3-20-2461/27 - Korrakaitse - Vanglad - Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

7.03.06.2021. a määrusega tagastas halduskohus kaebajale 21.04.2021. a avalduse lisad, keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest ja lõpetas haldusasja menetluse. Halduskohus märkis, et HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Tartu Vangla 05.04.2021. a vastusest tulenevalt on kaebusega nõutud toiming tehtud ning kohustamiskaebus on muutunud seetõttu ainetuks. HKMS § 152 lg 2 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja esitas 11.04.2021 avalduse, milles palub menetlust mitte lõpetada. Kaebaja leiab, et vangla on esitanud kohtule valeinfot. Keegi ei ole kaebaja käest küsinud, kas tal on probleemi kambrikaaslase teleri vaatamisega. Kaebaja soovib menetluse jätkamist preventiivsel eesmärgil. Digiboksi otsmine võtab veel mitu kuud aega, kui vangla ei luba laenata või seda vabadusest saata. Kaebaja pakub kompromissi lubada saata temale digiboks vabadusest, kuni ta ostab poest televiisori. J. Kolesnikov esitas 22.04.2021 täiendava avalduse, milles leiab, et ta pidi mitu kuud kannatama füüsiliselt ja hingeliselt, kui käis vaidlus vanglaga. Kaebaja taotleb vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Halduskohus leidis, et kaebaja poolt 21.04.2021. a avaldusele lisatud Tartu Vangla vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-21-777 ning pärast käesolevas asjas kohtule kaebuse esitamist erinevad Tartu Vanglale adresseeritud avaldused ei oma käesoleva haldusasja lahendamisel tähtsust, kohus nendele lahendit tehes ei tugine ning need tuleb tagastada. Tegemist on asjasse puutumatute tõenditega ning vajaduse korral saab kaebaja esitada kohtule uue kaebuse, kui tema suhtes on Tartu Vangla teinud uusi otsustusi, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Praeguses asjas võttis kohus menetlusse J. Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada osta vangla kaupluse vahendusel digiboks, et kaebajal oleks võimalik kasutada temale kuuluvat isiklikku telerit, mis ilma digiboksita ei tööta. Tartu Vangla otsustas kohtuväliselt lubada kaebajal osta Tartu Vangla kaupluse vahendusel isiklik digiboks. Seega on kaebaja nõue täidetud. Kaebaja soovib sisuliselt oma nõuet muuta, kuna muudab oma tahet ja ei soovi enam vangla kauplusest digiboksi osta, vaid saada seda vabadusest tasuta. Kaebajal on väidetavalt vabaduses

olemas digiboks, mille saatmise lubamist ta nõuab, leides, et vangla kauplusest digiboksi saamine võtab kaua aega. Tartu Vangla selgitas kohtule 26.04.2021 esitatud seisukohas, milles vastustaja kaebaja kompromissettepanekuga ei nõustu, et J. Kolesnikovi väide, et vangla kauplusest digiboksi ostmine võtab kaua aega, ei vasta tõele. Digiboksi ostmiseks vastavasisulise tahteavalduse koos nõusolekuga selle maksumuse enda isikuarvelt maha arvestamise järgselt võtaks digiboksi saamine aega kuni 10 tööpäeva. Tartu Vangla ei pea asjakohaseks kaebaja viidet haldusasjas nr 3-16-1337 antud vangla loale saada vabadusest seljavöö. Tegemist ei ole samaväärsete olukordadega. Vabaduses oleva seljavöö osas märkis J. Kolesnikov, et see on tehtud spetsiaalselt temale ning vanglal oli seljavöö, kui meditsiinilise abivahendi väljastamise kohustus, milleks hetkel puudusid lihtsalt rahalised vahendid. Digiboks pole isikustatud ese ja vanglal pole kohustust seda kinnipeetavale tagada. Võimalus soetada isikliku teleri vaatamiseks digiboks on kaebajale tagatud ning selle saamise kiirus sõltub temast endast. Halduskohus nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei lubanud kaebajal muuta üheaegselt kaebuse alust ning nõuet. HKMS § 49 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kuna kaebaja ei olnud 26.04.2021. a seisuga avaldust digiboksi ostmiseks vanglale esitanud, kuigi sai juba 06.04.2021 teada, et vangla on nõus lubama tal digiboksi kauplusest osta, siis nõustus kohus vanglaga, et kaebaja käitumine viitab sellele, et tal pole tegelikult kavatsustki digiboksi vangla kauplusest osta. Vangla leidis 26.04.2021. a seisukohas, et kinnipeetaval puudub õigus saada vabadusest digiboks. Kohtu hinnangul väljub vaidlus vangla ja kaebaja vahel võimaldada saata talle digiboks vabadusest käesoleva vaidluse esemest. Kohus keeldus kaebuse muutmise vastuvõtmisest, kuna ei pidanud seda otstarbekaks ega lubatavaks. Kui kaebaja suhtes on Tartu Vangla teinud uusi keelduvaid otsuseid ja jätnud tema taotlused rahuldamata, siis tuleb läbida nende osas vaidemenetlus ning pöörduda kohtu poole uue eraldiseisva kaebusega. Kohtu hinnangul puudus alus ka jätkutuvastuskaebusele üleminekuks, sest see ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kui kaebajale tekkis tõepoolest digiboksi puudumisest kahju, siis tuleb kaebajal eraldiseisvalt pöörduda hüvitamiskaebusega kohtu poole. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluse osaliseks lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. J. Kolesnikov sai halduskohtu määruse kätte 07.06.2021.