OÜ kaebus tühistada minikonkursi „Kuivtoidupakid“ (viitenumber 231342) raames tehtud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 29.03.2021 otsused, millega lükati tagasi 365JP OÜ pakkumus ja tunnistati edukaks OÜ Kommivabrik pakkumus, ning tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.04.2021 otsus nr 69- 21/231342
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – 365JP OÜ, volitatud esindaja v.adv Marko Mehilane Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Merle Vilu Kolmas isik – OÜ Kommivabrik, seaduslik esindaja Priit Kotkas, volitatud esindaja Eve Fink
3.Mõista 365JP OÜ-lt OÜ Kommivabrik kasuks välja menetluskulud summas 6000 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 02.07.2021) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
1.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus viib raamlepingu alusel läbi minikonkurssi „Kuivtoidupakid“ (viitenumber 231342) hankelepingu sõlmimiseks tähtajaga 48 kuud.
3-21-996
2.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 29.03.2021 otsustega: 1) tunnistati minikonkursil mittevastavaks ja lükati tagasi 365JP OÜ pakkumus; 2) tunnistati minikonkursis vastavaks ja edukaks OÜ Kommivabrik pakkumus. Hankija põhjendas kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamist ja tagasi lükkamist sellega, et juhuhindajatel läbiviidud kuivtoitude maitsmistestil said kaebaja põhitoitudest üle 1/3 keskmise hinde alla viie.
3.365JP OÜ esitas 05.04.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, paludes tühistada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 29.03.2021 otsused, millega lükati tagasi 365JP OÜ pakkumus ja tunnistati edukaks OÜ Kommivabrik pakkumus.
4.VAKO 30.04.2021. a otsusega nr 69-21/231342 jäeti vaidlustus rahuldamata. VAKO leidis, et lähtudes maitsmistesti eesmärgist, läbiviimisest eksperdi poolt, hindamisskaalast ja seal toodud antavate hinnete kirjeldusest ning hindajate valikust (tegevteenistujad, ajateenijad) ja arvust, on maitsmistesti tulemused läbipaistvad ja kontrollitavad ning maitsmistesti läbiviimisel ei ole rikutud minikonkursi alusdokumendis „Esimese minikonkursi kord“ sätestatud põhimõtteid (p-d 3.4., 3.5., 3.7., 3.8).
5.Tallinna Halduskohtusse jõudis 10.05.2021 365JP OÜ kaebus tühistada minikonkursi „Kuivtoidupakid“ (viitenumber 231342) raames tehtud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 29.03.2021 otsused, millega lükati tagasi 365JP OÜ pakkumus ja tunnistati edukaks OÜ Kommivabrik pakkumus, ning tühistada VAKO 30.04.2021 otsus nr 69- 21/231342. Kaebus sisaldas taotlust keelata esialgse õiguskaitse (EÕK) korras minikonkursil “Kuivtoidupakid” (viitenumber 231342) hankelepingu sõlmimine kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
6.Tallinna Halduskohus võttis 12.05.2021 määrusega kaebuse menetlusse. Sama määrusega (resolutsiooni p 7) rahuldas kohus kaebaja EÕK taotluse ja keelas EÕK korras hankelepingu sõlmimise minikonkursi „Kuivtoidupakid“ (viitenumber 231342) raames esimese kohtuastme menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.06.2021 määrusega OÜ Kommivabrik määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.05.2021 määruse resolutsiooni p 7 muutmata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.365JP OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine 29.03.2021 hankeotsusega oli põhjendamatu ja õigusvastane. Minikonkursil on kaebaja pakutud kuivtoite hinnatud läbipaistmatult (RHS § 3 p 1), kontrollimatult (RHS § 3 p 1) ja minikonkursi alusdokumentides sätestatud nõudeid rikkudes ning selle tulemusel on kaebaja pakkumus õigusvastaselt tunnistatud mittevastavaks. 2) Maitsmistesti reeglistik on sätestatud minikonkursi alusdokumendis „Esimese minikonkursi kord“ (EMK). Hankija on kaebaja pakkumuse tagasilükkamisel olemuslikult eiranud EMK punkti 4.2. Kaebaja pakkus ja pakub käesolevas hankes kokku 50 põhitoitu. EMK p 4.2 sätestab: „Juhul, kui pakutavatest põhitoitudest rohkem kui 1/3 saab keskmise hinde alla 5, loetakse pakkumus mittevastavaks.“ Kaebaja pakkus 50 põhitoitu, millest üle 1/3 tähendaks 16,6 põhitoitu. Kaebaja pakutavatest põhitoitudest (50) sai keskmise hinde alla 5 aga üksnes 11 põhitoitu. Ehk 22% pakutavatest põhitoitudest, aga mitte „pakutavatest põhitoitudest rohkem kui 1/3“ nagu on EMK p 4.2 järgi pakkumuse mittevastavaks lugemise kriteerium.
2(11)
3-21-996 3) Rikutud on EMK p 3.5 ja p 3.9 toitude maitsmistestimise nõuet, et igat pakutavat toitu (EMK termin ‒ komponent) peab hindama vähemalt 30 inimest EMK-s sätestatud 9 punktilisel hindeskaalal. Kaebaja pakutavate kuivtoitude maitsmistestimist ei tehtud vähemalt 30 inimesega nagu EMK järgi nõutav. Hankija koondtabelist “Pakkuja 2 põhiroad hindajate lõikes“ nähtuvalt on kaebaja kuivtoitude testimisel rikutud EMK p 3.5 nõudeid koguni 15 toidu puhul (neist 6 põhitoitu). 27.05.2021 esitatud hindamislehtedest nähtuvalt oli selliseid kaebaja põhitoite, mida ei maitsnud/hinnanud vähemalt 30 inimest, tegelikult veelgi rohkem kui hankija koondtabelis esitatud. Ei ole võimalik nõustuda VAKO hinnanguga, et EMK rikkumist ei esinenud, kuna toitude maitsmishindamist võis teha ka passiivselt. Toidu testimiseks ja maitse hindamiseks on olemuslik ja möödapääsmatu, et inimene vastavat toitu ka füüsiliselt maitseb. Passiivselt toidu maitsmine või hindamisel passiivne osalemine pole võimalik ja on mõistetamatu. Samuti ei ole võimalik nõustuda VAKO otsuse p 10.4.2 käsitlusega, et „Hankija on vaidlustusmenetluses mõistetavalt põhjendanud, et hindeid oli lubatud jätta andmata, sest hindaja võis konkreetset toodet (komponenti) üldse mitte süüa ja sellega välditi suvaliste hinnete panemist.“ Selline loominguline käsitlus ei ole põhjendatud. Minikonkursi alusdokumentides oli selgelt ette nähtud, et iga toitu peab hindama vähemalt 30 inimest (EMK p 3.5) ja et hindamine peab toimuma 9 punktilisel skaalal (EMK p 3.9). Hankija peab menetluses kinni pidama alusdokumentides sätestatud tingimustest ega saa pakkumuste vastavuse kontrollimise ja hindamise faasis alusdokumentides seatud nõudeid ja reegleid omal äranägemisel valikuliselt kohaldamata jätta, muuta või laiendada. 4) On lubamatu, et VAKO on kaebaja toitudele, mis maitsmistestimisel olid maitsmata/hindamata jäetud ning kus hindamislehed olid defektsed, asunud vaidlustusmenetluses ise hindeid andma ning sellele tuginedes tuletanud kaebaja toitude maitsmistesti võimalikke keskmisi hindeid. VAKO ega halduskohus ei saa asuda hindajate asemel toite hindama, hindepunkte andma või astuda vaidlustusmenetluses hankija asemele. Siiski toob kaebaja esile järgmist: ‒ Kui omistada toidule koodiga 222 puuduva hinde asemel 9 punkti ongi toidu keskmiseks hindeks 5,0 punkti. Hankija koondtabelis on toidu 222 („Pasta bolognese“) koondhindeks aga 4,8 punkti, milline on pakkumuse mittevastavaks lugemise aluseks. ‒ Hindamislehtedest nähtuvalt on kaebaja osade põhitoitude hinded teistsugused ja toitude keskmine hinne suurem, kui hankija koondtabelis esitatud. Ekslikult antud hinded puudutavad toite koodidega 236 („Paella“), 253 („Vorstipada laktoosivaba“) ja 281 („Vegepada pastaga“). Kui hankija oleks käitunud korrektselt, oleks tulnud kaebaja pakkumus lugeda hanketingimustele vastavaks. 5) Hindamislehtedelt nähtub, et hindelehtede täitjad ja hindeid märkinud isikud on tuvastamatud ja kontrollimatud, tegemist on täiesti anonüümsete hindamistulemustega. Muuhulgas torkab paljude hindelehte puhul silma, et ühel ja samal hindamislehel on silmatorkav käekirjade erinevus või erinevused lahtrite täitmisel (ühes lahtris X, kõrvalahtris linnuke). Samuti järeldub hindamislehtedelt, et toitude maitsmiseks/hindamiseks andmisel ei eristatud, kes hindajatest on veganid, kes gluteenitalumatusega või kes laktoositalumatusega. Hindamislehtedelt nähtub, et palju hindelehed on defektsed, esitatud hinded on vastuolulised või on hindamise ajal tegeletud hoopis kõrvaliste tegevustega (nt ühel hindelehel Trips-TrapsTrulli mängimine). Paljud hindamislehed on vastuoluliselt või mitmetimõistetavalt täidetud. Samuti on hindelehti, kus on toidule halb hinne, kuid samas kõrval kommentaar, et soolaga on hea. Ehk kas osadele hindajatele on pakuti toitudele lisamiseks soola ning nad proovinud sama toitu soola lisades ja soola lisamata ning sellest tulenevalt vastuoluline hinnang toidule ja arusaamatus ka toidu hindajale endale. Samuti on hindamislehti, mis on soditud, mitmetimõistetavalt või ebaselgelt täidetud. 3(11)
3-21-996 6) Maitsmistestimise läbiviimisel rikuti ka EMK p 3.7 nõuet, mille kohaselt: “Täpne aeg lepitakse kokku hankijaga ning sellest teavitatakse pakkujat min 30 kalendripäeva ette.“ Kui hankija oleks kaebajale maitsmistestimise aja vastavalt EMK p-le 3.7 ette teatanud, oleks kaebaja tahtnud seal kindlasti osaleda ja kohal viibida, teha ülevaatust ja kontrollida EMK nõuete täitmist. Nõustuda ei saa VAKO otsuse p 10.4.3 järeldusega, et kuivõrd hankija oli riigihangete registris 18.02.2021 kellegi pakkuja küsimusele näidiste avamise kohta vastates selgitanud, et „Pakkumuse vastavuse sh näidiste vastavuse kontroll ei ole avalik tegevus“, ei ole hankija poolt EMK p 3.7 rikkumisel tähendust. Viidatud pakkuja küsimus oli toitude näidiste ülevaatamise kohta, mitte maitsmistestimise või selle aja kohta. Teiseks ei saa hankija selgituste andmisega muuta hanke alusdokumente. 7) Kommivabrik OÜ pakutud toitude puhul tehti EMK järgne maitsmistestimine vaid 26 põhitoidule, Kaebaja puhul aga 28 põhitoidule. Seega on hankija pakkumuste vastavuse kontrollimisel/hindamisel kaebajat ja Kommivabrik OÜ-d ebavõrdselt kohelnud (RHS § 3 p 2 rikkumine).
8.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. 1) EMK punktis 4 on fikseeritud, kuidas meeldib-ei meeldi hinnangu saamiseks ratsioonid välja valiti ja sellest tulenevalt ei olnud ette nähtud, et maitsmiseks pakutakse kõiki pakkuja pakutavaid põhitoite. EMK punktist 4 nähtub, et põhitoite pakuti maitsmiseks 28, millest 1/3 on 9,3. Pakkuja pakutavatest maitsmistestil hinnangu saamiseks valitud põhitoitudest sai 11 põhitoitu keskmise hinde alla 5. EMK p 4.2 kohaselt tuli mittevastavaks lugeda pakkumus, kui pakkuja pakutavatest põhitoitudest rohkem kui 1/3 sai keskmise hinde alla 5. 11 on rohkem kui 9,3, seega on vastustaja õigesti pakkumuse mittevastavaks tunnistanud. 2) Kaebaja väide, et toitude testimine on tehtud väiksema arvu inimestega, kui minikonkursi korra punkt 3.5 sätestab ei vasta tõele. Iga toidu maitsmistestile oli kaasatud 30 inimest. Testi läbiviija koostas tulemused hindamislehtede põhjal ja pole välistatud, et mõni hindamisleht jäeti hindaja ehk maitsja poolt täitmata. Hindamislehel oli lubatud jätta hindajal lahter tühjaks, et välistada seda, et hindaja annab näiteks hindeks 1 ainult seepärast, et hindaja ei söö kala või hindaja ei saa antud toitu süüa ning kõikide lahtrite kohustusliku täitmise korral oleks hindaja sunnitud andma n.-ö. suvalise hinde. Testi läbiviijad ei saa sundida maitsjaid kõiki toite sööma. Maitsja poolt hindamata jätmine ei mõjuta konkreetse toidu keskmist hinnet, küll aga oleks mõjutanud suvalise hinde panemine. Seega on VAKO vaidlustatud otsuse punktis 10.4.2 õigesti leidnud, et osalemine võib tähendada nii aktiivset kui ka passiivset osavõtmist. Nn suvalise hinde panemine oleks mõjutanud keskmist hinnet, kuid hinde panemata jätmine mitte. Kaebaja on kaebuses VAKO-le ette heitnud, et VAKO on asunud ise vaidlustusmenetluses hindeid andma. Vastustaja arvates VAKO ei ole asunud ise hindeid andma, vaid põhistab arvutusliku näitega asjaolu, et hindamata jätmine ei muuda hanke tulemust. Vastustaja nõustub sellega täielikult. 3) EMK punkt 3.7 sõnastuses: „Täpne aeg lepitakse kokku hankijaga ning sellest teavitatakse pakkujat min 30 kalendripäeva ette.“ tähendab, et pakkujatele antakse vähemalt 30 päeva ette teada, mis hetkeks pakkujad peavad oma näidispakid maitsmistestiks esitama. Minikonkursi kord oli juba riigihanke 219064 alusdokumendiks. Riigihanget korraldades ei saanud vastustaja teada, mis kuupäevaks peavad minikonkursist osavõtvad pakkujad esitama näidispakid. Kuna pakkujatele ei olnud teada, mis ajaks nad peavad 60 näidispakki ette valmistama ja esitama, teavitas vastustaja võimalikke raamlepingu partnereid juba minikonkursi korras, et näidispakid tuleb tulevasel minikonkursil esitada 30 päevase etteteatamisega. Kaebaja punkt 3.7 tõlgendus, nagu hankija kutsuks pakkujad maitsmistestile teavitades sellest 30 päeva ette, on väär. Vastustaja edastas kõigile raamlepingu partneritele 8.01.2021 riigihangete registri vahendusel teate koos nimekirjaga, millised näidiskuivtoidupakid tuleb maitsmistesti läbiviimiseks esitada. 4(11)
3-21-996 Pakkumiste sh näidispakkide esitamise tähtaeg oli 23.02.2021, seega vastustaja täitis EMK punkti 3.7. ja teavitas kaebajat ette vähemalt 30 kalendripäeva. Kaebaja sekkumine vastustaja hindamistegevusse seaks kahtlusse alla vastustajapoolse pakkujate võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse. Pakkuja ei saa hakata ise teostama seadusega haldusorganile pandud kohustusi. Pakkumuste vastavuse sh näidiste vastavuse kontroll ei ole pakkuja tegevus, seda kontrollib hankekomisjon. Tulemused protokollitakse ja tehtud otsused tehakse pakkujatele teatavaks RHS § 30 lg 11 sätestatud korras. Põhjendamatu on kaebaja tõlgendus vastustaja 18.02.2021 antud selgituse osas, nagu selgituse andmisega oleks vastustaja alusdokumente muutnud. Vastustaja selgitas pakkumuste, sh näidiste vastavuse kontrolli teostamist ehk EMK punktis 3.7 sätestatut. Pakkujate osalemine näidiste testimisel oleks pidanud olema minikonkursi korras sätestatud, kuid seda ei olnud, seega on kaebaja vastav seisukoht alusetu. 4) Maitsmistest on juba oma loomult subjektiivne test, kuna inimeste eelistused ja maitsete tundmused on erinevad. Selleks, et saada võimalikult objektiivne tulemus, mis täidaks eesmärki – võimalikult suur hulk Kaitseväe ajateenijad ja tegevteenistujaid oleksid kuivtoidupakkide komponentide maitsetega rahul‒, on võetud valimisse võimalik suur hulk isikuid, kes hakkavad igapäevaselt minikonkursi esemeks olevaid toite tarbima. Nagu nähtub maitsmistesti protokollist, osales testil kokku 298 ajateenijat ja tegevteenistujat (EMK punkti 3.6 kohaselt hindamisel osaleb kokku ca 300 inimest), kes olid valitud juhuslikult. Hindamised viidi läbi kolmes sessioonis ja igas sessioonis olid mõlema pakkuja toidud (pakkujaga seostamata), mida maitses ligikaudu 100 inimest. Arvestades valimi suurust ja seda, et erinevatele inimestel maitsevad väga erinevad toidud, siis on loomulik, et maitsjad on andnud samadele toitudele ka väga erinevaid hinnanguid (1-st 9-ni). Nõustuda ei saa kaebaja hinnanguga, et on enam kui tõenäoline, et hindajad (noored ajateenijad) ei pruukinud isegi aru saada, mis kriteeriumidest lähtuvalt nad kiirkorras ettepandud kuivtoite hindavad. Hindamisjuhiseks oli maitsmistesti protokollis toodud „Hindamisleht“, mis on tabel, kus on toodud numbrist 1-9 koos iseloomustavate sõnadega „ebameeldivast“ „meeldivani“. Koos selgitusega, et maitsjal tuleb teha rist toidu juures sinna punkti/sõna juurde, mis maitsja arvates toitu kõige täpsemini iseloomustab. Niivõrd primitiivse hindamisjuhise puhul, millega on iga inimene elus kokku puutunud, ei saa väita, et ajateenijad ei saanud aru milliste kriteeriumi alusel hinnati. Kaebaja viited hindamissüsteemi ebasobivusele ei ole enam asjakohased. 5) Vastavalt raamlepingu tehnilise kirjelduse punktile 1.2.1 peab pakkuja olema suuteline pakkuma vastava arvu (laktoosi- ja gulteenivabas toidupakis 8) erinevaid pearoogi igas paki liigis. Lisaks on toodud, et pearoogade ristkasutus erinevates paki liikides on lubatud ainult laktoosivabas ja gluteenivabas pakis tingimusel, et see oma näitajate poolest mõlemasse paki liiki sobib (paki liigis endas ei või pearoog korduda). Vastustajale jääb arusaamatuks, miks kaebaja leiab, et nimetatud tingimus minikokursile ei kohaldu. OÜ Kommivabrik esitas maitsmiseks 28 ratsiooni. OÜ Kommivabrikul oli maitsmistestis märgitud 26 pearooga seetõttu, et kaks pearooga kordus laktoosivabas ja gluteenivabas pakis ja nende maitsmist ei olnud mõistlik korraldada eraldi proovina, korduvad toidud kodeeriti ühtse koodiga. Seega ei vasta tõele vaidlustaja väide, et OÜ Kommivabrik esitas vaid 26 ratsiooni. 6) Seonduvalt kohtuvaidlusega on maitsmistesti läbi viinud ekspert üle vaadanud kõik hindamislehed ning korrigeerinud vastavalt tulemustabeleid. Maitsmistestide lõpptulemus korrektuuride sisseviimise tagajärjel ei muutunud. ‒ Üks hindaja oli kandnud kahe toidu (koodidega 222 ja 792) tulemused ekslikult ühele reale. Andmete sisestaja otsustas tuginedes paremalt vasakule lugemise loogikale seostada hinde 2 koodiga 222 ja hinde 6 koodiga 792. Nõustuda tuleb, et selline valiku tegemine ei pruugi olla tõene ja õigem oleks arvestada mõlemale tootele hindeks "6" või jätta hinne üldse arvestamata ja leida keskmine tulemus 29 osaleja pealt. Mõlema stsenaariumi korral jääks toidu koodiga 222 hinne endiselt allapoole lävendit 5. 5(11)
3-21-996 ‒ Andemete ülevaatamisel selgus, et toidugrupi puhul, kuhu kuulus toid koodiga 236, viidi ekslikult läbi 31 hindamist. Andmete sisestaja jättis omal valikul pakis viimasena asunud hindamislehe tabelist välja. Kuna aga hindamislehtedel puudub ajaline märgis, siis puudub objektiivne viis ühte lehtedest tulemustest eemaldada ja keskmised hinded oleks korrektne arvutada lähtudes 31-st osalejast. Lisaks, oli antud grupi puhul üks hindamisleht sisestatud topelt. Korrigeeritud tulemus toidule nr 236, kasutades 31 kogutud hindamislehte, on 4.9 ehk on tulemuste korrigeerides muutumatu. ‒ Toidu koodiga 253 puhul oli inimliku eksimuse tõttu andmete sisestaja sisestanud tabelisse vale numbri. Tulemuse korrigeerimine ei mõjuta lõpptulemust – toote meeldivushinne (4,2, enne 4.1) on endiselt alla 5. ‒ Mitmete toitude ja hindajate puhul olid hindajad oma otsuseid testimise käigus muutnud. Sinna hulka kuuluvad ka kaebaja viidatud hindamislehed toidu koodiga 281 osas. Kõikidel juhtudel oli selgelt eristatav, milline on maha tõmmatud valik ja milline uus muudetud valik. Hindajatel ei olnud keelatud oma otsuseid muuta ja sõltuvalt proovist tehti korrigeerimisi nii üles kui allapoole ja need muutused võeti andmete analüüsimisel arvesse. 7) Vastustajale on arusaamatu, mis põhjustel peaksid olema tuvastatavad konkreetsed isikud, kes on toite maitsnud. EMK puntki 3.5 kohaselt oli tingimuseks, et iga komponendi hindamisel osaleb vähemalt 30 inimest, kes valitakse juhuslikult tegevteenistujate ja ajateenijate hulgast. Nii ka tehti. Valitud isikutele anti hindamislehed. Maitsmine toimus 10-stes gruppides vastavate toitude lõikes, mis olid hindamislehele kantud. Maitsmistesti läbiviimine anonüümselt pigem tagab hindamistulemuste usaldusväärsuse. EMK ei näinud ette reeglit, et hindajaid oleks pidanud eristama lähtuvalt veganlusest, gluteenitalumatusest või laktoositalumatusest. Inimestel, kes mingit toitu ei söönud, oli võimalik jätta sellele hinne andmata. Kui mõni hindaja hindamislehel Trips-Traps-Trulli mängis või soolaga seotud vm kommetaare lisas, ei muuda see hindamist läbipaistmatuks ega kontrollimatuks.
9.OÜ Kommivabrik palub jätta kaebuse rahuldamata. OÜ Kommivabrik nõustub kõigi VAKO otsuses väljendatud seisukohtadega ja vastustaja 19.05.2021 kohtule esitatud seisukohtadega. 1) Kaebaja manipuleerib EMK sõnastusega. Mitte hindajaid ei pidanud olema 30, vaid osalejaid pidi olema 30. EMK p 3.5 nägi ette, et iga komponendi hindamisel osaleb vähemalt 30 inimest, kes valitakse juhuslikult tegevteenistujate ja ajateenijate hulgast. Seega sätestab EMK selgelt, et komponendi hindamisel peab osalema 30 inimest, mitte aga ei pea iga komponenti hindama 30 inimest, nagu väidab kaebaja. Seega, kui igat komponenti pakuti maitsmiseks 30 osalejale, osales 30 inimest selle komponendi maitsmisel. Asjaolu, et mõnedele komponentidele mõni hindaja hinnet ei andnud, ei tähenda, et hindaja ei oleks hindamisel osalenud. Lihtne aritmeetika näitab, et tõstatatud küsimus ei oma ka mingit sisulist tähtsust: isegi juhul, kui hindajad, kes hinnet ei andnud, oleks andnud omalt poolt tootele maksimaalsed 9 punkti, ei oleks ikkagi ükski hindamispiirist 5,0 madalamale jäänud toode saanud hinnet üle kvalifitseerimispiiri – 5,0 punkti. 2) Kaebaja eksib, kui arvab, et maitsmistestil oli möödapääsmatu toidu füüsiline maitsmine. Inimene hindab toitu mitte ainult maitsemeelega vaid organoleptiliselt – lisaks maitsele hindab inimene ka toidu värvust, lõhna ja väljanägemist. Kui pakutava toidu väljanägemine, värvus ja/või lõhn on inimesele vastuvõetamatud, siis maitsmiseni ei jõuta, sellist ollust suhu panna ei soovita. Seega EMK-d pole rikutud ning puudub õiguslik alus, mille alusel saaks riigihankemenetluses kedagi sundida toitu maitsma, kui isik mingil põhjusel ei saa, ei taha või ei suuda teatud toitu süüa. EMK p-s 3.5 oli öeldud, et maitsmistestiks valitakse inimesed juhuslikult tegevteenistujate ja ajateenijate hulgast. Hindamisreeglid olid kirjas hanke 6(11)
3-21-996 tingimustes ja sõlmitud raamlepingus. Kui kaebajale need ei sobinud, oleks ta pidanud vaidlustama hanketingimused või keelduma raamlepingu sõlmimisest. Kaebaja ei ole riigihanke alusdokumente vaidlustanud. 3) Kaebaja ajab tahtlikult segi kaks eri asja – hindamisel võeti aluseks näidistena tarnitud põhitoidukorrad, mitte kogupakkumuses esitatud tooted. Tarnimata toodetele ei ole võimalik maitsmispunkte omistada. Kaebaja väljatoodud toitude koodiga 236, 253, 281 ja 222 ei ole hankija teinud hindamisel vigu, mis mõjutaks hankija vaidlustatud otsuse õiguspärasust. 4) Kaebaja heidab ette, et temaga pole 30 päeva ette kokku lepitud maitsetesti läbiviimist. Pakkujate osalemist testimisel kord ette ei näinud. Korra punkt 3.7 ütleb, et täpne aeg lepitakse kokku hankijaga ja sellest teavitatakse pakkujat minimaalselt 30 kalendripäeva ette. Hankija on selle nõude täitnud – pakkujaid teavitati 08.01.2021 ning määrati, et maitsetesti jaoks tarnitavad tooted tuleb üle anda 23. veebruaril, s.o üle 30 päeva hiljem. Seega on nõue täidetud, kaebaja väited mingist rikkumisest on aluseta. Maitsmistestil pakkujate juures viibimine muudaks testi läbipaistmatumaks, kontrollimatuks ja ebavõrdsemaks, kuna pakkujate osalemine võiks potentsiaalselt kaasa tuua maitsjate mõjutamise. 5) Täiesti asjakohatu on kaebaja väide, et noored ajateenijad ei pruukinud aru saada, mis kriteeriumitest lähtuvalt nad kuivtoite hindavad, kas kuivtoidu vaatevinklist või universaalse toiduelamuse vaatevinklist. OÜ Kommivabrik on seisukohal, et ainuüksi ajateenistuse kontekst ning kuivtoidu pakend ja kuivtoidu välimus on indikatsioon, et ei hinnata universaalset toiduelamust. 6) Pakkujate ebavõrdset kohtlemist pole toimunud. OÜ Kommivabrik esitas maitsmiseks 28 ratsiooni. Kahe esitatud ratsiooni pearoog kattus – põhimenüüdes esitas OÜ Kommivabrik ratsioonid, milliste pearoog kattus laktoosivaba ja gluteenivaba ratsioonide pearoogadega. Vastavalt hanketingimustele on pearoogade ristkasutus erinevates paki liikides lubatud laktoosivaba ja gluteenivaba pakis tingimusel, et see oma näitajate poolest mõlemasse paki liiki sobib. Kommivabrik OÜ poolt esitatud ratsioonid vastasid esitatud tingimustele, Kommivabrik OÜ esitas 2 kattuva pearoaga ratsiooni põhimenüüs ja erimenüüdes laktoosivaba ja gluteenivaba; kattuvad ainult pearoad, kuid ülejäänud komponendid on erinevad.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja on kohtumenetluses asunud väitma, et vastustaja on lähtunud EMK p 4.2 kohaldades valest künnisest. EMK p 4.2 kohaselt juhul, kui pakkuja pakutavatest põhitoitudest rohkem kui 1⁄3 saab keskmise hinde alla 5, loetakse pakkumus mittevastavaks. Kaebaja leiab, et kuna ta pakkus konkursil 50 põhitoitu, tähendaks 1⁄3 sellest 16,6 põhitoitu. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. EMK p-s 4 on lahti kirjutatud, kuidas leitakse maitsmistesti komponentide arv: hommikusöögi puhul valitakse pakutud 8 ratsioonist 4 ratsiooni tooteid, tava lõunasöök/õhtusöök puhul 18 pakutud ratsioonist 12 ratsiooni, gluteenivaba, laktoosivaba ja taimetoidu puhul igast pakutud 8 ratsioonist 4 ratsiooni, seega kokku hinnati toite maitsmistestil 4+12+4+4+4=28. Kohtu arvates on arusaadav, et EMK p 4.2 peab silmas komponente (toite), mida on välja toodud p-s 4 ja mida tegelikult maitsmistestil on proovitud. Tõlgendus, et arvesse tuleb võtta ka põhitoite, mida ei testitud, on ebaloogiline ning see ei tulene ka EMK sõnastusest ega selle üldisest mõttest. Vastustaja on lähtunud sellest, et kuna kaebaja puhul osales maitsmistestil kokku 28 põhitoitu, siis 9 toidu keskmine skoor alla hinde 5 tähendab kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamist, vt AS TFTAK tarbijakatse protokoll (kaebuse lisa 6). Kohtu arvates tuleb kaebaja puhul EMK p 4.2 alusel õigeks künniseks pidada 10 komponenti, kuna arv 28 ei jagu täpselt kolmega ning EMK nõue „rohkem kui 1⁄3“ tähendab, et lähtuda tuleb lähimast kõrgemast 7(11)
3-21-996 täisarvust, sest toite ei poolitata. Samal seisukohal on olnud ka VAKO (vt otsuse p 10.6). Kuna maitsmistestil osalenud 28-st kaebaja pakutud põhitoitudest 11 sai keskmise hinde alla 5, on hankija otsus EMK p 4.2 kohaldamisel olnud igal juhul õiguspärane.
