lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1915/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 09.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1915/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1590
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 32 lg 4, 5VäljasõidutunnistusHKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineVangS § 6 lg 1Vangistuse täideviimise eesmärkHKMS § 43Korduv kaebusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusHKMS § 5 lg 1Halduskohtu volitusedHMS § 51 lg 1Haldusakti mõisteHMS § 85Haldusorgani volitused vaide läbivaatamisel

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1915

Määruse kuupäev

09.09.2021

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla 21.07.2021. a käskkirja nr 6-1/245 ja 03.08.2021. a vaideotsuse nr 1-11/217-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks lubada kaebaja lühiajalisele väljasõidule, alternatiivselt kohustada Tartu Vanglat kaebaja taotluse uuesti läbi vaatamiseks

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kaebajale kättetoimetamisest arvates.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vanglas kinnipeetav X esitas 15.06.2021 (registreeritud 16.06.2021 nr 6-24/2362-1) Tartu Vanglale taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks neljaks päevaks. Lühiajaline väljasõit vanglast on taotluse kohaselt kinnipeetavale vajalik selleks, et aidata vanematel korda teha kodumaja katus, sest iseseisvalt pensionäridest vanemad sellega toime ei tule. Vanemad on kehva tervisega. Kogu väljasõidu aja kavatseb X viibida vanemate majas. Vanglasse tuleb kinnipeetavale järgi isikliku autoga tema isa, kes ta ka tagasi toob.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
RVastS § 6 lg 5Haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue
2.Tartu Vangla keeldus 21.07.2021. a käskkirjaga nr 6-1/245 Xile lühiajalisele väljasõidule loa andmisest. Vangla leidis, et kuigi väljasõit omaks positiivset mõju kinnipeetavale, ei saa üksuse juht kinnipeetava isiklikest huvidest seada kõrgemale õiguskorra kaitse eesmärki. Vangla hinnangul ei ole kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamine kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega.
3.X esitas 26.07.2021 vaide reg nr 1-11/217-1 Tartu Vangla 21.07.2021. a käskkirja nr 6-1/245 peale. Vaide esitaja leidis, et süüdistus „kriminaalse maailma kirjutamata reeglite“ järgimises on täiesti absurdne ja põhjendamatu. Igasuguse narkootikumide tarvitamise ohu saab vaide esitaja arvates minimaliseerida narkotestiga. X taotles vaides lubada temale väljasõit.
4.Tartu Vangla jättis Xi vaide 03.08.2021. a vaideotsusega nr 1-11/217-2 rahuldamata.
5.X esitas Tartu Halduskohtule 18.08.2021 kaebuse Tartu Vangla 03.08.2021. a vaideotsuse nr 1-11/217-2 peale. Kaebaja ei nõustu vangla otsusega, millega ei antud temale luba lühiajaliseks väljasõiduks. Kaebaja selgitab, et tal on lühiajalisele väljasõidule möödapääsmatu vajadus, kuna tema vanemad on eakad pensionärid, kellel puuduvad remonttööde tellimiseks vahendid, kuid katuseremondi tegemata jätmisel ohustab neid enne talve võimalik hilisem peavarjuta jäämine. Kaebaja taotleb asjas uue otsuse tegemist ja lubada kaebaja soovitud lühiajalisele väljasõidule või saata asi Tartu Vanglale uueks otsustamiseks.
6.Kuna kaebusele ei olnud lisatud asjakohaseid menetlusdokumente, siis küsis kohus kohtunõudega Tartu Vanglalt, kas X on kaebuses kirjeldatud asjaoludel vangla poole pöördunud ja kohtueelselt vaidemenetluse läbinud.
7.Tartu Vangla esitas 24.08.2021 asjakohased kohtueelse menetluse dokumendid. Kohtu seisukoht
8.Kohus tõlgendab esitatud kaebust selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada vangla otsust, millega ei antud temale luba lühiajaliseks väljasõiduks ning kaebaja taotleb vangla kohustamist teha uus otsus, millega tema taotlus rahuldada või vaadata uuesti läbi. Oma õiguste kaitseks on kaebajal sobiv nõuda Tartu Vangla21.07.2021. a käskkirja nr 6-1/245 ja 03.08.2021. a vaideotsuse nr 111/217-2 tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist lubada kaebaja lühiajalisele väljasõidule, alternatiivselt kohustada Tartu Vanglat kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata.
9.Kohus selgitab, et vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-le 4, kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Ilma asjaolude täiendava kaalumiseta võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda (RVastS § 6 lg 5). Seega on üldjuhul kohtul õigus kohustada haldusorganit taotlus uuesti läbi vaadata ja lahendada, sekkumata haldusorgani kaalutlusõiguse teostamisse (HKMS § 5 lg 1 p 2, § 158 lg 3).
10.Vaides taotles kaebaja väljasõidule lubamist. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 p 2 järgi on vaiet sisuliselt lahendades haldusorganil õigus vaideotsusega teha ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks otsustamiseks. Tartu Vangla otsustas vaiet sisuliselt lahendades, jätta see rahuldamata HMS § 85 p 4 alusel. Seega on kaebajal ka vaidemenetlus nõuetekohaselt läbitud ning kaebuses esitatud nõuded on lubatavad (HKMS § 47 lg 1).
11.Kaebaja leiab kaebuses, et vangla ei ole täpsustanud, milles seisnevad kriminaalse maailma kirjutamata reeglid või kuidas ja millal kaebaja neid järgib. Kaebaja arvates on tegemist mitte kaalutlusotsuse, vaid ametniku suvaga. Kaebaja on osalenud tööhõives ja kasutab ühiseid nõusid. Sellised tegevused pole omased kriminaalse maailma reegleid järgivatele kinnipeetavatele, seetõttu on vangla väide ekslik. Narkotesti nimetamine pelgalt järeltegevuseks on samuti eksitav. Kindel teadmine möödapääsmatustnarkotestist ja positiivse testi andmisel paratamatult järgnevast uuest kriminaalkaristusest on äärmiselt tugev preventiivne meede. Vastupidiselt kriminaalhooldusel viibimisele ei saa olla antud juhul lootust, et ei pea testi tegema. Kuna kaebaja vanemad on eakad, kellel puuduvad vahendid remonttööde tellimiseks ning maja on päris vana, siis ohustab neid katuseremondi tegemata jäämisel enne talve võimalik hilisem peavarjuta jäämine. Seega on tegemist möödapääsmatu vajadusega.
12.Tartu Vangla selgitas 03.08.2021. a vaideotsuses, et kinnipeetava suhtes antud hinnnag kriminaalse maailma kirjutamata reeglite järgimise kohta pärineb kaebaja riskihinnangust ja tegemist on juhtumikorraldaja subjektiivse arvamusega, mis pole haldusakt HMS § 51 lg 1 alusel ega kuulu seetõttu vaidlustamisele. Vangla täpsustas veel, et üheks vangistuse eesmärgiks on õiguskorra kaitse, mis tähendab seda, et kinnipeetava vangistuse ajal kaitstakse sellega ühiskonda võimalike kuritegude toimepanemise eest. Narkotestidega ei ole võimalik minimaliseerida tarvitamise ohtu, vaid narkotestide näol on tegemist järeltegevusega. Kinnipeetava varasem käitumine ja vanglas veedetud aeg ei ole veel vanglale täielikult kinnitanud, et isik suudab ilma järelevalveta hoiduda rikkumiste toimepanemisest väljasõidu ajal.
13.Kohus leiab, et Tartu Vangla keelduvad otsused on põhjendatud. Tartu Vangla keeldus 21.07.2021. a käskkirja nr 6-1/245 kohaselt kaebajale väljasõidu loa andmisest justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 83 p 4 alusel, kuna on alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Väljasõiduloa andmisest keeldumine on vangla kaalutlusotsus ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks loa andmise otsustamisel kaalumisvigu teinud.
14.VangS § 32 lg-st 1 tulenevalt on vanglal õigus anda kinnipeetavale luba lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 kalendripäevaks aastas. Vastavalt VangS § 32 lg-le 5 võib abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral vanglateenistuse ametnik anda kinnipeetavale loa kuni seitsmepäevaseks väljasõiduks. VangS § 32 lg 4 kohaselt arvestab lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel vanglateenistuse ametnik kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega.
15.Kohus leiab, et praegusel juhul kaebajale vanemate maja katuse remontimiseks neljaks päevaks lühiajalisele väljasõidule loa andmisest keeldumist ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks tegevuseks ning talle ülemääraseid ebamugavusi põhjustada. Lühiajalist väljasõitu saab käsitleda kui üht vangistuse täideviimisel seaduse alusel rakendatavat lisahüve ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda väljasõidu korraldamist vastavalt enda soovile. Lühiajalise väljasõidu mittevõimaldamisest ei tulene kaebajale ühegi olulise õigushüve, sh vabadusõiguse olulist riivet, ning see ei halvenda oluliselt kaebaja olukorda (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29.08.2019. a määrus asjas nr 3-18-2154, p 12).
16.Inimlikult on mõistetav kaebaja soov aidata oma vanemaid, kuid kaebaja varasem käitumine ning süüteod on põhjustanud olukorra, kus vanglas karistust kandes on kaebaja võimalused vanemaid aidata piiratud. Kuigi kaebuses on kaebaja väitnud, et tegemist on möödapääsmatu vajadusega enne talve, siis ei ole vanglale esitatud taotluses kaebaja märkinud, et tegemist on erakorralise ja möödapääsmatu vajadusega remontida vanemata maja katus. Vanematel on vajadusel õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse poole sotsiaalabi saamiseks. Seetõttu loeb kohus, et vanemate maja katuse parandamine ei ole erakorraline perekondlik sündmus, mil kaebaja huvisid võiks pidada olulisemaks tema ühiskonnaohtlikkusest. Kohus nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et tegemist ei ole VangS § 32 lg 5 mõistes erakorralise perekondliku sündmusega, vähemalt ei ole seda kaebaja väitnud ega tõendanud väljasõidu taotluses vanglale.
17.VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vaidlusaluse käskkirja põhjenduste kohaselt on Xi kriminaalkorras karistatud 11 korral, vanglas viibib neljandat korda. Käesolevalt kannab X karistust varguse eest, vangistus pöörati täitmisele, sest isik rikkus kriminaalhoolduse nõuet mitte tarvitada narkootikume. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks ja isik paneb tegusid toime hetke ajendil. Soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja majanduslikud probleemid.
18.Käskkirja koostamise hetkel ei olnud kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi ja vangla otsuse kohaselt on kaebaja osalenud sõltuvusteemalises programmis ja osaleb tööhõives alates 13.04.2021. Kohtupraktika järgi on lubatud arvestada isiku varasemat korduvat õigusvastast käitumist, mis iseloomustab tema suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning võib seega mõjutada isikule antavat ohuhinnangut. Vanglal on õigus arvestada ka kaebajast ühiskonnale lähtuvat ohtlikkust (vt Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2018. a määrus asjas nr 3-17-2799, p 9). Seega võib vangla tugineda lühiajalise väljasõidu taotluse lahendamisel varasematele süütegudele, mis iseloomustavad kaebaja käitumist ja suhtumist. Põhjendatud on arvesse võtta asjaolu, et vaatamata korduvatele karistustele ei ole kaebaja suutnud muuta oma käitumist. Kuigi kaebaja on veendumusel, et tema ohtlikkust saab välistada vanglasse tagasi saabumisel narkotesti läbiviimisega, nõustub kohus vanglaga, et kaebaja väljasõidule lubamine ei oleks kooskõlas vangistuse eesmärkidega ning kaebaja erahuvi ei kaalu praegu üles avalikku huvi tagada õiguskorda ja teiste vabaduses viibivate isikute turvalisust.
19.Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus kaebust tervikuna perspektiivikaks, see tähendab kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Kohtule ei nähtu, et kaebajale lisahüve ehk lühiajalisele väljasõidule loa andmata jätmine võis kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebajal on võimalus vanglale esitada uus taotlus lühiajalisele väljasõidule lubamiseks, sh kui peaksid tõepoolest esinema erakorralised perekondlikud sündmused. HKMS § 121 lg 2 p 21 järgi kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kõike eelpool toodut arvesse võttes, tagastab kohus Xi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
20.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse nõuetekohase kaebusega oma õiguste kaitseks ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
21.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus sisuliselt. Kohus jätta kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
22.Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 121 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja