Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-637 27. mai 2021 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Maksu- ja Tolliameti taotlus Heavyinstall OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks Taotleja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask Puudutatud isik Heavyinstall OÜ, seaduslik esindaja Jarmo Olavi Autio Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2018. a määrus Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2018. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2018. a määrus.
2.Lõpetada asjas menetlus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Soome Vabariigi maksuhaldur esitas 13. märtsil 2018 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse Heavyinstall OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, et tagada Heavyinstall OÜ eeldatava maksukohustuse täitmine. Taotlus esitati Euroopa Liidu Nõukogu 16. märtsi 2010. a direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel art 16 (ettevaatusabinõusid käsitlev taotlus) alusel.
MTA esitas 29. märtsil 2018 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 513 lg 1 ning § 1361 lg 1 alusel taotluse loa saamiseks, et seada keelumärge Heavyinstall OÜ sõidukitele (kaks haagist, kumbki väärtusega u 7500 eurot ja veoauto, väärtusega u 9500 eurot) ning arestida äriühingu pangakontod kõikides Eesti krediidiasutustes 297 304 euro ulatuses.
2.1.Taotluse põhjenduste kohaselt määrab Soome maksuhaldur maksumenetluse tulemusena Heavyinstall OÜ-le eeldatavasti lisaks 320 022 euro suuruse maksukohustuse. Maksukohustus tuleneb sellest, et kuigi Heavyinstall OÜ püsiv tegevuskoht on Soomes, ei ole ta seal makse deklareerinud ega maksukohustust täitnud. Kuigi Heavyinstall OÜ juhatuse liikme Jarmo Olavi Autio sõnul on ta alates 2009. a-st elanud ning äriühingut juhtinud Tallinnas, on MTA-lt, pankadelt, reisifirmadelt ning teadaolevatelt koostööpartneritelt saadud andmete põhjal tuvastatav, et tegelikult on J. O. Autio viibinud suurema osa ajast Soomes, kus ta on täitnud ka äriühingu juhi ülesandeid. Maksukontrolli kokkuvõttes on Soome maksuhaldur asunud seisukohale, et J. O. Autio alaline elukoht ja eluliste huvide kese asub tegelikult Soomes, kus ta on korraldanud ka Heavyinstall OÜ juhtimist. Samuti on kogu äriühingu majandustegevus toimunud Soomes. Seega, tulenevalt Eesti Vabariigi ja
3-18-637 Soome Vabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (topeltmaksustamise vältimise leping) art 5 lg-test 1 ja 2 on Heavyinstall OÜ-l tekkinud püsiv tegevuskoht Soomes, kuid äriühing on jätnud maksukohustused seal täitmata. Heavyinstall OÜ juhatuse ainuliige on esitanud valeinformatsiooni nii äriühingu majandustegevuse kui ka enda elukoha kohta. Selline käitumine iseloomustab Heavyinstall OÜ esindaja suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse.
2.2.Taotlusele lisatud Keski-Pohjanmaa esimese astme kohtu 8. veebruari 2018. a lahendiga on Soome maksuameti taotlusel arestitud Heavyinstall OÜ-le kuuluvat vara summas, mis tagab taotluse esitaja nõude 320 022 euro ulatuses. Kohtulahendis on leitud, et on olemas oht, et Heavyinstall OÜ peidab, hävitab või võõrandab oma vara või toimib muul maksuhalduri nõude rahuldamist ohustaval viisil. Maksukohustuslase tegevuse tõttu võib olla oluliselt raskem või võimatu maksukohustust sundtäita. Äriühingu juhatuse liige on maksuhaldurit võimaliku püsiva tegevuskoha ja sellest tuleneva maksukohustuse tekkimise osas teadlikult eksitanud. Arvestades Soome maksuhalduri tuvastatut, on ilmne, et Heavyinstall OÜ eesmärk on olnud hoiduda kõrvale maksude tasumisest juba alates 2010. a-st ning vaatamata vahepeal toimunud kontrollile ja maksude juurde määramisele ei ole äriühing oma maksukäitumist parandanud. Heavyinstall OÜ võib sarnaselt suhtuda ka käimasoleva menetluse tulemusel määratavasse maksukohustusse, mistõttu võivad maksud jääda üldse laekumata. Äriühing ei ole esitanud 2017. a majandusaasta aruannet ning Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt on isik 21. märtsil 2018 võõrandanud temale kuuluva sõiduki Renault Traffic. Lisaks teatas Soome maksuhaldur oma 13. märtsi 2018. a pöördumises MTA-le, et nad on esitanud Soome politseile kuriteoteate selle kohta, et Heavyinstall OÜ võib olla toime pannud maksupettuse.
3.Tallinna Halduskohus jättis 3. aprilli 2018. a määrusega taotluse rahuldamata.
3.1.Kohtu hinnangul ei ole täidetud MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud eeldus, mille kohaselt peab täitmist tagavate meetmete kohaldamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Täitmist tagavate toimingute tegemine piirab olulisel määral isiku õigust enda omandit vabalt käsutada ning tegeleda ettevõtlusega, mistõttu ei saa täitmist tagavaid meetmeid kohaldada kergekäeliselt. Kahtlust, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda puudutatud isiku tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks, ei saa õigustada ainuüksi maksusumma suurusega. Heavyinstall OÜ 2016. a majandusaasta aruandest nähtub, et tegemist on tegutseva, korraliku käibega ja kasumliku äriühinguga. On küll usutav, et tavapärase majandustegevuse jätkamise kõrvalt ei pruugi äriühing olla suuteline kogu temalt eeldatavasti nõutavat maksusummat tasuma. Siiski ei saa välistada, et ettevõtja soovib, vaatamata täiendavale maksukohustusele oma majandustegevust jätkata ning Soome õiguses ette nähtud mehhanisme kasutades maksuvõla tasuda.
3.2.Materjalidest ei nähtu, et Heavyinstall OÜ oleks maksuhalduri eest teavet varjanud. Puudutatud isiku ja Soome maksuhalduri erimeelsus on pigem õiguslikku laadi. Asjaolu, et Heavyinstall OÜ on jätnud Soome maksuhalduri hinnangul Soomes oma maksukohustused deklareerimata, ei õigusta iseenesest järeldust, et ta asub täiendava maksukohustuse kindlaks määramise korral maksuvõla täitmist takistama. Taotlusest ega sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et ettevõtte majanduslik olukord oleks oluliselt muutunud. Ainuüksi faktist, et puudutatud isik võõrandas sõiduki, ei saa järeldada, et ta tegi selle tehingu eesmärgiga vältida võimalikku tulevast maksukohustust.
3.3.Ettevõtlusega tegeleva isiku arvelduskontode arestimine on iseäranis piirava iseloomuga. Seetõttu peaks MKS §-st 1361 tulenevalt olema ettevõtlusega tegeleva isiku pangakonto arestimiseks enne maksukohustuse kindlaksmääramist väga kaalukas põhjus, mida aga praegusel juhul ei nähtu. 2(5)
3-18-637 Heavyinstall OÜ majandusaasta aruande põhjal on usutav, et pangakontode arestimine toob kaasa ettevõtte tegevuse lõppemise või vähemalt vajaduse korraldada ettevõtte tegevus ümber selliselt, et sellega kaasnevad kulud ja tegevused, mida tuleb pidada pöördumatuteks või raskesti kõrvaldatavateks tagajärgedeks.
4.MTA esitas ringkonnakohtule määruskaebuse.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 8. mai 2018. a määrusega MTA määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, täiendades halduskohtu määruse põhjendusi oma määruse põhjendustega (p 3). Ringkonnakohus jättis rahuldamata ka MTA taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks (p 2).
