A24 Grupp OÜ kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.04.2021 otsusele nr 53-21/226514 ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 04.03.2021 käskkirjale nr 67H osas, millega kvalifitseeriti hanke osas 2 eduka pakkujana Osaühing PRO LIFT
Vaidlustus riigihangete vaidlustuskomisjonis
A24 Grupp OÜ vaidlustus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Raskeveo poolhaagiste ja veokite soetamine“ (viitenumber 226514) ProLift OÜ kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes hanke osas 2
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – A24 Grupp OÜ (registrikood 12423065), seaduslik esindaja Jaak Rooste Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Gerli Hummel Kolmas isik – Osaühing PRO LIFT (registrikood 10704305), volitatud esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta A24 Grupp OÜ kaebus nõudes tuvastada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse tegevuses riigihangete üldpõhimõtte võrdne kohtlemine rikkumine läbi vaatamata.
2.Jätta A24 Grupp OÜ kaebus rahuldamata.
3.Mõista A24 Grupp OÜ-lt Osaühingu PRO LIFT kasuks välja menetluskulud summas 585 eurot Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.06.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.
ASJAOLUD JA MENETLUS RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJONIS
1.Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi hankija) avaldas 04.09.2020 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Raskeveo poolhaagiste ja veokite soetamine“ (viitenumber 226514; edaspidi riigihange) hanketeate. Riigihange on jaotatud kaheks osaks:
1.osa raskeveoki soetamine; 2. osa raskeveo poolhaagiste soetamine (edaspidi osa 2). Osas 2 esitasid pakkumuse kaks pakkujat Osaühing PRO LIFT (edaspidi OÜ Pro Lift) ning ühispakkujad A24 Grupp OÜ, A24 OÜ ja Andover Trailers Limited.
2.Hankija tegi 08.01.2021 käskkirjaga nr 5H hanke osas 2 otsused, millega tunnistas mõlema pakkuja pakkumused vastavaks ning tunnistas edukaks ja kvalifitseeris OÜ Pro Lift pakkumuse.
3.A24 Grupp OÜ vaidlustas 18.01.2021 hankija otsuse Riigihangete vaidlustuskomisjonis (edaspidi VAKO) osas, millega kvalifitseeriti OÜ Pro Lift pakkumus. VAKO rahuldas vaidlustuse 10.02.2021 otsusega nr 8-21/226514 ja tunnistas hankija otsuse OÜ Pro Lift kvalifitseerimise osas kehtetuks. Hankija kvalifitseeris 04.03.2021 käskkirjaga nr 67H (edaspidi käskkiri 67H) OÜ Pro Lift pakkumuse uuesti.
4.A24 Grupp OÜ esitas 15.03.2021 VAKO-le vaidlustuse käskkirja 67H kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kvalifitseeriti hanke osas 2 OÜ Pro Lift (edaspidi ka kolmas isik). VAKO jättis 13.04.2021 otsusega nr 53-21/226514 (edaspidi VAKO otsus) vaidlustuse riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 197 lg 1 punkti 4 ja § 198 lg-te 3 ja 8 alusel rahuldamata. VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
4.1.Kolmas isik tugineb alltöövõtja Truck Trading Estonia OÜ (edaspidi TTE) vahenditele ning vaidlus on selles, et vaidlustaja väitel ei ole TTE täinud viimase kolme aasta jooksul vähemalt kolme lepingut, mille sisuks on raskeveo haagiste müük. Seadusandlus ei tunne terminit „raskeveo haagis“ ning selle kohta ei ole pakkujad ka hankijalt selgitusi küsinud. Ükski pakkuja ei saa nõuda, et hankija peaks kvalifitseerimise tingimusele andma just tema poolt soovitud sisu. Väär on vaidlustaja seisukoht, et raskeveo haagistena tuleks käsitada üksnes jagamatu lasti veoks mõeldud O4 kategooria haagiseid. Ka liikuvpõrandaga O4 kategooria haagised on raskeveo haagised ning pakkujad võisid kvalifikatsiooni tõendada kõigi O4 kategooria haagiste müügilepingutega.
4.2.Asja lahendamisel tuleb jätta tähelepanuta vaidlustaja kirjeldused ja argumentatsioon tehniliste tingimuste muutmisest võrreldes riigihankega 2210021, kuna need ei tõenda ega põhjenda kolmanda isiku mittevastavust kvalifitseerimise tingimustele ning lisaks ei ole riigihanke alusdokumentide vaidlustamine praeguses etapis enam võimalik.
5.A24 Grupp OÜ esitas 23.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse paludes: tühistada VAKO otsus; tunnistada kehtetuks hankija 04.03.2021 otsus osas, millega kvalifitseeriti hanke osas 2 OÜ Pro Lift pakkumus; tuvastada riigihangete üldpõhimõtte võrdse kohtlemise (RHS § 2 lg 1) rikkumine hankija poolt riigihankemenetluses; jätta kõik menetluskulud hankija kanda.
RKIK korraldatud riigihange nimetusega Raskeveo poolhaagisautorongide soetamine 2 (7)
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja (vaidlustaja) seisukoht
6.1.Hankija ei ole käskkirja 67H andmisel lähtunud VAKO 10.02.2021 otsusest ning käskkiri on motiveerimata. Kaebaja on nõus VAKO otsuse punktides 9 ja 10.1.–10.1.4. avaldatud järelduste ja seisukohtadega, kuid muus osas kaebaja VAKO põhjendustega ei nõustu. Kaebaja jääb vaidlustusmenetluses esitatud väidete juurde, mille kohaselt: OÜ Pro Lift tuginemine TTE näitajatele ei ole põhjendatud, kuna viimane ei täida hanke kvalifitseerimise tingimust, mille kohaselt pidi äriühing olema viimase kolme aasta jooksul täitnud kolm lepingut, mille sisuks on raskeveo haagiste müük. TTE müüb kahte treileritootjat ning kummagi tootja valikus ei ole raskeveo haagiseid. Hankija on kehtestanud definitsiooni raskeveos ning kehtestatud definitsiooni kohaselt on raskeveos veosega või veoseta sõiduk, autorong või masinrong, mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab liiklusseaduse § 80 alusel kehtestatud nõudeid. Küll aga ei ole hankija kehtestanud raskeveohaagise definitsiooni, kuid hanketingimuste kohaselt on raskeveo haagis poolhaagis, mis on sobiv vedama veost kaaluga kuni 70 tonni. Kehtiva õiguse kohaselt on raskeimad haagised kategoorias O4 ja hankija on sellest tulenevalt ka oma vajadusi kirjeldanud ning soovinud pakkumuse esitajatena näha isikuid, kellel on raskete veoste vedamiseks mõeldud haagiste müügikogemus. TTE omab müügikogemust liikuvpõrand haagiste müümisel, mis aga Transpordiameti seisukohalt ei kvalifitseeru raskete veoste vedamiseks, kuna nende tehnilises passis puudub märge „raskeveohaagis“. Hankija muutis võrreldes hankega 221002 hanketingimusi, kuid muudatused on arusaamatud ja põhjendamatud ning esineb alus arvata, et teistkordset hanget läbi viies on lähtutud ühe pakkuja soovidest, st hange ei ole vastavuses riigihangete seaduse nõuete ja eesmärkidega (RHS § 2 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. RHS § 3 punkti 1 kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt).
6.2.Väär on VAKO seisukoht, et kvalifitseerimise tingimust tuleb tõlgendada laialt. Kolmandal isikul ja tema alltöövõtjal TTE-l puudub kompetents jagamatu lasti veoks ettenähtud O4 kategooria haagiste ning erakorraliste raskevedude haagiste müügi ja hoolduse alal. Jagamatu kauba määratlus oli kirjutatud kohe hanke TK lühikirjelduses ehk tehnilises kirjelduses on otseselt määratletud, milleks on raskeveo haagis mõeldud ning sellest johtuvalt ei olnud ka kellelgi vajadus veel küsida hankijalt täpsustusi, mida hankija peab silmas raskeveo haagise all – ning pakkujad said eeldada, et pakkujad ka tõendavad oma pädevust nendel alustel, mitte ei hakka mängima sõnadega.
6.3.VAKO jättis lubamatult tähelepanuta kaebaja väited tehniliste tingimuste muutmisest varasema hankega võrreldes. Kaebaja hinnangul on tegemist lubamatu hankega, mis ei ole RHS-iga kooskõlas. Hankes on loodud eelised ühele konkreetsele pakkujale, kes on pakkunud (vahendanud) Türgi tootja haagiseid. Kuna kaebaja tegeleb raskeveo haagiste tootmisega, siis ei ole hanke tehnilistes tingimustes toodule vastava pakkumuse tegemine võimatu. Küll aga ei suuda kaebaja hinna poolest sellisel juhul võistelda pakkujaga, kes tegutseb kõigest vahendajana. Kui hanketingimustes oleks olnud kirjas, et hankija soovib osta justnimelt konkreetse Türgi tootja haagiseid, siis oleks kaebaja ilmselt parema pakkumuse esitanud kui praegusel juhul kolmas isik. Teistkordset hanget läbi viies on hankija lähtutud ühe pakkuja soovidest, st hange ei ole vastavuses riigihangete seaduse nõuete ja eesmärkidega (RHS § 2 lg 1 kohaselt käesoleva seaduse
3 (7)
eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.
7.Vastustaja (hankija) seisukoht
7.1.Kaebaja ei ole VAKO menetlustega võrreldes esitanud uusi sisulisi väiteid, mistõttu ei korda hankija kõiki vaidlustusmenetluses esitatud seisukohti. Hankija jääb nende juurde, korrates ja täiendades üksnes varem esitatud seisukohti väidetega, mis eelmistes menetlustes on kahetsusväärselt jäänud tähelepanuta.
7.2.Kvalifitseerimise tingimus, mis võimaldab hankele suurema hulga isikute juurdepääsu, ei kujuta endast kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. VAKO leidis õigesti otsuse punktis 10.2, et hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimust tuleb tõlgendada laialt ning hankija ei ole esitanud kitsendusi jagamatu lasti vedamise, erakorraliste raskevedude haagiste või mõõtude osas. Seejuures ei ole kaebaja kvalifitseerimistingimust vaidlustanud. Kvalifikatsiooni nõude kehtestamine on hankija kujundada ning selle eesmärk on veenduda pakkuja võimekuses täita konkreetne hankeleping. Sel põhjusel on eksitav ka kaebaja hankeobjekti sisustamine. Eristada tuleb hankelepingu esemele ja pakkujale esitatavaid tingimusi ning hankeesemele kehtestatud nõuded ei pruugi 100% ühtida pakkuja kvalifitseerimiseks esitatavate tingimustega. Liialt kitsendavad tingimused ei aita kaasa konkurentsi edendamisele ning piiravad ettevõtlusvabadust. Tingimuse proportsionaalsuse hindamisel lähtutakse kolmest põhimõttest: 1) sobivus, st tingimus, mis aitab valida välja isikud, kes on suutelised lepingut täitma; 2) vajalikkus, st tingimus peab olema selline, millega lubatakse pakkumus esitada ka isikutel, kellel ei ole vastavat spetsiifilist kogemust; 3) mõõdukus, st tingimus, mille kohaselt on lävendi ületamise latt hankija jaoks piisav. Kehtestatud kvalifitseerimise tingimus vastab kõigile eespool nimetatud kriteeriumitele ning toetab igati konkurentsi edendamist ega piira ettevõtlusvabadust.
7.3.Kolmas isik esitas kinnituse, et TTE hankepassile tuginemine oli nende soov ning nende vahendeid ja kompetentsi võib kasutada lepingu täitmisel. Hankija kontrollis TTE hankepassis viidatud referentslepingute täitmist ning need vastasid kvalifitseerimise tingimusele.
8.Kolmanda isiku seisukoht
8.1.Hankija ja VAKO on õigesti leidnud, et kolmas isik tugines kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks RHS § 103 alusel teise ettevõtja, st TTE vahenditele. Lepingutega, millele kolmas isik tugineb, on müüdud liikuvpõrandaga O4 kategooria haagised ning VAKO leidis õigesti, et raskeveo haagiste müügilepingutena täidavad kvalifitseerimise tingimuse kõik O4 kategooria haagiste müügilepingud. Hankija pöördus TTE hankepassis loetletud lepingute tehingupoolte poole, et kontrollida hankepassis esitatud andmete õigsust ning kõik kinnitasid, et müügilepingute andmed on tõesed. Seega ka vastavas valdkonnas tegutsevad teised isikud peale kolmanda isiku ja TTE on pidanud liikuvpõrandaga O4 kategooria haagiseid raskeveo haagisteks.
8.2.Kvalifitseerimise tingimuse kehtestab ja selle sisu määrab hankija ning kaebaja ei saa neid kitsendada endale meelepäraselt. Sisuliselt soovib kaebaja vaidlustada ka riigihanke alusdokumente ja nende sisu, kuid see on võimatu, kuna nende vaidlustamise tähtajad on möödunud. Kvalifitseerimise tingimusi tuleb tõlgendada võimalikult laialt, et oleks tagatud riigihankemenetluse eesmärgid ja põhimõtted (sh RHS § 2 lg 1, § 3 punktid 2, 3 ja 5) ning ettevõtlusvabadus.
8.3.Kaebaja tegelik põhjus kaebuse esitamiseks seisneb selles, et ta tegeleb raskeveo haagiste tootmisega ning talle ei ole hanke tehnilistes tingimustes toodule vastava pakkumuse tegemine 4 (7)
võimatu, aga ta ei suuda pakkuda kolmanda isikuga samaväärset hinda. Teisisõnu möönab kaebaja, et hankija tagas efektiivse konkurentsi hankel. Hankemenetluse eesmärk ongi muu hulgas hankija rahaliste vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Hinna poolest kallimat pakkumist ei ole võimalik edukaks pakkujaks tunnistada. Hankija jaoks ei ole soodsam eelistada kodumaist tootjat, kelle pakkumine on oluliselt kallim ning see oleks ka vastuolus hankemenetluse eesmärkidega (sh RHS § 3 punktid 2, 3 ja 5). Hanketingimustes ei ole kirjas, et toode peab olema kodumaine.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Hankedokumente käsitatakse hankeasjas eelhaldusaktina (haldusmenetluse seaduse § 52), mida tuleb vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega (RHS § 189 lg 2) ning mida ei saa vaidlustada alles koos pakkumuse kohta tehtud otsusega. HKMS § 268 lg 4 kohaselt ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti (sh riigihanke alusdokumentide) õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Hankedokumentide kehtivuse ajal on neis toodud tingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale. Sel põhjusel on VAKO õigesti jätnud tähelepanuta kaebaja väited kehtestatud hanketingimuste õigusvastasusest. Ka kohus jätab kaebaja vastavad väited tähelepanuta.
10.Kohtumenetluses on vaidlus kolmanda isiku kvalifitseerimise ning tema pakkumuse edukaks tunnistamise üle. Kaebaja hinnangul oleks kolmas isik tulnud jätta kvalifitseerimata, kuna ta ei vasta riigihanke alusdokumentides kehtestatud kvalifitseerimise nõuetele. Kohus kaebajaga ei nõustu ning kaebus VAKO otsuse ning hankija otsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. VAKO vaidlustatud otsus on seaduslik ning kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kuivõrd menetlusosaliste väited vaidlustus- ja kohtumenetluses on kattuvad ning VAKO on neile otsuses põhjalikult vastanud, siis kooskõlas HKMS § 165 lg-ga 2 ei korda kohus VAKO otsuse põhjendusi oma otsuses. Kohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega. Vastuseks kohtumenetluses esitatud väidetele märgib kohus aga järgmist.
11.Vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on riigihanke alusdokumentides2 sõnastatud järgmiselt: „Pakkuja peab olema nõuetekohaselt täitnud viimase kolme (3) aasta jooksul vähemalt kolm (3) lepingut, mille sisuks on raskeveo haagiste müük. Iga leping peab olema maksumusega vähemalt 200 000 eurot ilma käibemaksuta. Selle kohta peab pakkuja esitama nõuetekohaselt täidetud lepingute nimekirja koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta (füüsilise või juriidilise isiku nimi ja kontaktid). Kui pakkuja esitab ühispakkumuse, tuleb hankepass esitada iga ühispakkuja kohta eraldi. Kui pakkuja soovib tugineda teise ettevõtja vahenditele, tuleb tal esitada ka tuginetava ettevõtte hankepass.“.
12.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kolmas isik tugines kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks kooskõlas RHS § 103 lg-ga 1 TTE vahenditele; kolmas isik esitas TTE hankepassi; TTE on teadlik sellest, et kolmas isik soovib tema vahenditele tugineda ja on sellega nõus; raskeveo haagiste müümist tõendavad TTE liikuvpõrandaga O4 kategooria haagiste müügilepingud.
Riigihangete registris riigihanke alusdokumendid nimetusega „Hankepass täiendavate selgitustega“ IV osa, lk 23/25 5 (7)
Menetlusosaliste vahel on vaidlus aga selles, kuidas sisustada kvalifitseerimistingimuse mõistet raskeveo haagis ning kas liikuvpõrandaga O4 kategooria haagis vastab sellele.
13.Riigihanke alusdokumentides ei ole defineeritud, mida kvalifitseerimistingimuses märgitud raskeveo haagisena käsitada. Samuti ei tulene raskeveo haagise definitsiooni siseriiklikust õigusest või Euroopa Liidu õigusaktidest. Ka riigihanke kvalifitseerimise tingimusest ei nähtu, et raskeveo haagistena mõistetakse üksnes hankelepingu esemele vastavate haagiste müüki või et tegemist võiks olla O4 haagistega, mis on mõeldud jagamatu lasti või erakorraliste raskevedude jaoks. Sel põhjusel ei ole õige ka kaebaja seisukoht, et kvalifitseerimise tingimuse kohaselt saaks kvalifitseerida üksnes sellise pakkuja, kes on müünud kas jagamatu lasti või erakorralisteks raskevedudeks ettenähtud O4 kategooria haagiseid. Ehkki hankija võiks püüda vältida kvalifitseerimistingimustes selliste mõistete kasutamist, mis ei ole üldtuntud või mille asemel on kasutusel konkreetne erialatermin, siis ei muuda see praegusel juhul kvalifitseerimise tingimust mõistetamatuks. Ehk teisisõnu, kui hankija oleks sõnaselgelt välja toonud, et vajalik on O4 haagiste müügikogemus, siis praegust vaidlust ei oleks tõstatunud. See aga ei too kaasa olukorda, kus kvalifitseerimistingimuse sisustab kitsendavalt hankija eest pakkumuse esitanud kaebaja. Omakasupüüdlik tõlgendusargument ei ole õiguspraktikas ega -teoorias seni tuntud. Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust seisukoht, et kvalifitseerimistingimuse mitmeti mõistetavuse korral tuleb seda tõlgendada laiendavalt, et tagada võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste esitamine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus nr 3-09-3081). Seda on hankija ka teinud.
14.Võõrsõnade leksikonis on raskeveohaagist defineeritud kui suure kandevõimega haagist raskete ja suurte esemete vedamiseks. O4 kategooria haagised on täismassiga üle 10 tonni ning kehtiva õiguse kohaselt on tegemist kõige raskema kaalukategooria haagistega. Vaidlustusele lisatud kaebaja ja Transpordiameti vahelisest kirjavahetusest3 ei nähtu, et O4 haagiseid ei saa käsitada raskeveo haagistena või et O4 haagiste nimetamine raskeveo haagiseks eeldaks vastava märke olemasolu tehnilises passis. Transpordiameti 04.02.2021 kirjast4 nähtub, et sihtotstarbeliste haagiste puhul märgitakse liiklusregistrisse erinevaid kasutusalasid ning kasutusalade täpne klassifikaator liiklusregistril puudub. Seejuures möönab Transpordiamet ka seda, et kasutusala märkimine ei välista näiteks kõiki O4 kategooria haagiseid nimetamast raskeveo haagisteks ning lihtsustatult on kõik mootorsõidukid suurema tühimassiga kui 2585 kg heitmete mõttes raskeveokid. Eelnevast tulenevalt on õige ka VAKO seisukoht, et sõltumata sellest, milline on TTE müüdavate O4 kategooria haagiste kasutusala liiklusregistris ning et tegemist on liikuvpõrandaga O4 haagised, siis ei ole välistatud nende nimetamine raskeveo haagisteks ja kvalifikatsiooni tõendamist nende müügilepingutega tuleb pidada käesoleval juhul lubatavaks.
