Xu kaebus Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni 19. augusti 2020. a otsuse nr 5-2019/2020 tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Ülikool, volitatud esindaja Martin Pärn
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Poolel on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27. september 2021. a. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
Tartu Ülikooli üliõpilane X (kaebaja) esitas 25.08.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni 19.08.2020. a otsuse nr 52019/2020 tühisuse tuvastamiseks ning isikuandmete käitlemisega seotud rikkumise tuvastamiseks (tl 1–3).
2.Haldusasjas kogutud tõendite kohaselt eelnes kohtusse pöördumisele järgnev menetlus Tartu Ülikoolis.
2.1.Kaebaja sooritas 05.06.2020. a riigiõiguse eksami (TÜ protokoll nr SV 2019/2020-03797) hindele F (puudulik) (tl 87–88).
2.2.Kaebaja esitas 17.06.2020. a apellatsiooni Tartu Ülikooli (vastustaja) sotsiaalteaduste prodekaan Janno Lahele, milles vaidlustas riigiõiguse eksamil saadud hinde F.
2.3.Kaebaja apellatsiooni nr 2–20/SV15772 läbivaatamiseks moodustatud komisjon võttis 29.06.2020. a vastu otsuse 2-20/OI/666 leides, et 05.06.2020. a toimunud eksami korralduses on esinenud erinevaid rikkumisi ning soovitas eksamitulemuse tühistada ja anda apellandile võimalus sooritada riigiõiguse aines eksam ainekavas ette nähtud korra kohaselt (tl 13–16).
2.4.Tartu Ülikooli teadus-arendusprodekaani õppeprodekaani ülesannetes 30.06.2020. a otsusega 2-20/SV/15772-1 tühistati üliõpilase Xu 05.06.2020. a toimunud eksami tulemus (F) õppeaines riigiõigus (tl 12, 17).
2.5.Õppejõud Madis Ernits esitas 10.07.2020. a apellatsiooni, vaidlustades Tartu Ülikooli teadus-arendusprodekaani õppeprodekaani ülesannetes 30.06.2020. a otsuse nr 2-20/SV/157721.
2.6.Tartu Ülikooli õppekorraldustega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni 19.08.2020. a otsusega nr 5-2019/2020 (tl 4-79) rahuldati Madis Ernitsa vaidlustus osaliselt ja tunnistati kehtetuks sotsiaalteaduste valdkonna teadus- ja arendusprodekaani õppeprodekaani ülesannetes 30.06.2020. a otsus nr 15772, millega tühistati üliõpilase Xu 05.06.2020. a toimunud eksami tulemus (F) õppeaines „Riigiõigus“.
3.Tartu Halduskohus võttis 04.09.2020. a määrusega (tl 32-33) kaebuse menetlusse ja kaasas menetlusse arvamuse andmiseks Andmekaitse Inspektsiooni (AKI).
4.Andmekaitse Inspektsiooni 30.09.2020. a seisukoha nr 2.3.-3/20/3125 (tl 42-44) kohaselt, isikuandmete töötlemise õiguspärasus õppejõu esitatud apellatsioonis sõltub sellest, kas õppejõul oli õigus apellatsioon esitada. Apellatsiooniõiguse puudumisel puudub õiguslik alus isikuandmeid kasutada (IKÜM art 5 lg 1 p a). Tartu Ülikooli õppekorralduse jurist oleks pidanud saatma üliõpilastele (sh kaebajale) õppejõu 10.07.2020. a apellatsiooni edasi nii, et vastav üliõpilane saab ainult tema enda kohta käiva teabe ning teiste üliõpilaste kohta käiv informatsioon on failist kas eemaldatud või kinni kaetud. AKI osutab samale rikkumisele ka vaidluskomisjoni 19.08.2020. a otsuse nr 5-2019/2020 üliõpilastele edastamisega seoses. Igale üliõpilasele oleks tulnud edastada ainult tema kohta käivaid isikuandmeid (ehk minimaalselt see teave, mis on vajalik soovitud eesmärgi saavutamiseks). Eksitud on seaduslikkuse, eesmärgi piirangu ning võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtte vastu (vastavalt IKÜM art 6 lg 1 punktid a, b, c).
5.Tartu Halduskohus kohustas 07.10.2020. a määrusega (tl 53-55) kaebajat täpsustama kaebuse nõuet.
6.Tartu Halduskohus keeldus 16.12.2020. a määrusega (tl 76-78) kaebuse muutmise vastuvõtmisest ja tagastas tuvastamiskaebuse seoses isikuandmete töötlemisega. Tegemist on jõustunud kohtumäärusega, mis jõustus määruskaebust esitamata.
7.Kohus jätkas menetlust kaebaja nõudes Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni 19.08.2020. a otsuse nr 5-2019/2020 tühisuse tuvastamiseks, alternatiivselt otsuse tühistamiseks.
Kaebaja nõue
8.Kaebaja eesmärk on vaidluskomisjoni otsuse nr 5-2019/2020 kehtetuks tunnistamine vähemalt kaebajat puudutavas osas ja teadus-arendusprodekaan õppeprodekaani ülesannetes dotsent Kirsti Akkermanni 30.06.2020. a otsuse nr 2-20/SV/15772-1 kehtivuse ennistamine. Kaebaja leiab, et lähtuvalt ÕKE-st ei ole õppejõul õigust vaidluskomisjoni otsust vaidlustada ning vaidluskomisjonil puudus pädevus vaide menetlusse võtmiseks. Kaebaja vaidlustas eksamitulemuse dekanaadis, sest ei pidanud võimalikuks ilma eksamitööd nägemata, selgitusi saamata ja õppejõuga otsekontakti saavutamata eksamitulemust õppejõu juures vaidlustada – dekanaadi komisjon nõustus selle seisukohaga, vaatas asja läbi ning väljastas 30.06.2020. a otsuse nr 2-20/SV/15772-1 eksamitulemuse tühistamiseks.
8.1.Kaebaja esitas 28.07.2021. a menetlusdokumendis järgnevad täiendavad asjaolud, mis välistavad kaebaja arvates Tartu Ülikooli ja/või õppejõu isikliku valmisoleku kompromissiks selle vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks.
8.1.1.19.08.2020. a pärast vaidluskomisjoni avaldatud otsust saatis õppejõud kõigile kolmele otsuses nimetatud üliõpilasele e-kirja erakorralisele korduseksamile ilmumiseks, viidates ÕKE p-le 113 ja 150.3.5 (mõlemad punktid viitavad eksmatrikuleerimisele ülikooli algatusel, kui üliõpilane sooritab eksami neljal korral negatiivsele tulemusele), ähvardas 28.08.2020. a eksamile mitte ilmudes märkida tulemuse "mitteilmunud" ning väidab, et üliõpilasel pole õigust sellele eksamile mitte ilmuda. Kaebaja arvates on tal õigus keeldumiseks (ÕKE p 98). Kaebaja tegi sellise otsuse juba pärast 5. juuni eksamit: ei registreerinud ennast 22.06.2020. a toimunud korduseksamile ning kinnitas seda otsust (korduseksamit mitte teha) ka vähemalt ühe telefonikõne jooksul õppekorraldusspetsialistile/õppenõustajale.
8.1.2.Õppekorraldusspetsialist saatis kaebajale 28.05.2021. aastal e-kirja küsides, kas kaebaja soovib osaleda "järeleksamil 21.juunil 2021". Kaebaja ei saanud vaatamata korduvalt küsides teada, millisel ÕKE alusel sellist võimalust saab Tartu Ülikool pakkuda ning sai viimaks vastuse "/.../Te olete saanud oma apellatsioonile juba vastuse ning ka vaidluskomisjoni otsus (2019/2020 - nr 5) annab õiguse sooritada Teil korduseksam sellel kevadel". Tartu Ülikool ei viita sealjuures ühelegi kehtivale ÕKE punktile ning kaebaja arusaamisel ei andnud ka vaidluskomisjoni otsus kaebajale eksamit ei õigust ilma ainele registreerimata sooritada. Kaebaja arvates viitab eeltoodu, et kogu õppejõu-poolne vaidlustus oli ajendatud isiklikust motiivist ja eesmärgiga kaebaja/kõik vaidluses osalenud üliõpilased eksmatrikuleerida, mitte soovist kaitsta oma õigusi haldusmenetluses.
8.1.3.Kaebaja on seisukohal, et õppejõul kui ülikoolisisese haldusmenetluse 1. astme vaidlusorganil puudus õigus ülikooli vaidluskomisjoni pöörduda, et kaebaja suhtes positiivset haldusakti vaidlustada. Vastustaja vastuväited
9.Vastustaja leiab, et teadus-arendusprodekaani 30.06.2020. a otsus oli suunatud nii üliõpilasele kui ka õppejõule. Kuna teadus-arendusprodekaani otsus oli õppejõu jaoks koormav, oli õppejõud menetlusosaline HMS § 11 lg 1 p 2 mõttes. Vastustaja on seisukohal, et aine õppejõul oli vaideõigus teadus-arendusprodekaani otsusele HMS § 71 lg 1 järgi. See, et ÕKE p 207 – 209 ei näe ette võimalust õppejõu poolt vaidemenetluse algatamiseks, et tee kaebeõigust olematuks. On loogiline, et ÕKE p 207 annab apellatsiooni algatamise õiguse üliõpilasele, kuna on ebamõistlik ette näha olukorda, kus õppejõud hakkab vaidlustama omaenda otsust. Samas, kui haldusmenetluses (resp. vaidemenetluses) ei saaks üks menetlusosalistest vaiet haldusorgani
tegevusele esitada, piiraks see tugevalt menetlusosalise võimalusi oma õiguste kaitseks. Selline piirang ei oleks vastustaja meelest ei õiguspärane ega ka otstarbekas. Riigikohus on leidnud, et „vaideorgani ülesandeks on tagada, et vaidemenetlus aitaks vaide esitaja õiguste kaitsele kaasa ning vaide esitajal oleks menetluses võimalikult lihtne osaleda“ (RKHKm 3-18-253, p 17). Kuna aine õppejõul oli vaideõigus, siis oli vastustajal kohustus vaie läbi vaadata ja lahendada. Õppekorralduslike vaiete lahendamiseks on vastustajal moodustatud vaidluskomisjon (ÕKE punktid 210 – 214). Vastustaja on seisukohal, et vaidluskomisjon oli pädev haldusorgan vaide läbivaatamiseks. Vaidluskomisjonil oli kohustus vaiet menetleda, kuna vaide tagastamiseks või selle läbi vaatamata jätmiseks ei olnud alust. Kohtu seisukoht
10.Kaebuse osaliselt tagastamise ja kaebuse muutmise vastuvõtmisest keeldumise järgselt on kaebaja nõudeks Tartu Ülikooli õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni 19.08.2020. a otsuse nr 5-2019/2020 tühisuse tuvastamine, alternatiivselt otsuse tühistamine.
11.Isikuandmete kasutamise tuvastamiskaebust tagastava ja kaebuse muutmise vastuvõtmisest keelduva kohtumääruse jõustumise järgselt piirdub halduskohus konstateeringuga, et jääb eelmenetluses tehtud määrustes avaldatud seisukohtade (tl 32-33, 53-55, 57, 76-78) juurde ja ei pea tarvilikuks neid vaidlustatud otsuse tühistamiseks/tühisuse tuvastamiseks esitatud kaebuse sisulisel lahendamisel täiendavalt korrata. Kohus selgitab, et kohtu hinnangul ei saa tuvastamiskaebusega seoses esitatud faktilised ja õiguslikud asjaolud mõjutada vaidlustatud otsuse õiguspärasust ja tühistamis- (tühisuse tuvastamise) kaebuse lahendamist (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 4).
12.Poolte vahel ei ole vaidluse all kaebaja kaebeõigus käesolevas asjas. Üliõpilasel on õigus õpetamise kvaliteedile ja õppekorraldusele ning vaidlustada õppekorraldusega seonduvaid otsuseid (kõrgharidusseaduse (KHaS) § 15 lg 1 p 4), millele korrespondeerib kohustus lähtuda õppetöös akadeemilise eetika põhimõtetest ja õppimise heast tavast ja täita muid kõrgkooli kehtestatud õppekorralduse tingimusi (KHaS § 15 lg 3 p-d 3 ja 4). Ka kohtupraktikas on sedastatud, et halduskohtus on vaidlustatavad sellised haridusalased otsustused, mis takistavad isiku juurdepääsu hariduse omandamisele või tingivad haridustaseme omandamise lõpetamise, mis omakorda piirab isiku valikuvõimalusi haridustee jätkamisel või soovitud erialal tööle asumisel. Eksamitulemuste näol esinevad sellised asjaolud, millel on möödapääsmatu mõju ülikooli edaspidistele, kaebajat puudutavatele otsustele õppetöö korraldamisel. Põhjendatuks on peetud ka selliste negatiivsete eksamitulemuste vaidlustamist, millistega ei kaasne üliõpilase vahetut eksmatrikuleerimist (vt RKHKo 3‐3‐1‐68‐12, p 16-19).
13.Poolte vahel on vaidluse all, kas vastustajal oli tulenevalt vaidlustusest/apellatsioonist (tl 69-72) alus vaidlustatud otsuse andmiseks.
õppejõu
14.Kaebaja aspektist vaadates on põhiseaduse (PS) § 37 kohaselt igaühel on õigus haridusele. Haridus PS § 37 tähenduses hõlmab kõik haridustasemed, s.o nii alus-, põhi-, kesk- kui ka kõrgharidus { https://pohiseadus.ee/sisu/3508/paragrahv_37}. Õppejõu aspektist, PS § 38 kohaselt on teadus ja kunst ning nende õpetused vabad ja ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. PS § 38 sätestab kolm põhiõigust: teaduse ja selle õpetuse vabadus (akadeemiline vabadus), kunstivabadus ning kolmandaks teadusasutuste ja ülikoolide autonoomia. Akadeemilise vabaduse põhieesmärk on teadmiste
saamine ning levitamine. PS § 38 kui vabadusõigus kohustab riiki üldiselt üksnes hoiduma akadeemilisse vabadusse sekkumast. { https://pohiseadus.ee/sisu/3509/paragrahv_38}
15.Tartu Ülikooli seaduse (TÜKS) § 1 kohaselt sätestab käesolev seadus Tartu Ülikooli õigusliku seisundi, eesmärgi ja autonoomia piirid ning juhtimise, rahastamise ja tegevuse alused. TÜKS § 11 kohaselt käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. TÜKS § 2 lg-te 1 ja 2 kohaselt on Eesti Vabariigi rahvusülikooli puhul tegemist avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kes tegutseb käesoleva seaduse, kõrgharidusseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel.
16.Tartu Ülikooli senati 26.04.2013. a määrusega nr 5 vastu võetud õppekorralduseeskirja p 1 kohaselt on eeskiri ülikooli tasemeõpet reguleeriv põhidokument, mille järgi korraldatakse õppetööd. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. Käesoleva vaidluse kontekstis kohtu arusaamisel seega, kaebajast üliõpilase ja õppejõu kõrval menetluses osalenud dotsentidele (sh õppeprodekaani ülesannetes), professoritele ja vaidlustuskomisjoni liikmetele.
17.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
18.Haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan (HMS § 63 lg 2 p 3). Kaebaja arvates puudus vastustajal pädevus vaidlustatud otsuse (tl 5-7) andmiseks. Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Vaidlustatud otsuse kohaselt tegi õppeprodekaan 30.06.2020. a otsust (tl 12) andes menetlusvea, kui jättis õppejõu ära kuulamata (tl 5). Ka õppejõud on vaidlustuses apelleerinud akadeemilise vabaduse rikkumise kõrval ära kuulamata jätmisele (tl 9 p).
19.Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 3 lg 1).
20.Õppekorralduseeskirja p 207 kohaselt, õppekorraldusega seonduva otsuse, sh VÕTA otsuse vaidlustamiseks (v.a lõpueksami või lõputöö kaitsmisel saadud hinde või õppetasu otsuse vaidlustamiseks) pöördub üliõpilane otsuse tegija poole ja vaidlustab otsuse suuliselt või kirjalikult kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Otsuse tegija teeb otsuse vaidlustuserahuldamise või rahuldamata jätmise kohta üliõpilasele teatavaks kolme tööpäeva jooksul vaidlustamisteate saamisest. Juhul kui otsuse tegija otsust ei muuda, võib üliõpilane esitada õppeprodekaanile kirjaliku apellatsiooni kolme tööpäeva jooksul otsuse muutmata jätmisest teatamisest arvates. Õppeprodekaan võib apellatsiooni läbivaatamiseks moodustada komisjoni. Õppeprodekaan teeb oma põhjendatud otsuse apellatsiooni rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta üliõpilasele teatavaks 14 päeva jooksul apellatsiooni esitamisest arvates. Õppekorralduseeskirja p 208 teeb erandi juhuks kui tegemist on õppeprodekaani või õppeprorektori otsusega ja sätestab, et Kui punktis 207 nimetatud otsuse tegijaks on õppeprodekaan või õppeprorektor, pöördub üliõpilane vastavalt õppeprodekaani või õppeprorektori poole ja vaidlustab otsuse kirjalikult seitsme päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Õppeprodekaan või õppeprorektor võib apellatsiooni läbivaatamiseks moodustada komisjoni. Õppeprodekaan või õppeprorektor teeb oma põhjendatud otsuse
apellatsiooni rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta üliõpilasele teatavaks 14 päeva jooksul apellatsiooni esitamisest arvates. Käesoleval juhul ei ole tegemist õppekorralduseeskirja p-s 208 nimetatud isikute poolt tehtud otsusega, kuid ka ÕKE p-st 208 tuleneb ÕKE p-ga 207 samane põhimõte. Kohus on seetõttu seisukohal, et asjas kogutud tõendite kohaselt ei järginud vastustaja kaebaja apellatsiooni menetlemisel ja apellatsiooni üle otsustamisel (tl 13-16, tl 12, 17) õppekorralduseeskirja p 207, millega rikuti õppejõu teaduse õpetamise vabadust (akadeemilist vabadust), millest tulenes ka alus vaidlustatud otsuse (tl 4-7) andmiseks ja õppejõu vaidlustuse sisuliseks läbivaatamiseks (TÜKS § 2 lg-d 1 ja 2, Tartu Ülikooli senati 26.04.2013. a määrusega nr 5 vastu võetud õppekorralduseeskirja p 1 ja p 207).
21.Tõendikogumi kohaselt ei ole kaebaja õppetulemust õppejõu juures vaidlustanud, nagu õppekorralduseeskirja p 207 seda nõuab. Õppekorralduseeskiri on kehtiv haldusakt (HMS § 51 lg 2). HMS § 60 lg 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sh akti andjale. Õppekorralduseeskirja p 207 järgi tuleb õppetulemus vaidlustada õppejõu juures kolme päeva jooksul pärast tulemusest teada saamist. Õppekorralduseeskirja p 207 järgi võib prodekaanile apellatsiooni esitada alles siis, kui õppejõud ei ole oma otsust muutnud.
