P. Dussmann Eesti OÜ kaebus Tallinna Haridusameti riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tallinna linna koolidele“ (viitenumber 234323) 21.06.2021 antud käskkirja nr 1.-40/34 p 2 tühistamiseks osas, millega tunnistati hanke osas nr 7 vastavaks Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused, hanke osas nr 10 vastavaks Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused ning hanke osas nr 17 vastavaks AS-i Tuleleek, Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.07.2021 otsuse nr 12721/234323 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – P. Dussmann Eesti OÜ, esindaja v.adv Ott Saame Vastustaja (hankija) – Tallinna Haridusamet, esindajad v.adv Kaido Künnapas ja adv Mario Sõrm Kolmas isik I (pakkuja) – AS Tuleleek Kolmas isik II (pakkuja) – Baltic Restaurants Estonia AS, esindaja v.adv Siret Siilbek Kolmas isik III (pakkuja) – RK Teeninduse OÜ
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. augusti 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Haridusameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Haridusameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10. augusti 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-1826 resolutsiooni punkt 9 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
1.Tallinna Haridusamet alustas 22.03.2021 sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidavat riigihanget „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tallinna linna koolidele“ (viitenumber 234323). Hange on jaotatud 24 osaks ehk toitlustusteenust tellitakse kokku 24 põhikoolile ja gümnaasiumile.
2.Hanke osades nr 7 ja 10 esitasid pakkumuse P. Dussmann Eesti OÜ, Baltic Restaurants Estonia AS ja RK Teeninduse OÜ ning hanke osas nr 17 esitasid pakkumuse lisaks eelnimetatutele AS Tuleleek ja AS Eesti Eine.
3.Tallinna Haridusamet otsustas 21.06.2021 käskkirja nr 1.-40/34 p-ga 1 mh hanke osades nr 7, 10 ja 17 kõik pakkumuse esitanud pakkujad kvalifitseerida ning tunnistas p-ga 2 kõik esitatud pakkumused vastavaks.
4.Tallinna Haridusamet tunnistas 22.06.2021 käskkirja nr 1.-40/49 p-ga 1 hanke osas nr 17 edukaks Baltic Restaurants Estonia AS-i, AS-i Tuleleek ja RK Teeninduse OÜ pakkumused.
5.P. Dussmann Eesti OÜ esitas 05.07.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse Tallinna Haridusameti 21.06.2021 käskkirja nr 1.-40/34 p 2 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati hanke osas nr 7 vastavaks Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused, hanke osas nr 10 vastavaks Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused ning hanke osas nr 17 vastavaks AS-i Tuleleek, Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused. Samuti taotles kaebaja Tallinna Haridusameti 22.06.2021 käskkirja nr 1.-40/49 p 1 kehtetuks tunnistamist.
6.Tallinna Haridusamet tunnistas 06.07.2021 käskkirja nr 1.-40/58 p-ga 1 oma 22.06.2021 käskkirja nr 1.-40/49 kehtetuks.
7.VAKO jättis 28.07.2021 otsusega nr 127-21/234323 P. Dussmann Eesti OÜ vaidlustuse Tallinna Haridusameti 22.06.2021 käskkirja nr 1.-40/49 p 1 peale läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata ning jagas menetluskulud.
8.P. Dussmann Eesti OÜ esitas 09.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti 21.06.2021 käskkirja nr 1.-40/34 p 2 tühistamiseks osas, millega tunnistati hanke osas nr 7 vastavaks Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused, hanke osas nr 10 vastavaks Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused ning hanke osas nr 17 vastavaks AS-i Tuleleek, Baltic Restaurants Estonia AS-i ja RK Teeninduse OÜ pakkumused, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 28.07.2021 otsuse nr 127-21/234323 p de 2 ja 3 tühistamiseks. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada VAKO 28.07.2021 otsuse kehtivus ja täitmine ning Tallinna Haridusameti 21.06.2021 käskkirja nr 1.-40/34 p 2 kehtivus ja täitmine hanke osades nr 7, 10 ja 17, samuti keelata Tallinna Haridusametil viidatud riigihankes hanke osades nr 7, 10 ja 17 hankelepingu sõlmimine. Kaebaja oli seisukohal, et kaebusega vaidlustatud haldusaktide kehtivus ja täitmine kohtumenetluse kestel võib kaasa tuua hankelepingu sõlmimise, mis omakorda võib viia selleni, et hankeleping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumus on tunnistatud vastavaks õigusvastaselt. See tähendab kaebaja õiguste pöördumatut riivet (kaebajal pole enam võimalik saavutada riigihankemenetluses hankelepingu sõlmimist) ja kaebajale kahju tekkimist.
