lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-224/23

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-224/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1444
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineRVastS § 9 lg 1, 2Mittevaralise kahju hüvitamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 118 lg 3Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebuseleHKMS § 223 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetluses

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-20-411/32Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja14.10.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.08.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-224

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.11.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.11.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-224 muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud osas, milles talle anti menetlusabi, riigi kanda. Ülejäänud apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.09.2021. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 213
HKMS § 223
HKMS § 116

3-20-224 tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Halduskohus rahuldas 16.06.2017 otsusega nr 3-17-456 XX kaebuse osaliselt ja tuvastas muu hulgas, et tingimused Tallinna Vangla kartserihoone kambris nr 79 olid ajavahemikus 19.04.2017–24.05.2017 ja 29.05.2017–15.06.2017 (kokku 54 päeva) õigusvastased, sest kaebaja pidi taluma kambri tualetist tulnud haisu. Halduskohtu otsus jõustus edasi kaebamata.
2.XX esitas Tallinna Vanglale 03.10.2019 (registreeritud 08.10.2019) taotluse hüvitada mittevaraline kahju 4000 eurot ajavahemikus 19.04.2017–24.05.2017 ja 29.05.2017– 15.06.2017 õigusvastastes kinnipidamistingimustes hoidmise eest. Taotluse järgi alandas tualetist tulnud haisu sees viibimine kaebaja inimväärikust ja kahjustas tema tervist.
3.Tallinna Vangla rahuldas taotluse 09.12.2019 vastusega nr 5-37/19/137-2 osaliselt, hüvitades XX-le 54 eurot inimväärikuse alandamise eest. Kohtuotsusega haldusasjas nr 3-17-456 on tuvastatud, et Tallinna Vangla tegevus ajavahemikus 19.04.2017–24.05.2017 ja 29.05.2017–15.06.2017 oli õigusvastane osas, milles kaebaja pidi taluma tualetist tulevat haisu. Haldusasjas nr 3-17-456 korraldatud paikvaatlusel tuvastati, et kambris oli tajutav tualetist lähtuv ebameeldiv lõhn, mis muutus intensiivsemaks, kui kaebaja eemaldas tualetiava eest tühja plastpudeli, mida ta haisu vältimiseks kasutas. Vaatlusel selgus ka, et kamber nr 79 oli umbne, kuna kambri akna õhutusava oli suletud. Tagantjärele ei ole enam võimalik kindlaks teha, mil viisil ebameeldiv lõhn kambrisse sattus ja mitmel päeval see kambris oli. Kaebajal oli aga võimalus lõhna minimeerimiseks kasutada tualetiava ees plastpudelit või hoida kambri õhutusava avatuna. Kuna vaatluse ajal oli kambri õhutusava suletud, siis on usutav, et ebameeldiv lõhn ei häirinud kaebajat ülemääraselt. Kuna ei saa siiski välistada, et kaebaja pidi viibima 54 päeva kanalisatsioonist lähtuva haisu käes, sh seal sööma ja magama, võis see ületada kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebameeldivuste taseme. Seega võis kaebajal tekitada kahju, mida tuleb rahas hüvitada. Kaebaja väited tema tervise kahjustamise kohta on tõendamata. Kaebaja käis vaidlusalusel ajavahemikul korduvalt meditsiinitöötajate vastuvõtul, kuid ei esitanud kaebusi seoses ebameeldiva lõhnaga kambris nr 79. Unehäireid kurtis kaebaja juba enne nimetatud kambrisse paigutamist. Tervisekaardi järgi ei kasvanud kaebajal kõnealusel ajavahemikul ka psühhiaatrilise abi vajadus. Psühholoogiga kohtumisi ei ole olnud. Ka oksendamisega seoses ei ole kaebaja esitanud mingeid kaebusi ega taotlusi. Kokkuvõttes tuleb kaebajale rikkumise iseloomu ja kestust arvestades maksta hüvitiseks 54 eurot.
4.XX esitas Tallinna Halduskohtule 06.02.2020 kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi hüvitada mittevaraline kahju 3946 eurot inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest. Vangla määratud hüvitise suurus ei lähe kokku tekitatud kahju suuruse ja inflatsiooniga ning on naeruväärne. Tallinna Vangla mängis kaebaja tervisega.
5.Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 09.12.2019 vastuses toodud põhjenduste juurde.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 25.11.2020 otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja täiendava mittevaralise kahju hüvitise 180 eurot inimväärikuse alandamise eest.

2(4)

3-20-224 Puudub vaidlus, et kaebajale on tekkinud vastustaja õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel mittevaraline kahju. Vaidlus on üksnes kahjuhüvitise suuruse üle. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Arvestada tuleb ka RVastS §-s 13 sätestatud vastutuse piiramise aluseid. Vastustaja on välja toonud, et kaebaja enda panus tualeti korrashoidmiseks oli vähene. Kaebaja varasemat tegevust (08.08.2016 ja 06.03.2017 määratud distsiplinaarkaristused kambri üleujutamise eest ning 31.01.2017 väärteokaristus seoses madratsi lõhkumisega, et ummistada WC-toru) ei saa seostada õigusvastaste kinnipidamistingimustega kambris nr 79 ajavahemikul 19.04.2017–24.05.2017 ja 29.05.2017– 15.06.2017. Need asjaolud õigustavad siiski järeldust, et kaebajal endal olnuks võimalus ebameeldivuste vältimiseks enamat teha. Vanglaga saab nõustuda ka selles, et kaebajale terviseprobleemide tekkimine ei ole tõendatud, sest tervisekaardi põhjal ei ole kaebaja vaidlusalusel perioodil haisuga seoses mingeid kaebusi esitanud. Kohtupraktikas ei ole olnud praeguse asjaga sarnaseid kaebusi, kuid hüvitise suuruse määramisel saab arvestada kohtupraktikaga jalutuskäikude mittevõimaldamise asjades. Mittevaralise hüvitise suuruse määramine on hinnanguline. Kaebaja ei viibinud kambris nr 79 kuigi pikka aega ja oleks saanud ise teha rohkem haisu vähendamiseks. Samas oli tegemist kaebaja õiguste küllalt intensiivse riivega. Asjaolusid arvestades tuleb vastustajalt kaebaja kasuks täiendavalt välja mõista 180 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada osas, milles kaebus jäi rahuldamata, ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus täies ulatuses. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde, et vastustaja tekitas talle mittevaralist kahju nii inimväärikuse alandamise kui ka tervise kahjustamisega ning kahjunõue tuleks seetõttu rahuldada täies ulatuses.
8.Tallinna Vangla palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. RVastS § 9 lg 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral. Mittevaralise kahju hüvitise viisi ja suurust hindab kohus kaalutlusõiguse alusel ning see oleneb õiguserikkumise raskusest, süü vormist ja vastutust piiravatest asjaoludest (RVastS § 9 lg 2, § 13; vt ka nt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-18-562, p 10; 316-1903, p 34; 3-3-1-43-11, p 18; 3-3-1-70-14, p 24).
10.Apellatsioonimenetluses ei ole enam vaidlust selle üle, et tualetist lähtuva haisu talumine 54 päeva vältel on käsitatav kaebaja inimväärikust alandava kohtlemisena ning see toob praegusel juhul kaasa kaebajale tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise rahas. See, et tualetist lähtuv hais kahjustas ka kaebaja tervist, ei ole aga tõendatud. Kaebaja tervisekaardi andmed (vastustaja 29.04.2020 vastuse lisa 2) kinnitavad, et kaebaja käis vaidlusalusel ajavahemikul korduvalt meditsiinitöötajate vastuvõtul, kuid ei esitanud selliseid kaebusi, mida saaks seostada ebameeldiva lõhnaga kambris nr 79. Unehäireid kurtis kaebaja juba varem ja sai selle vastu ka ravimeid (nt 21.12.2016 ravilugu nr 147, dtl 60; 24.01.2017 ravilugu nr 159, dtl 62–63; 22.03.2017 ravilugu nr 170, dtl 65). Seega pole usutav, et unehäired olid tingitud kambri nr 79 tualetist lähtuvast haisust. Psühholoogi ja psühhiaatri abi vajadus kaebajal vaidlusalusel perioodil ei suurenenud. Kaebaja ei ole halduskohtule ega ka ringkonnakohtule täpsemalt selgitanud, millistest tervisekaardi andmetest või muudest tõenditest saaks järeldada tema 3(4)

3-20-224 tervise kahjustamist tualetist tekkinud haisu tõttu. Seega tuleb kahjuhüvitise suuruse üle otsustamisel arvestada üksnes kaebaja inimväärikuse alandamisega.

11.Vastustaja tegevus oli süüline ning süü vormiks saab pidada tahtlust, arvestades, et piisav on süü avaliku võimu kandja mistahes otsustustasandil (nt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-161903, p 33 ja 3-14-52324, p 18.2). Vastustaja ei reageerinud kohaselt kaebaja pöördumistele, kus juhiti haisuprobleemile tähelepanu ja taotleti teise kambrisse paigutamist (vt halduskohtu 16.06.2017 otsuse nr 3-17-456, p 18.2.6). Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada haisu tugevust kambris nr 79. Haldusasjas nr 3-17-456 toimunud vaatluse ajal oli hais kohtule tajutav ning hais oli tugevam, kui kaebaja eemaldas tualeti äravooluava eest plastpudeli, mida ta haisu vähendamiseks kasutas. Kamber oli aga vaatluse ajal umbne, sest kaebaja ei olnud kasutanud võimalust avada kambriakna õhutusava (vt Tallinna Halduskohtu 16.06.2017 otsus nr 3-17-456, p 16.2). Vastustajaga võib nõustuda selles, et kui hais oleks kambris olnud väga häiriv, oleks kaebaja usutavasti kasutanud kõiki võimalusi selle vähendamiseks, sh hoidnud kambri õhutusakna avatuna. Lisaks oli kaebajal kohustus kambrit, sh tualetti ise korras hoida ja vangla võimaldas selleks ka puhastusvahendid. Kaebaja viibis kambris nr 79 üksinda kokku 54 päeva ajavahemikul 19.04.2017–24.05.2017 ja 29.05.2017–15.06.2017, seega periood ei olnud väga pikk.
12.Ringkonnakohus leiab, et kõiki asjaolusid kogumis arvestades on 54 + 180 = 234 eurot piisav hüvitis kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest. Apellatsioonkaebus jääb seega rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
13.Kaebaja oli menetlusabi korras vabastatud apellatsioonkaebuse eest riigilõivu tasumise kohustusest. See kulu jääb riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Kaebaja ülejäänud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja