Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 1. september 2021, Tartu
Haldusasi
T.R., L.S., M. T. ja A.P.i kaebus Tartu Ülikooli senati
27.novembri 2020. a määruse nr 14 tühistamiseks osas, millega muudeti Tartu Ülikooli õigusteaduse magistriõppe sessioonõpe täiskoormuselt osakoormusele L.S.e määruskaebus Kaebaja/määruskaebuse esitaja L.S. Vastustaja Tartu Ülikool
Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
3-21-596
RESOLUTSIOON
1.Jätta L.S.e määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. juuli 2021. a määrus muutmata.
2.Võtta asja juurde Tartu Ülikooli 6. juuli 2021. a vastuvõtukinnitus.
3.Tagastada määruskaebuse lisad nr 1, 3 ja 4.
4.Asendada määruse avaldamisel määruskaebuse esitaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
Tartu Ülikooli senat võttis 27. novembril 2020. a vastu määruse nr 14 „Vastuvõtueeskiri kõrghariduse esimeses ja teises astmes 2021/2022. õppeaastal“.
2.T. R., L.S., M. T. ja A.P. esitasid 19. märtsil 2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid kehtetuks ja õigusvastaseks tunnistada Tartu Ülikooli senati 27. novembri 2020. a määrus nr 14 osas, millega muudeti Tartu Ülikooli õigusteaduse magistriõppe sessioonõpe täiskoormuselt osakoormusele. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotlesid vaidlustatava haldusakti kehtivuse peatamist.
3.Tartu Halduskohus võttis 29. märtsi 2021. a määrusega kaebuse menetlusse ja jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Et kaebajad on selgitanud kohtule, et nad on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppe teise ja kolmanda kursuse üliõpilased, seejuures ei ole kaebajad välja toonud, et neil on praeguseks hetkeks magistriõppesse kandideerimiseks vajalikud eeldusained läbitud ja bakalaureuseeksam sooritatud või et kaebajad on esitanud avalduse Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistriõppe sessioonõppesse kandideerimiseks,
leidis kohus, et kaebajad on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule ennatlikult. Arvestades, et kaebajad õppisid bakalaureuseõppes ning vaidlusalune vastuvõtueeskiri kaebajatele vahetut ja faktilist mõju veel ei avaldanud, ei saanud kaebajate õigused olla ohus. Ei ole välistatud, et kaebajatel jääb läbimata nõutud eeldusained ja/või sooritamata bakalaureuseeksam. Vastupidiselt ei ole ka välistatud, et bakalaureuseõppe läbimisel tekib kaebajatel soov õppima asuda teistesse ülikoolidesse või et kaebajad otsustavad kandideerida üksnes Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistriõppe päevasesse õppesse. Kaebajatel on võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlus kohtule uuesti siis, kui olukord muutub ning kaebajatel tekib reaalne vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
4.L.S. esitas 8. juulil 2021 esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles vaidlustatava haldusakti kehtivuse peatamist kuni menetluse lõppemiseni kohtuasjas nr 3-21-596. Kaebaja vajab esialgse õiguskaitse kohaldamist, et vaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada ja kahjulikke mõjutusi vältida. Vaidlustatava haldusaktiga muudetakse Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistriõppe sessioonõpe täiskoormuselt osakoormusele, osakoormus on tasuline. Seega kohustab vaidlustatav haldusakt ülikooli õigusteaduse magistriastme sessioonõppesse astuvaid tudengeid, kaasa arvatud kaebajat, maksma õppetasu 10 680 euro suuruses summas kolme aasta jooksul. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik kaitsmaks kaebaja kõrgharidusseadusest (KHaS) tulenevat õigust õppida magistriõppes täiskoormusel ja tasuta ning samuti selleks, et kaebaja ei peaks magistriõpinguid alustades hakkama oma finantsseisu oluliselt halvendama, sh õppelaenu näol täiendavaid rahalisi kohustusi võtma. Kumbki eelnimetatud tagajärgedest ei ole tulevikus kõrvaldatavad.
5.Tartu Halduskohus jättis 12. juuli 2021. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohtumääruse põhjendused on järgnevad.
5.1.Halduskohtu hinnangul on praegusel juhul avalik huvi kaalukam kui kaebaja õigused ja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja huvi jätkata õigusõpinguid tasuta ei kaalu üles avalikku huvi, milleks on eeskätt ülikooli efektiivne toimimine, sh kvaliteetne õigusõpe. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 teise lause kohaselt on tasuta õpe tagatud riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides. Kohus nõustub vastustajaga, et finantskaalutlused ning ülikooli efektiivse funktsioneerimise vajadus võivad olla tasuta hariduse piiranguteks piisavaks õigustuseks. Arvestama peab seda, et raha teenimine, sh õppetasude kehtestamine, on vastustajale vahendiks, et tagada õigusteaduse magistriõppe kvaliteet.
5.2.Lisaks märkis halduskohus, et õigusteaduskonna nõukogu on võtnud põhimõttelise suuna, et edukamad magistriastme sessioonõppe tudengid hakkavad saama teaduskonna eelarvest makstavat stipendiumit, mis katab õppetasu kas täielikult või osaliselt. Seega on üliõpilastel hea õppeedukuse korral jätkuvalt võimalik ka sessioonõppes õppida sisuliselt õppetasuta või makstes tasu üksnes osaliselt. Õigusteaduskonna magistriõppekava sessioonõppe üliõpilastele suunatud stipendiumite süsteemi loomisesse on kaasatud üliõpilaste esindajad, sh kaebaja.
6.L.S. esitas 27. juulil 2021. a Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 12. juuli 2021. a määrus ja peatada haldusakti kehtivus osaliselt kuni menetluse lõppemiseni käesolevas kohtuasjas. Määruskaebuse põhjendused on järgnevad.
6.1.Halduskohus on ebaõigesti sisustanud vaidluse eseme, jättes tähelepanuta, et esialgse õiguskaitse taotlus puudutab mitte ainult õigusteaduse magistriõppe sessioonõppe täiskoormuselt osakoormusele muutmist, vaid ka selle muutmist tasuliseks. Kaebaja jaoks muudab vaidlustatav õigusakt mitte üksnes õppekoormust ja võimalust õppida, vaid ka kaebaja majandusliku olukorda, mis summeerituna mõjutab magistriastme tudengi jaoks suures mahus tema edasist käekäiku. Õppekoormuse ja selle tasuliseks muutmise eluline tagajärg on elukorralduse oluline halvenemine ja uute riskide (võimalik raskendatud majanduslik toimetulek, võimalik õpingute katkemine, võimalik karjäärivalikute kitsenemine) võtmine. Teisisõnu rikub vaidlustatav haldusakt kaebajate õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest.
6.2.Ülikooli tegevus õppetasu küsimisel on piiratud KHaS sätetega, kuna riik rahastab õppekohti vastavalt õppekohtade koormusele. Teisisõnu on kaebajatel KHaS-ist tulenev spetsiifiline õigus õppida just täiskoormusel, mitte pelgalt õigus haridusele PS § 37 mõttes, nagu kohus on viidanud. Üliõpilastelt tasu küsimine ei ole abinõu, millega ülikool tagab kvaliteetse õigushariduse.
6.3.Halduskohus jättis tähelepanuta, et esialgse õiguskaitse eesmärki on vajalik piiritleda. Kohus on teinud õiguskaitse eesmärgi piiritlemisel vale järelduse märkides, et „Kohtul tuleb kaebust lahendades muuhulgas selgitada, kas vastuvõtueeskiri rikub kaebajate õigust edasiõppimiseks (õigus haridusele).” Kaebaja hinnangul on kohtu taoline käsitlus eesmärki oluliselt laiendav. Edasiõppimise õigus kooskõlas KHaS § 14 lg-test 1-2 tuleneva õigusega õppida täiskoormusel tasuta on kitsam õigus kui lihtsalt edasiõppimise õigus. Kohus ei ole kaalunud ega hinnanud, kas haldusaktiga tasuliseks muutunud õpe omab kaebajale kahjulikku mõju.
6.4.Kaebajad piiritlesid põhikaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses eesmärgi sellena, et kaebaja õigused ei kahjustuks tagasipöördumatult õppekoormuse täiskoormuselt osakoormusele ja sellega tasuliseks muutmisega, mille kohus on jätnud tähelepanuta.