11.Kaebaja keskne etteheiteide seondub EMK p 3.5 ja 3.9 tõlgendamisega. EMK p 3.5 kohaselt iga komponendi hindamisel osaleb vähemalt 30 inimest, kes valitakse juhuslikult tegevteenistujate ja ajateenijate hulgast. EMK p 3.9 kohaselt on maitsmistesti eesmärgiks saada mõõde, mil määral hinnatav komponent meeldib või ei meeldi hindajatele. Selleks kasutatakse 9 punktilist hedoonilist skaalat (9-ülimalt meeldiv; 1 ülimalt ebameeldiv). Kohtu arvates ei ole hankija EMK p 3.5. ebaõigesti tõlgendanud. Kohus möönab, et EMK p 3.5 esimest poolt „iga komponendi hindamisel osaleb vähemalt 30 inimest“ võib keeleliselt sisustada kahel moel. Esiteks võib seda mõista selliselt nagu vastustaja, et igat toitu tuleb pakkuda vähemalt 30-le inimesele. Teisalt on võimalik seda sisustada ka selliselt, et iga komponent peab saama 30 hinnangut. Kohtu arvates viitab punkti teine pool „kes valitakse juhuslikult tegevteenistujate ja ajateenijate hulgast“ siiski sellele, et arv 30 käib valimi suuruse kohta, mitte ei ole tahetud kehtestada spetsiifilist künnist iga toidu hindamisele. Kohtu arvates on hankija antud tõlgendus kooskõlas üldise arusaamisega sellest, kuidas õiguslikult reguleeritud valikuprotsesse mõistetakse ja tähistatakse. Näiteks ka valimistel osalejaks loetakse isikut, kes läheb valima, kuid kes esitab tühja või rikutud sedeli. Kui EMK p-le 3.5 oleks antud teistsugune tõlgendus, pidanuks see sõnaselgelt EMK-st tulenema. EMK p 3.5 eesmärgiks on, et toitude maitse hindamine, mis on üsnagi subjektiivne, annaks siiski piisavalt representatiivse tulemuse, mille põhjal järeldada, et hangitavaid toidud oleksid ajateenijatele meeltmööda. Saadud tulemused, kus mõne toidu puhul oli hinnangu andjaid alla 30 (toitudel koodidega 253, 271,274 oli 29 hindajat ja toidul koodiga 394 oli 27 hindajat), on erinevus valimi ideaalsuusrusest vähene ega mõjuta tulemuste esinduslikkust. Oluline on ka see, et hindamise kord oli mõlema pakkuja jaoks ühetaoline ega andnud kummalegi neist eelist. Ka ei mõjutanud hinnangu mitteandmine kummagi pakkuja toitudele antavat keskmist hinnet. Seega ei nõustu kohus kaebaja väitega, et vastustaja on rikkunud EMK p 3.5 ja 3.9. Kaebaja on VAKO-le ette heitnud, justnagu on VAKO asunud ise toitudele hindeid andma. VAKO on teinud arvutused (otsuse p 10.6) silmas pidades seda, et kui neid 4 põhitoitu, milles hindajate arv jäi alla 30, oleks hinnanud kõik 30 hindajat ning puudu olnud hindajad oleksid andnud maksimumhinde 9, siis oleksid nende toitude keskmised hinded olnud ikkagi alla 5 punkti. Kuna kohtu arvates on hankija EMK p 3.5 õigesti tõlgendanud, siis ei ole tarvidust hinnata, kas VAKO kasutatav meetod asendada puuduolevad hinded ja kontrollida seeläbi hanke tulemust, on õiguspärane.
12.Tunnistaja S. R. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli maitsmistest kohapeal korraldatud selliselt, et kõik tooted olid jaotatud 30-sse gruppi ning kohapeal maitsmine toimus 10liikmeliste ajateenijate gruppide poolt. Igat 10-liikmelist gruppi teenindas 2 AS TFTAK töötajat (14:50:00 jj). Hindajad täitsid hindamislehed (vorm EMK p-s 5). Hindepunktide andmata jätmise osas instrueeriti hindajad, et kui on mingi toode, mida testijad tervislikel põhjustel või isiklikest eelistustest lähtuvalt ei söö, siis oli lubatud jätta see toit hindamata. Eesmärgiks oli, et kui isikud mingit konkreetset toodet ei söö, siis ei annaks nad toidule halba hinnet, mis ei peegeldaks konkreetse toidu maitseomadusi, vaid kajastaks konkreetse isiku maitseeelistust. Kohtu arvates ei ole sellisele hindamiskorraldusele, mis oli ühetaoline mõlema pakkuja suhtes, midagi ette heita. Kohus nõustub vastustajaga, et püüd sundida kõiki testijaid kõiki toite maitsma ja hindama, võinuks viia maitsmistesti tulemuste moonustamiseni. Arutluskäik aktiivsest ja passiivsest toidu maitsmisest ei ole relevantne, kuna toitude suhtes, mida konkreetne isik ei söönud, oli võimalik jätta hinnang andmata. Seda võimalust vähestel juhtudel ka kasutati. Puudub põhjus eeldada, et maitsmistestil osalejad andsid toitudele suvalisi hindeid. Kuna mõõdeti konkreetsete isikute maitseelamusi, pole selliste testide tulemused tagantjärele 8(11)
3-21-996 verifitseeritavad ega kontrollitavad. Tulemuste usaldusväärsuse tagab see, et testid on läbi viinud sõltumatu ning antud valdkonnas ekspertteadmisi omav AS TFTAK. Seega pole kaebaja etteheited testimise läbipaistmatusele ja kontrollimatusele põhjendatud. Hanke alusdokumendid ei näinud ette, et hindamislehed tuleb täida nimeliselt. Ka ei näinud hanke aldusdokumendid ette, et toitude maitsmisel tuleb eraldi testid teha veganitele, gluteeni- või laktoositalumatusega isikutele. Vastavatel isikutel oli õigus jätta hindamata toidud, mida nad tervislikel või muudel põhjustel ei söönud. Selline maitsmistesti korraldus ei saanud kaebajat negatiivselt mõjutada.
13.Kohtumenetluses taotles kaebaja kõigi hindamislehtede välja nõudmist, et tulemuste õiguspärasust täiendavalt kontrollida. Kohus küsiski vastustajalt välja kõik hindamislehed, mille vastustaja edastas kohtule 27.05.2021. Kaebaja leiab, et hindamislehed kinnitavad tema positsiooni õigsust. Vastustaja leiab, et vähesed vead, mis tulemuste arvestamisel tehti, ei muuda lõpphinnangut. Vastustaja esitas kohtule korrigeeritud tulemuste tabeli gruppide kaupa ning eksperdi selgituse 09.06.2021 menetlusdokumendi lisadena. Kohus käsitles küsimust ka 11.06.2021 istungil, kuulates üle tunnistaja S. R. Kohus leiab, et kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid, mis tingiksid vajaduse korrigeerida algset hankija otsust või VAKO otsust.