22.Kaebaja apellatsiooni puhul ei ole seda alluvuse regulatsiooni järgitud. Kohus tugineb järgmistele tõenditele. Kaebaja on 15.06.2020. a saatnud e-kirja riigiõiguse õppejõule ning palunud ligipääsu ja tagasisidet oma eksamitööle. Võib eeldada, et tagasisidet ei küsita enne, kui eksamitulemus on teada. Võttes aluseks kaebaja 28.10.2020. a kaebuse täpsustuse (tl 58-59), ei ole kaebaja oma eksamitulemust õppejõu juures kohtu arusaamisel vaidlustanud. Eksamitulemuse õppejõu juures vaidlustamist ei tõenda ka kaebaja poolt kohtule esitatud e-kirjad 16. juunist kuni 27. augustini 2020. a (tl 60-65). Kaebaja esitas kaebuse sotsiaalteaduste prodekaanile 17.06.2020. a (vt tl 13, 29.06.2020. a komisjoni otsus). Paratamatult tõusetub siit küsimus, kas õppeprodekaanil oli funktsionaalne pädevus asjas otsus teha. Õppekorralduseeskirja p 207 järgi ei olnud õppeprodekaanil kohustust (pädevust/ alust) vaidlustust menetleda, vaid see kohustus oli õppejõul. Erialakirjanduses väljendatud seisukoha kohaselt (vt nt Halduskorraldusõiguse põhistruktuurid. – H. Maurer. Haldusõigus: üldosa. Juura, 2004, lk 352) ei kannata ametiasutuse pädevus selle all, kui teatud küsimus lahendatakse mitte ametiasutuse siseselt määratud spetsialisti A vaid tema kollegi B poolt. Erandi loob funktsionaalne pädevus: ta justkui sekkub ametiasutuse enesekorraldusõiguse valdkonda ning näeb ette, et teatud haldusalaste küsimustega peab tegelema kindel organi ülesannete täitja, näiteks ametiasutuse juhataja isiklikult. Näiteks politseiõiguses võib teatud politseilisi sekkumisi põhiõigustesse määrata vaid politseiosakonna juhataja.
23.Kohtupraktikas on sedastatud, et sisepädevuse (HMS § 8 lg 2) rikkumine haldusakti andmisel ei too kaasa haldusakti tühisust. HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Volituseta haldusorgani nimel haldusakti andmine on kvalifitseeritud menetlusveana, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas vastav rikkumine mõjutas asja otsustamist (RKHKm 3-17-725, p 20). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei olnud Tartu Ülikool õppeprodekaani isikus funktsionaalselt pädev asja lahendama tulenevalt ülikooli erinevast siseregulatsioonist. Vastupidise seisukoha välistab ka ÕKE p 208, mis järgib sama õppejõu akadeemilise vabaduse põhimõtet. Vastav võimalus tuleneb ka HMS § 73 lg-st 2, mis lubab vaide lahendamise panna haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorganile.
24.Kaebaja apellatsiooni läbivaatamiseks moodustas 30.06.2020. a otsuse kohaselt vaidlustuskomisjoni teadus-arendusprodekaan õppeprodekaani ülesannetes, kes sama otsuse kohaselt rahuldas ka kaebaja apellatsiooni. Vaidlustatud otsuses on peetud eelnimetatud otsuse kehtetuks tunnistamist tingivaks määravaks menetlusveaks õppejõu ära kuulamata jätmist (tl 5), leides samas, et korduseksami võimalus tuleb anda ka kaebajale (tl 5p). Halduskohus on veendunud, et käesoleval juhul mõjutas vastustaja menetlusviga pigem asja otsustamist erinevalt Riigikohtu menetluses olnud kaasusest kohtuasjas nr 3-17-725, sest vastustaja on asjaolude selgumisel vaidlustatud otsuse andnud kaebaja kahjuks järgides sellega sisuliselt õppekorralduseeskirja p 207. Vaidlustatud otsus oli oma sisult vastupidine teadusarendusprodekaani õppeprodekaani ülesannetes, sotsiaalteaduste valdkonna dekanaadi dotsendi poolt kaebaja kasuks tehtud otsusele. Kohtupraktikas on selgitanud, et haldusakti tühisuse eelduseks on, et haldusaktis esinevad puudused oleksid ilmselged. Kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele seni, kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab (RKHKo 3-3-1-35-13, p 12, ja RKHKo 3-3-1-21-03, p 13).
25.Kohus on seisukohal, et vastustaja toimetatud haldusmenetluses on õppekorralduseeskirja p 207 on sarnase toimega norm kohustusliku kohtueelse menetluse halduskohtus ettenägevale normile (HKMS) § 47 lg-d 1 ja 2), mille eesmärgiks on tasakaalustada üliõpilase õigust hariduse omandamisele ja õppejõu akadeemilist vabadust, sätestades vaidluste tekkimisel eksamitulemuse üle vaidluse lahendamiseks ülikooli õiguslikku seisundit ja autonoomiat (TÜKS §-d 1 ja 2) arvestava vaidluste lahendamise korra. Kohus ei pea elukogemuse pinnalt võimalikuks tolereerida olukorda, mis võimaldab eksami miinimumtasemest madalamal tasemel sooritanud üliõpilasel õppejõu juures eksamitulemust vaidlustamata pöörduda järgmise vaidemenetluse instantsi poole, kuna taolist õigust üliõpilase akadeemiline vabadus üliõpilasele ei anna. Õppejõu vaidlustuse esitamise õigus tulenes kohtu arusaamisel käesoleval juhul TÜKS § 11 kohasest Tartu Ülikooli seadusest tuleneva volitusnormi alusel (TÜKS § 23 lõike 4) kehtestatud õppekorralduseeskirja punktist 207 ja seega erisusest võrreldes haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetlusega, milles vaidemenetlus ei ole vaide esitamise õigust vaidemenetluse esemeks oleva otsustuse teinud ametiisikul. TÜKS § 11 kohane haldusmenetluse erisus analoogsetes vaidlustes välistab kohtu arusaamisel võimaluse käsitada õppejõudu ametiisikuna HMS § 8 lg-te 1 ja 2 mõttes. Vaidlustatud otsus ei ole eelpool käsitletud asjaoludel tühine ega riku kaebaja õigusi.
26.Kaebaja 28.07.2021. a menetlusdokumendis toodud asjaolud ei anna samuti alust kaebuse rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et pärast vaidlustatud otsuse andmist toimunud faktilised asjaolud ei saa olla aluseks vaidlustatud haldusakti tühisusele ega tühistamisele. Seda eriti tõendatu valguses, kus otsuse kohaselt on varasema otsuse kehtetuks tunnistamise määravaks menetlusveaks olnud õppejõu ära kuulamata jätmine (tl 5). Otsuses rõhutati samuti, et korduseksami võimalus tuleb anda ka kaebajale (tl 5p). Seega on õppejõu ja vastustaja tegevus otsusega kooskõlas erinevalt kaebaja vastupidisest arvamusest. Menetlusdokumendi kohaselt saab järeldada, et kaebaja oli teadlik ka sellest, et ta pidi eksamitulemuse vaidlustama esmalt õppejõu juures.
27.Vaidlustatud otsuse kohaselt (tl 5) toimusid 2020. aasta kevadsemestri eksamid ülikoolis COVID-19 haiguse levikust tulenevatest eriolukorra mõjudest õppetöö korraldusele (ÕKE p 2435) ja üliõpilasel oli võimalik muudetud juhenditest tulenevalt eksamiks valmistuda. Nii nagu COVID-19 levik on mõjutanud kogu ühiskonda, on see kohtu hinnangul kahetsusväärselt andnud määrava põhjuse ka käesoleva vaidluse tekkimisele poolte vahel.
28.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus vaidlustaud otsuse tühisuse tuvastamise ja tühistamiskaebuse rahuldamata.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
30.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärkidega, kuna otsus sisaldab eriliiki isikuandmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 art 9 lg 1 tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.