6.5.Kohus peab haldusakti õiguspärasuse üle otsustamisel arvestama ka kahjulike tagajärgede saabumise ohuga. Vaid siis, kui kohus on veendunud, et tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline, ei pea kohus väidetavate tagajärgedega arvestama. Antud juhul on kaebajale kahjulikud tagajärjed kohe saabumas. Kaebajat on teavitatud Tallinna osakonnas täiskoormusel õppimise võimaluse puudumisest ja sellega seonduvalt õppetasude tasumise kohustusest ning nende suurusest. Samuti on kaebaja asunud tööle, et suuta õppekulusid kanda ning on suure tõenäosusega lähiajal sunnitud võtma täiendavad rahalisi kohustusi õppelaenu näol. Siinkohal ei taga stipendiumite olemasolu kaebajale kindlust, et tema õigused ei saaks kahjustatud.
6.6.Arvestades, et kohus peab kontrollima, kas esialgse õiguskaitsega taotletav eesmärk teenib põhivaidluse eesmärki, tulnuks kohtul vähemasti veenduda selles, kas ülikool tegutses kõrgharidusseadusega lubatavates piirides, kui viis magistriõppe suures osas täiskoormuselt osakoormusele ja seega tasuliseks. Seda eelkõige põhjusel, et senise esialgse õiguskaitse kohaldamise praktika kohaselt ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks olla sellised õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhikaebuse edukuse korral saavutatavad. Käesoleva kohtuasja raames on kaebaja hinnangul üheks võimalikuks tagajärjeks haldusakti kehtetus osas, millega ülikool õigusteaduse magistriõppes tasulise õppe kehtestas, kuid olukorras, kus kohus esialgset õiguskaitset ei määra, saavad kaebuse edukuse korral kaebaja õigused kahjustatud kõigest hoolimata.
6.7.Kaebaja hinnangul on kohus antud juhul jätnud täiesti tähelepanuta kahjulike tagajärgede saabumise. Kaebaja hinnangul tulnuks kohtul kaebajale saabunud kahjulikud mõjud vähemalt välja tuua.
6.8.Riigikohtu kehtiva seisukoha järgi tähendab avaliku huvi arvestamine seda, et kohus peab kaaluma mitte üksnes vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmise tagajärgi kaebuse esitajale, vaid ka peatamise tagajärgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku avalikõiguslikule tegevusele ja üldsusele, ning asjaolu, et vaidlustatud haldusakti peatamine on vastuolus avalike huvidega, ei välista iseenesest veel haldusakti peatamist. Kaebaja hinnangul on kohus aga jätnud analüüsimata tagajärgede raskuse kaebajale. Kohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väited seoses kaebajale avalduvate pöördumatute kahjulike tagajärgedega nagu näiteks pöördumatud elukorralduslikud muutused, mis kaasnevad täiskoormuselt osakoormusele muudetud õppekaval õppimisega. Samuti on kohus jätnud tähelepanuta kaebajale avalduva pöördumatu tagajärje, mis on seotud osakoormusega kaasneva õppetasu maksmise kohustusega. Tasu maksmise kohustus õppekava eest, mis enne haldusakti vastuvõtmist oli täiskoormusel ning seega tasuta, halvendab oluliselt kaebaja majanduslikku olukorda, sundides kaebajat täiendavate rahaliste vahendite leidmiseks võtma õppelaenu või leidma täiendavaid rahalisi vahendeid. Kuivõrd ka kohus on leidnud, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse
vajadus ning et kaebajate väiteid ei ole põhjust pidada ilmselgelt alusetuteks ja põhjendamatuteks, on arusaamatu, kuidas on kohus hinnanud huvide tasakaalu ilma kaebajale avalduvate pöördumatute negatiivsete tagajärgede hindamiseta.