15.Väär on kaebaja seisukoht, et hankija ei ole VAKO 10.02.2021 otsusega nr 8-21/226514 arvestanud. VAKO leidis 10.02.2021 otsuses, et hankija rikkus eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisulise kontrolli nõudeid. Otsusega 67H on hankija selle puuduse kõrvaldanud ning kontrollinud sisuliselt kolmanda isiku kvalifikatsiooni. Esiteks kontrollis hankija TTE hankepassis nimetatud lepinguid ning kõik kolm lepingupoolt kinnitasid, et TTE hankepassis nimetatud (raskeveo haagiste) müügilepingute andmed vastavad tõele. Seega ka vastavas valdkonnas tegutsevad teised isikud peale hankija, kolmanda isiku ja TTE on pidanud liikuvpõrandaga O4 kategooria haagiseid raskeveo haagisteks. Teiseks kontrollis hankija ja sai kinnitused selle kohta, et TTE on seotud hankemenetlusega ning tulevikus hankelepingu täitmisega ja ta on nõus, et tema vahenditele tuginetakse.
VAKO toimiku vaidlustuse lisa 1 VAKO toimiku kolmanda isiku vastus vaidlustusele lisa 2 6 (7)
16.Eelnevast tulenevalt on käskkiri 67H kolmanda isiku kvalifitseerimine õiguspärane ning hankija vastava otsuse tühistamiseks ei ole alust.
17.Kaebaja taotleb, et kohus tuvastaks riigihangete üldpõhimõtte – võrdse kohtlemise (RHS § 2 lg 1) rikkumise riigihankemenetluses hankija poolt. Sellise nõude esitamine ei ole kooskõlas HKMS § 267 lg-ga 1 ning sellise tuvastamisnõude esitamine ei ole ka kaebaja õiguste kaitseks kuidagi vajalik, st kaebajal puudub sellise nõude esitamiseks kaebeõigus. Seega tuleb selles nõudes jätta kaebus läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 punkt 1).
18.Isegi kui lugeda väidet läbipaistvuspõhimõtte rikkumisest kaebaja väiteks käskkirja 67H vaidlustamisel, siis ei nõustu kohus sellega. Kaebaja väited ühe pakkuja eelistamisest on alusetud ning ümber lükatavad tema enda väitega, mille kohaselt ei ole hanke tehnilistes tingimustes toodule vastava pakkumuse tegemine talle võimatu, kuid hinna poolest ei suuda ta konkureerida. Kaebaja sooviks on, et hankija oleks riigihanke kujundanud viisil, et see oleks olnud talle sobilik, kuid selline hankija tegevus oleks olnud selgelt vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega. Hankija ei ole seadnud tingimuseks, et hangitavad haagised tuleb toota Eestis kohapeal või et keelatud on olla hanketingimustele vastavate haagiste tootja vahendajaks. Samuti ei ole kaebaja tähtaegselt vaidlustanud riigihanke alusdokumente, väitega et selle tulemusel oleks tegemist suunatud hankega. Hankijal on õigus ise otsustada, mida ja mis tingimustel ta hangib ning kuskilt ei tulene, et hankija peab hankima iga kord samu tooteid (vrdl riigihanked 226514 ja 221002). Kohtumenetluse menetluskulud
19.Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab HKMS 11. ptk-s sätestatud, korras. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1), sh hüvitab kolmanda isiku menetluskulud (lg 8). Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, tuleb kaebajal hüvitada teiste menetlusosaliste menetluskulud.
20.Hankija menetluskulude hüvitamist ei soovinud, kuid kolmas isik taotleb menetluskulude hüvitamist summas 585 eurot. Kaebaja kolmanda isiku menetluskulude suuruse kohta vastuväidet ei esitanud ning ka kohtule ei nähtu, et tegemist oleks põhjendamatute kuludega. Seega tuleb kolmanda isiku taotlus rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt)
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.