13.1.Komponendi nr 222 hindamislehel nr 2 (hindamislehe pdf faili nimetus SKM_C45821052516150, dtl 724‒753) oli hindaja teinud 2 kannet komponendile 792 (eelmisel real) ja jätnud tegemata kande komponendile 222. Tunnistaja selgituste kohaselt andmete sisestaja tõlgendas hinde “6” kuuluvaks komponendile 792 ja hinde “2” komponendile
222.Hankija möönab, et selline otsus ei pruukinud olla õige. Hankija on välja toonud, et kui tõsta hinded vastupidiseks, on toote 222 keskmine hinne “4.9” (endiselt alla “5”). Kui jätta tootele 222 meeldivushinne määramata ja arvutada keskmine 29 inimese arvamuse pealt, siis on toote keskmine hinne samuti “4.9”. Seega ei mõjutaks muudatused tulemust, st komponent nr 222 jääb alla viie punkti künnise. Kohus nõustub hankija hinnanguga. Kohtu arvates olukorras, kus komponendi nr 222 lahter on jäänud tühjaks ei saa sellele eelduslikult omistada hinnet 9, nagu on välja toonud kaebaja, vaid pigem tuleks hinne jätta üldse arvesse võtmata.
13.2.Komponendi nr 236 ( hindamislehe pdf faili nimetus SKM_C45821052516180, dtl 784‒ 814) puhul viidi tunnistaja ütluste kohaselt ekslikult läbi 31 hindamist. Andmete sisestaja jättis tunnistaja kinnitusel omal valikul pakis viimasena asunud hindamislehe tabelist välja. Kuna aga hindamislehtedel puudub ajaline märgis, siis puudub objektiivne viis ühte lehtedest tulemustest eemaldada ja keskmised hinded oleks korrektne hankija arvates arvutada lähtudes 31-st osalejast. Lisaks on hankija välja toonud, et ekslikult oli antud grupi puhul läinud topelt sisestamisele üks lehtedest ja üks leht jäi täiendavalt kõrvale. Tulemused on korrigeeritud ja nähtavad uutes parandustega tabelis. Keskmine hinne “4.9” jäi tulemuste korrigeerides muutumatuks. Kohus nõustub, et kui üks grupp oli teistest suurem, tuleb kõigi selle grupi antud hinded arvesse võtta. Korrigeeritud hinnangud ei ole muutnud tulemust. Märge lehel 29 „2 üle ehk 32“ ei viita kohtu hinnangul sellele, et eksisteeriks veel täiendavaid hindamislehti, mille AS TFTAK on ära kaotanud.
13.3.Tunnistaja selgituste kohaselt komponendi nr 253 (hindamislehe pdf faili nimetus SKM_C45821052516181, dtl 815‒844) puhul oli inimliku eksimuse tõttu andmete sisestaja sisestanud tabelisse vale numbri (nr 5 asemel nr 1). Hankija toob välja, et tulemuse korrigeerimine ei mõjuta lõpptulemust – toote meeldivushinne (4,2, enne 4.1) on endiselt alla
5.Kohus nõustub sellega.
13.4.Komponendi nr 281 (hindamislehe pdf faili nimetus SKM_C45821052516100, dtl 664‒ 693) osas leiab kaebaja, et hindamislehel nr 1 on hindaja toidule nr 281 märkinud nii 5 punkti kui 4 punkti, kuid hankija on koondtabelisse võtnud nendest halvema hinde (4). Kohtule nähtuvalt on hindaja hindamislehel nr 1 arusaadavalt parandanud hinnangu 5 hinnanguks 4. 9(11)
3-21-996 Hankija ei ole punktide arvestamisel eksinud. Kaebaja leiab, et hinnangulehel nr 8 on hindaja toidule nr 281 märkinud nii 6 punkti kui 5 punkti, kuid hankija on koondtabelisse võtnud nendest halvema hinde 5. Kohtule nähtub, et hindaja on hindelehel arusaadavalt asendanud hinde 6 hindega 5. Hankija ei ole hinnete arvestamisel eksinud. Kohtu hinnangul kõikidel kaebaja osundatud juhtudel oli selgelt eristatav, milline on maha tõmmatud valik ja milline uus muudetud valik. Hindajatel ei olnud keelatud oma otsuseid muuta ja sõltuvalt proovist tehti korrigeerimisi nii üles kui allapoole ja need muutused võeti andmete analüüsimisel arvesse. Seega ei ole vastustaja ka selle hinnangu andmisel eksinud.
13.5.Kohus ei pea usutavaks, et hindamislehti on püütud võltsida või on neid täidetud mitme erineva isiku poolt. Vastav järeldus tähendaks AS TFTAK pädevuse või sõltumatuse kahtluse alla seadmist. Selle kohta pole esitatud tõendeid. Ka asjaolu, et mõnelt hindamislehelt nähtub, et hindajad on tegelenud kõrvaliste tegevustega (trips-traps-trulli mängimine) ei viita sellele, et toitumistesti tulemused ei ole usaldusväärsed. Kõik juhtumid, millele kaebaja viitas, on üle kontrollitud ning tulemused korrigeeritud. Hanke lõpptulemust see ei mõjutanud.
14.Kaebaja leiab, et teda jäeti maitsmistesti toimumisajast õigusvastaselt teavitamata ning teda oleks tulnud kaasata. EMK p 3.7 kohaselt täpne aeg lepitakse kokku hankijaga ning sellest teavitatakse pakkujat minimaalselt 30 kalendripäeva ette. VAKO leidis, et EMK p-st 3.7. pole arusadav see, kes hankijaga täpse aja kokku lepib. VAKO arvates võib järeldada, et kokku lepitakse maitsmistestimise aeg, aga ka seda, et kokku lepitakse näidiste esitamise aeg ja sellest teavitatakse pakkujat. VAKO leiab, et kuna EMK-s ei ole sätestatud, et pakkujad osalevad maitsmistestimise läbiviimisel, puudub neile testi läbiviimise aja teatavaks tegemisel igasugune mõte (otsuse p 10.4.3). Kohus nõustub VAKO hinnanguga. Kohus leiab, et EMK p 3.7 sõnastusest ei ole võimalik üheselt järeldada, mida on selle punkti all silmas peetud. Kohtu hinnangul ei ole aga ühegi tõlgenduse puhul EMK p-st 3.7 võimalik tuletada pakkujate õigust olla maitsmistestide tegemise juures. Seetõttu ei ole oluline, milline tähendus omistada hankija ja pakkujate teabevahetusele (kirjeldatud VAKO otsuse p-s 10.4.3), pakkujate maitsmistestil osalemise õigust EMK-st ei tulene.