6.9.Kohus on jätnud analüüsimata võimalike tagajärgede raskust avaliku huvi seisukohast. Kohtumääruse põhjendustest nähtub üksnes seisukoht, et kohus on jaatanud väidet, et õigusõppe täiskoormuselt osakoormusele ja sellega tasuliseks muutmine tagavad ülikooli efektiivse toimimise ning kvaliteetse õigusõppe. Kohus on seejuures jätnud põhjendamata ning selgitamata, kuidas saab õppekava täiskoormuselt osakoormusele muutmine tagada ülikooli efektiivset toimimist, veel enam hariduse kvaliteeti. Kaebaja on selles täiesti vastupidisel seisukohal, nimelt arvestades, et ülikool saab riigieelarvest raha õppe korraldamiseks ja tänu sellele ongi üliõpilastele kõrgharidusseadusega tagatud õigus õppida ka magistriastmes täiskoormusel üheks õppe kvaliteedi garantiiks. Ülikoolil on palju võimalusi leida raha teistest allikatest, tagades täiskoormusel tasuta õppe, mis omakorda võimaldaks üliõpilastel keskenduda vaid õppetööle. Osakoormusele viimine seab üliõpilased sundseisu ja sunnib õpingute kõrvalt töötama, mis ei aita kuidagi hariduse kvaliteeti tagada. Seda, et õppe tasuliseks muutmine halvendab oluliselt haridusele ligipääsu ja seab üliõpilased keerulisse olukorda, on kaebajad käesoleva vaidluse raames nii vaidemenetluses kui põhikohtuasja raames põhjalikult selgitatud.
6.10.Asjaolu, et vaidlustatud haldusakti täitmise peatamine takistab efektiivset avalikku haldust ja on seeläbi vastuolus avalike huvidega, ei saa olla põhjuseks vaidlustatud haldusakti peatamata jätmisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata.
8.Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärgiks on vältida kaebaja olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.Soovitud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastustaja jaoks äärmiselt keeruline. Kuivõrd esialgne õiguskaitse omaks mõju üksnes määruskaebuse esitaja suhtes, tähendaks see sisuliselt seda, et lisaks määruskaebuse esitajalt õppemaksu võtmata jätmisele tuleks talle korraldada ka personaalne õppetöö täiskoormusega, samal ajal kui ülejäänud tudengid õpivad vastavalt 27. novembri 2020. a määruse nr 14 kohaselt osakoormusega. Selline lahendus on aga ringkonnakohtu hinnangul vastustajale ebamõistlikult koormav. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleks kaebajale luua õppekorraldus, mis erineks tavapärasest õppekorraldusest, see vajab aga täiendavat ressurssi, nii rahalist kui ka ajalist. Ebamõistlikult koormav ja ressursikulukas õppetöö ümberkorraldus kahjustaks aga oluliselt avalikku huvi.
10.Määruskaebuse kohaselt ei ole halduskohus hinnanud ja on jätnud kaalumata, kas haldusaktiga tasuliseks muutunud õpe omab kaebajale kahjulikku mõju. Kaebaja on kahjuliku mõjuna toonud välja selle, et õppimise eest hakatakse küsima tasu (kahjustab kaebaja majanduslikku olukorda) ning väidab ka seda, et täiskoormuses õppimine tagab parema õigushariduse kvaliteedi. Ringkonnakohus möönab, et selline kahjulik mõju, iseäranis negatiivne mõju kaebaja majanduslikule olukorrale, võib vaidlustatud aktiga kaebaja jaoks kaasneda. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa neid kahjulikku tagajärgi pidada aga käesolevas asjas kaalukamaks kui
avalikku huvi, mis kaebaja soovitud viisil tema jaoks õppetöö ümberkorraldamisega kaasneks. Seetõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.
11.Ringkonnakohus ei pea kaebust silmnähtavalt perspektiivikaks, mis koostoimes asjaoluga, et praegusel juhul kaaluvad avalikud huvid üles kaebaja huvid, viib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseni. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata.
12.Ringkonnakohus võtab asja juurde määruskaebuse lisa nr 2, teised lisad kohus tagastab, sest need on juba kohtutoimikus.
13.Kaebaja taotles avaldatavas määruses enda nime asendamist nimetähtedega. HKMS § 175 lg 3 ls 1 kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. HKMS § 178 lg 3 kohaselt kohaldatakse määrusele otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus asendab avaldatavas määruses määruskaebuse esitaja nime initsiaalidega ning ei avalda tema isikukoodi, sünniaega, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.