9.Tallinna Halduskohus rahuldas 10.08.2021 määruse resolutsiooni p-ga 9 esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, keelates Tallinna Haridusametil sõlmida riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tallinna linna koolidele“ (viitenumber 234323) hanke 2(6)
3-21-1826 osades nr 7, 10 ja 17 hankelepingut 30 päeva jooksul (10.08.2021–09.09.2021). Halduskohus rakendas esialgset õiguskaitset HKMS § 252 lg 4 alusel põhjendusi esitamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Tallinna Haridusamet palub 16.08.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.08.2021 määruse resolutsiooni p 9 ning jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) kohaselt oli hommiku- ja koolieine maksumuste ristsubsideerimine keelatud üksnes koolilõuna arvelt (RHAD lisad 1.7, 1.10. 1.17 p-d 3.2.16 ja 3.2.18). Ükski teine RHAD-i punkt ei keela hommiku- ja koolieinete maksumuste ristsubsideerimist pakkujate teiste tulude arvelt. Olukorras, kus pakkujatel oli lubatud hommiku- ja koolieine maksumuste ristsubsideerimine kõigist muudest allikatest peale koolilõuna, puudus vastustajal kohustus mingisuguse kontrolli läbiviimiseks. Kaebaja ei ole vaidlustusmenetluses ega kaebuses toonud välja ühtegi RHAD-i punkti, mis keelaks ühe koka esitamist mitmes menetluse osas. Tallinna Prantsuse Lütseumi, Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi ja Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilaste toitlustamise suhtes on väga kaalukas avalik huvi, mida esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustab ülemääraselt. Tekkinud on olukord, milles kattuvates riigihanke osades (osad 7 ja 10) on halduskohus ühes haldusasjas seadnud esialgse õiguskaitse (praegune haldusasi) ja teises sellest keeldunud (haldusasi nr 3-21-1809). Vastustajal ei ole võimalik sõlmida ajutisi lepinguid, mille kaudu toitlustusteenuse jätkumist tagada või pikendada varasemaid toitlustusteenuste hankelepinguid. Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum ja Jakob Westholmi Gümnaasium on avaliku sektori hankijad riigihangete seaduse (RHS) § 5 lg 2 mõttes. Seetõttu ei saa koolid ega vastustaja niisama kohase riigihankemenetluseta toitlustusteenust tellida, vaid peavad järgima RHS-s ja hankekordades sätestatud menetlusi. Sama põhimõte laieneb olemasolevate toitlustusteenuse lepingute tähtaja pikendamistele, kuna sellisel juhul oleks tegemist hankelepingu muutmisega, mis peab olema kooskõlas RHS §-ga 123. Hankelepingust endast tulenevaid selgeid, täpseid ja ühemõttelisi tähtaja pikendamise klausleid (vt RHS § 123 lg 1 p 2) varasemad hankelepingud (määruskaebuse lisad 1–3) ette ei näe. Seega pole koolidel kohast riigihankemenetlust läbi viimata võimalik peagi algaval kooliaastal oma õpilasi toitlustada.
11.P. Dussmann Eesti OÜ palub 19.08.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebus ei ole perspektiivitu. Halduskohus hindas kaebuse perspektiivkuse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisavaks. Nõuetele vastava riigihanke läbiviimine on oluline avalik huvi. Vastustajal on võimalik ka muul moel tagada õpilaste toitlustamine kui üksnes käesoleva hanke raames hankelepingute sõlmimise teel.