15.Kaebaja toob välja, et temalt osales testis 28 toodet, kolmandal isikul aga 26 toodet, mistõttu on teda kolmanda isikuga võrreldes ebavõrdselt koheldud. Kohus leiab, et ebavõrdse kohtlemise riive esineb, kuid tegemist ei ole võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et mõlemad pakkujad peavad maitsmistestil olema võrdses olukorras, st mõlema pakkuja puhul peaks maitsmistestil osalema ühesugune arv toite. Hankija on selgitanud, et OÜ Kommivabrikul oli maitsmistestis märgitud 26 pearooga seetõttu, et kaks pearooga kordus laktoosivabas ja gluteenivabas pakis ja nende maitsmist ei olnud mõistlik korraldada eraldi proovina. Kohtule arusaadavalt ei reguleeri hankija viidatud raamlepingu tehnilise kirjelduse punkt1.2.1 maitsetesti korraldamist, vaid sätestab pearoogade ristkasutuse võimalused erinevates toitude kategooriates. Need on erinevad asjad. Mõlemad pakkujad pidanuks olema ka näiliselt samas olukorras. Võrdse kohtlemise põhimõtte riive siiski ei vii käesoleval juhul kaebuse rahuldamiseni. Esiteks pole toitude erinev arv testil viinud pakkujate ebavõrdsele kohtlemisele ‒ 1⁄3 künnis arvutatakse lähtuvalt põhitoitude arvust, ning see on hankija arvutuste kohaselt eelise andnud tegelikult kaebajale. Hoolimata erinevatest põhitoitude arvust on hankija 1⁄3 künniseks mõlema pakkuja puhul pidanud 9 toitu (kuigi kaebaja puhul pidanuks see olema 10), vt tarbijakatse protokoll. Teiseks on kolmanda isiku edumaa kaebaja ees piisavalt suur (tarbijakatse protokolli kohaselt said üksnes 5 kolmanda isiku toitu keskmise hinde alla 5), mistõttu poleks ka kahe täiendava põhitoidu lisandumine saanud kolmanda isiku pakkumuse vastavust EMK p-le 4.2 kuidagi väärata. Riigikohus on rõhutanud, et riigihankemenetluses tehtud viga ei too kaasa hankija otsuste kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-23-13, p 26). Käesoleval juhul tuleb asuda seisukohale, et erisus, mis 10(11)
3-21-996 ilmnes kaebaja ja kolmanda isiku toitude hindamises, ei saanud mõjutada küsimuse otsustamist sisuliselt.
16.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
17.12.05.2021 määrusega rahuldas kohus kaebaja EÕK taotluse ja keelas EÕK korras hankelepingu sõlmimise minikonkursi „Kuivtoidupakid“ (viitenumber 231342) raames esimese kohtuastme menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.06.2021 määrusega OÜ Kommivabrik määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.05.2021 määruse resolutsiooni p 7 muutmata. Kolmas isik on esitanud 20.05.2021 taotluse kohaldatud EÕK tühistada. Hankija selgitas 11.06.2021 kohtuistungil, et kui lepingusse ei jõuda juuli lõpuks, läheb kriitiliseks. Kohus märgib, et hoolimata sellest, et halduskohus jätab VAKO otsuse muutmata, ei tähenda, et esitatud kaebus oleks perspektiivitu. Samas võib avalik huvi üles kaaluda EÕK tühistamise ka juhul, kui kohtumenetlus on alles pooleli. Kohus leiab, et avalikku huvi hankelepingu sõlmimise vastu peaks põhjendama ikkagi hankija kui avaliku võimu esindaja, mitte kolmas isik. Praegusel juhul ei ole hankija EÕK kohaldamist vaidlustanud, ka on hankija seisukohad halduskohtule ja ringkonnakohtule olnud napid ja üldsõnalised. Seetõttu jättis Tallinna Ringkonnakohus halduskohtu kohaldatud EÕK abinõu muutmata. Halduskohus leiab, et juhul, kui hankelepingu sõlmimisega juulis on kriitiline, tuleb hankijal esitada põhistatud taotlus Tallinna Ringkonnakohtule EÕK tühistamiseks (eeldusel, et käesolev otsus vaidlustatakse). Ringkonnakohus märkis 10.06.2021 määruses, et vajaduse korral on hankijal võimalik lepingu sõlmimise kiireloomulisust põhistada ka riigisaladust sisaldavate tõenditega, taotledes nendele teiste menetlusosaliste juurdepääsu piiramist (HKMS §-d 79 ja 88). Olemasoleva info valguses ei ole halduskohtu arvates piisavalt põhjendatud tühistada koheselt EÕK abinõu, kuna see muudaks kohtumenetluse jätkamise tühistamisnõude vormis eesmärgipäratuks.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, tuleb kaebajal hüvitada teiste menetlusosaliste menetluskulud. Vastustaja pole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmas isik taotleb 11.06.2021 menetlusdokumendi kohaselt menetluskulude hüvitamist summas 6885 eurot käibemaksuga ning 16.06.2021 menetlusdokumendiga istungiga seotud kulude hüvitamist summas 522 eurot käibemaksuga, st kokku 6885+522=7407 eurot. Kaebaja leiab 16.06.2021 menetlusdokumendis, et kolmanda isiku menetluskulud ei ole põhjendatud ja on ülemäärased. Esiteks suur osa Kommivabrik OÜ menetluskuludest seondub EÕK ja selle vaidlustamisega. EÕK kohaldamine Tallinna Halduskohtu 12.05.2021 määrusega oli põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2021 määrusega jäeti Kommivabrik OÜ määruskaebus rahuldamata ja EÕK kehtima. Teiseks on kolmanda isiku lepingulise esindaja kulu (õigusabikulud) halduskohtus suuremad kui kaebaja puhul. Kolmanda isiku õigusabikulud vastavalt 11.06.2021 menetluskulude nimekirjale on 6885 eurot (5737,5 eurot + KM) ja kaebajal 5760 eurot (4800 eurot + KM). Arvestades menetlusosalise positsiooni ja rolli menetluses ning töömahtu ei ole põhjendatud, et kolmanda isiku õigusabikulud on suuremad kui kaebajal. Kohus nõustub kolmanda isiku seisukohaga. Kohus nõustub sellega, et kolmanda isiku õigusabikulud ei tohiks ületada kaebaja omasid, ka on kohtu arvates põhjendatud vähendada väljamõistmisele kuuluvat õigusabikulu, kuna kolmanda isiku taotlused EÕK lõpetada jäid rahuldamata. Kohus peab kolmanda isiku põhjendatud õigusabikuluks kokku (koos käibemaksuga) 6000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.