12.Baltic Restaurants Estonia AS palub 19.08.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kuigi kolmas isik ei nõustu kaebusega, ei saa ta nõustuda vastustaja määruskaebuse põhjendustega. Ebaõige on vastustaja väide, nagu ei oleks võimalik toitlustusteenust tagada ajutise lepinguga. Lepingud, mille vastustaja kohtule esitas, on tegelikult juba ajutise lepinguna pikendatud. Ei esine ühtegi ülekaalukat huvi, mis ei võimaldaks sama teha käesoleva aasta sügisel kuni kohtuvaidluse lõppemiseni. Kolmandale isikule teadaolevalt on pikendatud peaaegu kõik vaidlusaluses hankes praegu kehtivad lepingud (s.o olid juba enne hanke välja kuulutamist pikendatud). Hankija väide selle kohta, et lepingute pikendamiste või ajutiste 3(6)
3-21-1826 lepingute sõlmimisega kaasneks hankija ametnike vastutus, ei ole asjakohane. Hankija on juba aastaid lepinguid sarnaselt pikendanud, sh teinud seda ka VAKO loal. Kolmas isik viitab VAKO 07.08.2018 otsusele vaidlustusasjas nr 150-18/199249 (vastuse lisa 1), milles VAKO on leidnud, et hankijale ei ole põhjendatud anda nõusolekut lepingu sõlmimiseks VAKO menetluse ajal, sest „isegi siis, kui riigihanke hankelepingut ei õnnestu enne õppeaasta algust sõlmida, on võimalik ajutine leping. Lähtudes sellest, et hankija alustas riigihanget alles 02.07.2018, pidi ta olema valmis ka ajutise lepingu sõlmimiseks, sest arvestada oleks tulnud võimalike vaidlustuste esitamisega ja vaidlustusmenetlusele kuluva ajaga.“ Arvestades, et kaebaja õigused saavad esialgse õiguskaitse rakendamata jätmise korral pöördumatult kahjustatud, pidi hankija olema valmis ajutisi lepinguid sõlmima mitte üksnes vaidlustus-, vaid ka samas asjas toimuva kohtumenetluse ajaks. Hankija õigusvastane käitumine (s.o õigusvastaste otsuste vastuvõtmine) ei saa iseenesest olla õigustuseks pakkujate õiguste rikkumisel ega aluseks esialgse õiguskaitse mitteandmisel. RHAD p-s 3.2 on hankija näinud ette regulatsiooni juhuks, kui lepingu täitmine ei alga selle eeldataval ajal. Juba tänaseks on selge, et koolides, mille osas ei ole lepingut sõlmitud, ei ole hankelepingu sõlmimine selliselt, et toitlustusteenuse pakkumine uue toitlustaja poolt oleks realistlik, võimalik. Toitlustajad on muutunud kõigis koolides, seega peab enne õppeaastat jõudma vana toitlustaja välja kolida, uus toitlustaja värvata täiendava tööjõu ning tellima seadmed ning need paigaldama. Lisaks on enne teenuse pakkumist vajalik loa väljastamine Põllumajandus- ja Terviseameti poolt, kus menetlus kestab 20–30 päeva. Sellises olukorras lepingu pikendamist on pidanud põhjendatuks ka VAKO oma 21.03.2016 otsuses vaidlustusasjas nr 33-16/159295 (p 15.2). Hankija on tunnistanud oma otsused pakkuja edukaks tunnistamise, kvalifitseerimise ning kõrvaldamata jätmise kohta kehtetuks (vt Tallinna Haridusameti 16.08.2021 käskkiri nr 1.40/87; kolmanda isiku II vastuse lisa 2). Otsusest ei ole võimalik aru saada, millisel põhjusel on hankija nüüdseks jõudnud järeldusele, et tal on vajadus täiendavalt kontrollida hindepunkte. Seega on hankija teinud 16.08.2021 otsused, mis välistavad nendes kahes koolis nagunii hankelepingu sõlmimise. Hankijapoolne hanke läbiviimise viis annab ühest kinnitust, et hankija kas ei pea avalikke huvisid tegelikult niivõrd kaalukaks, et hankelepingu viivitamatu sõlmimine on vajalik, või peab hankes esitatud ühte või mitut vaidlustust tegelikult põhjendatuks. Hankija loodud segadusele riigihanke läbiviimisel on tähelepanu juhtinud ka VAKO. Asjaolud, mis seonduvad hanke ebaselge ning ebakorrektse läbiviimisega ja on toonud kaasa hankelepingu sõlmimise viivituse, ei ole pakkujate riisiko. Hankemenetluse korralda(ma)tuse tulemusena tekib ilma esialgse õiguskaitse andmiseta olukord, kus pakkujate õiguste kaitse muutub sisutuks – hankija saab vaidlustamisõiguse välistada sellega, et ei ole hanget läbi viinud piisavalt aegsasti, selgelt ja arusaadavalt, mistõttu tuleb uue õppeaasta algus niivõrd lähedale, et pakkujatel ei ole enam lihtsalt mõtet oma õiguseid kaitsma hakatagi.
13.Kolmandad isikud AS Tuleleek ja RK Teeninduse OÜ oma seisukohta määruskaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Halduskohus tugines määruse tegemisel HKMS § 252 lg-le 4, mis võimaldab kohtul kuni 30-päevaseks tähtajaks kohaldada esialgset õiguskaitset määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Põhjendusteta määruse tegemine on võimalik olukorras, kus kohus nõustub kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasoluga, ei pea teiste menetlusosaliste huve kaalukamaks ega kaebust ilmselgelt perspektiivituks.
4(6)
3-21-1826
15.HKMS § 252 lg 4 alusel tehtud põhjendusteta määruse kontrollimisel saab ringkonnakohus reaalselt hinnata üksnes seda, kas n-ö ajutise õiguskaitse kohaldamist oleks alust pidada ilmselgelt põhjendamatuks või mitte. Halduskohtu määrust oleks põhjust pidada õigusvastaseks siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei saaks kohtumenetluse ajal mingil juhul kaasa tuua neid tagajärgi, mida kaebaja soovib kaebuse esitamisega ära hoida, kaebusel puuduks igasugused usutavad eduväljavaated või esineks ülekaalukas vastanduv huvi, mis saaks ebaproportsionaalselt riivatud juba 30 päeva jooksul.
16.Vaidlust ei ole selles, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja eesmärk on jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni vastustajaga. See on võimalik seni, kuni hankija pole kolmandate isikutega hankelepinguid sõlminud. Tulenevalt HKMS § 267 lg-test 3 ja 4 ei saaks halduskohus pärast kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimist enam kehtivat hankelepingut ega lepingu sõlmimise aluseks olevat haldusakti tühistada. Seega minetaks kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamiseta võimaluse saavutada hankelepingu sõlmimine. See oleks kaebaja jaoks pöördumatu tagajärg, mis muudaks tema õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebaja õiguskaitsevajadust ei kõrvalda asjaolu, et tal oleks võimalik hiljem esitada hankija tegevuse peale kahju hüvitamise nõue. Kuigi kaebajal on pärast hankelepingu sõlmimist võimalik esitada kahju hüvitamise nõue (RHS § 185 lg 6), ei asenda see hankelepingu sõlmimist ega kõrvalda kaebajale tekkinud tagajärgi. Ka menetlusökonoomia kaalutlustel tuleks ennetada võimalikke kahju hüvitamise nõudeid. Lisaks oleks kahju suuruse kindlakstegemine ja tõendamine keerukas ja võib kaasa tuua täiendava kohtumenetluse algatamise vajaduse.
17.Esialgse õiguskaitse vajaduse korral saab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmise aluseks üldjuhul olla üksnes kaebuse ilmselge perspektiivitus või kolmandate isikute ja avalikkuse ülekaalukas huvi. Kaebuse ilmselge perspektiivitusega on tegemist juhul, kui kaebuse eduväljavaated on olematud ning tegemist on õiguslikult selge olukorraga (vrd Riigikohtu 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16; 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16). Kaebuse eduväljavaateid ei saa praeguses menetlusstaadiumis pidada ilmselgelt olematuteks. Kaebuse sisulist perspektiivi saab halduskohus hinnata edasise menetluse käigus (nt otsustades ajutiselt kohaldatud esialgse õiguskaitse pikendamise üle).
18.Määruskaebuse esitaja on välja toonud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustab ülemääraselt avalikku huvi, milleks on koolides laste toitlustamine. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta – koolis toitlustamise tagamine on kahtlemata kaalukas avalik huvi (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 42 lg 1; Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2019 määrus nr 3-19-1491, p 11; 28.05.2021 määrus nr 3-21-991, p 21). Samas on avalikes huvides ka aus ja õiglane hankemenetlus. Praegusel juhul on küll hankemenetlusega alustatud varakult (hanketeade on avaldatud 22.03.2021), kuid siiski on hankija tegevuse ebaselgus põhjustanud hankelepingute sõlmimise viibimise, millist riski ei saa panna praegusel juhul pakkujate kanda. Segadusele käesolevas hankemenetluses on tähelepanu juhtinud ka VAKO (vt VAKO 20.07.2021 e-kiri; kolmanda isiku II vastuse lisa 5). Asja materjalidest selgub, et hankija on käesolevaks ajaks 16.08.2021 käskkirjaga nr 1.-40/87 on tunnistanud kehtetuks riigihanke osa 10 „Tallinna Prantsuse Lütseum“ ja osa 17 „Tallinna Linnamäe Vene Lütseum“ pakkumuse edukaks tunnistamise, eduka pakkuja kvalifitseerimise ning kõrvaldamata jätmise otsused. Seega on viidatud koolide osas hankelepingute sõlmimine hetkel välistatud. Lisaks ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõendatud vastustaja väide, et toitlustusteenuse jätkumise tagamiseks ei ole võimalik sõlmida ajutisi lepinguid või pikendada varasemaid toitlustusteenuse hankelepinguid. Vastustaja on koos määruskaebusega esitanud Jakob Westholmi Gümnaasiumi, Tallinna Prantsuse Lütseumi ja Tallinna Linnamäe Vene Gümnaasiumi toitlustusteenuse osutamise lepingud, millest ilmneb, et neid on juba ajutiste lepingutega pikendatud. Kolmas isik II on vastuses määruskaebusele kinnitanud, et hankija on aastaid lepinguid sarnaselt pikendanud. 5(6)
3-21-1826 Ajutise lepingu sõlmimise võimalusele juhul, kui riigihanke hankelepingut toitlustusteenuse osutamiseks ei õnnestu enne õppeaasta algust sõlmida, on viidanud ka VAKO 07.08.2018 otsuses vaidlustusasjas nr 150-18/199249 (kolmanda isiku II vastuse lisa 1). Hankija peab riigihanget alustades olema valmis ka ajutise lepingu sõlmimiseks, sest hankeprotsessi planeerides tuleb arvestada võimaliku vaidlustus- ja kohtumenetlusele kuluva ajaga. Seejuures on praegusel juhul hankija RHAD p-s 3.2 ise näinud ette regulatsiooni juhuks, kui lepingu täitmine ei alga selle eeldataval ajal. RHAD p 3.2 sätestab, et: „Lepingu eeldatav jõustumise aeg on 01.08.2021. Kui lepingu sõlmimine viibib, sh tulenevalt käesoleva erimenetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ja seetõttu ei osutu võimalikuks lepingu alusel teenuse osutamise alustamine käesolevas punktis nimetatud kuupäeval, siis alustatakse teenuse osutamist hankija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lüheneb ka lepingu kestus perioodi võrra, mille osas teenuse osutamise alustamine viibis.“ Ringkonnakohus jagab kolmanda isiku II seisukohta, et vaidlusalustes koolides uue toitlustaja poolt toitlustusteenuse osutamisega alustamine 2021/2022. õppeaastast ei ole enam selleni jäänud aja tõttu kuigi realistlik. Seega tuleks hankijal ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel toitlustuse tagamiseks tõenäoliselt leida muu lahendus, nt ajutise lepingu sõlmimise või lepingu pikendamise teel.
19.Eelneva põhjal pole praegusel juhul põhjust arvata, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega 30-päevaks kaasneks avalikule huvile sedavõrd kahjulikke tagajärgi, mis õigustaksid olukorra loomist, kus kaebuse eesmärgi saavutamine ei oleks enam mõistlikult võimalik. Samuti ei saa pidada ajutise esialgse õiguskaitse kohaldamist kolmandate isikute suhtes ebaproportsionaalseks ja ülemäära koormavaks ning tühistada esialgse õiguskaitse kohaldamine sel põhjusel. Nii kaebaja kui kolmandate isikute huvid on suunatud lepingu sõlmimisele ning on seetõttu võrdväärsed. Kui huvid on võrdse kaaluga, tuleb eelistada selle osapoole õigusi, kelle huvi on olemasoleva olukorra säilitamine kohtuvaidluse ajaks. Soodustusi ei tohiks luua isikule, kelle huvi on olukorra muutmine pöördumatus suunas (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 6).
20.Kuna halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas vaidlustati, kehtib hankelepingu sõlmimise keeld kuni 09.09.2021 (k.a) ning halduskohus peab enne seda esialgse õiguskaitse taotluse uuesti läbi vaatama.
21.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.08.2021 määruse resolutsiooni p 9 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.