5.1.Euroopa Liidu maksuõigust käsitlevates analüüsides on leitud, et olukordades, kus ettevaatusabinõude taotlused esitatakse, ilma et taotluse esitanud riigis oleks koostatud nõude täitmisele pööramist lubav dokument, rakendub praegu kehtiva direktiivi 2010/24/EL alusel nn duaalne süsteem. Duaalsus seisneb selles, et ettevaatusabinõude kohaldamise põhjendatust on õigustatud hindama nii taotluse esitanud kui ka taotluse saanud liikmesriik nende endi õigusaktide kohaselt. Direktiivi 2010/24/EL art 16 alusel tuleb ettevaatusabinõude kohaldamise taotluse saanud liikmesriigil rakendada ettevaatusabinõusid vastavalt liikmesriigi õigusaktides ette nähtud protseduuridele ning hinnata, kas selliste meetmete võtmine oleks vastavas olukorras kooskõlas tema enda õigusaktide ja halduspraktikaga. Eeltoodust tuleneb ringkonnakohtu hinnangul selgelt, et rahvusvahelise ametiabi korras ettevaatusabinõude kohaldamine olukorras, kus puudub nõude täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument, erineb oluliselt juba kindlaks määratud maksunõuete rahvusvahelisest sissenõudmisest, ning direktiivi art 16 alusel esitatud ettevaatusabinõu kohaldamise taotluse lahendamisel tuleb taotluse saanud liikmesriigil hinnata ka meetmete kohaldamise põhjendatust ja proportsionaalsust enda riigisiseste õigusaktide ja haldustavade kohaselt. Kuigi ettevaatusabinõude kohaldamise taotluse saanud liikmesriigil pole vaja tunnustada, täiendada või asendada taotluse esitanud liikmesriigis ettevaatusabinõude rakendamist lubavat esmast dokumenti (praegusel juhul Soome kohtu lahendit; direktiivi art 16 lg 1 teine ja kolmas lause), ei pane see dokument taotluse saanud liikmesriigi asutusele või kohtule kohustust kohaldada oma territooriumil taotletud ettevaatusabinõusid juhul, kui nende meetmete võtmine ei ole kooskõlas tema enda õigusaktide ja halduspraktikaga ega ole proportsionaalne.
5.2.Kõik eeldused MKS § 1361 alusel puudutatud isiku suhtes täitetoimingute sooritamiseks ei ole praegusel juhul täidetud. Kohtul puudub praeguse taotluse asjaoludel veendumus selles, et Heavyinstall OÜ-le võimalikult määratava maksukohustuse täitmine võib osutuda tema tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks. Soome maksuhaldur on küll tuvastanud, et puudutatud isiku juhatuse liige viibis suurema osa aastast Soomes, kuid tehtud järeldustest ei nähtu ilma kahtlusteta, et puudutatud isiku tegevuses oleks esinenud tahtlus panna toime maksupettus või tema käitumine oleks olnud ebausaldusväärne (vrd Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Heavyinstall OÜ suhtes täitmist tagavate meetmete võtmine oleks vastuolus ka proportsionaalsuse põhimõttega. Soome maksuhaldur soovib puudutatud isikule määrata täiendava maksukohustuse olukorras, kus puudutatud isik on samade maksustamisperioodide jooksul täitnud võrreldavaid maksukohustusi Eesti Vabariigis. Soome maksuhalduri koostatud maksukontrolli kokkuvõttes on küll ära toodud vaadeldavatel maksuperioodidel puudutatud isiku poolt Eesti Vabariigile tasutud maksud (ligikaudu 131 000 eurot), kuid kokkuvõttest ei nähtu, et Soome maksuhaldur oleks need summad kavandatavast maksunõudest maha arvanud. MTA taotletavad meetmed Soome maksuhalduri eeldatava 320 022 euro suuruse nõude tagamiseks seisnevad suures osas äriühingu pangakontodel olevate käibevahendite arestimises (297 304 euro 74 sendi ulatuses). Pangakontode arestimine oleks eeldatava maksukohustuse täitmise eesmärki silmas pidades puudutatud isiku õigusi liigselt piirav meede. Käibevahendite arestimine 3(5)
3-18-637 takistaks vaieldamatult äriühingu edasist äritegevust. Olukorras, kus Soome maksuhalduri eeldatav maksunõue on sisuliselt juba olulises osas tagatud summadega, mille puudutatud isik on maksnud Eesti Vabariigile, ning puuduvad otsesed tõendid selle kohta, et äriühingu varadest ei piisaks ülejäänud maksukohustuse täitmiseks või neid varasid hakatakse suure tõenäosusega peitma, ei oleks puudutatud isiku äritegevuse sisuline seiskamine pangakontode arestimise näol õigustatud. Olukorras, kus kohtul puuduvad andmed äriühingu praeguse majandusliku seisu kohta (2017. a majandusaasta aruande esitamise tähtaeg ei ole saabunud) ning äriregistrile esitatud kasumiaruande skeemi järgi oli puudutatud isiku aruandeaasta puhaskasum 2016. aastal 173 376 eurot, puudub kohtul alus asuda seisukohale, et äriühing tegutseb pahatahtlikult enda võimalike tulevaste maksukohustuste täitmise vältimise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.MTA esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega MTA taotlus Heavyinstall OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks rahuldada.
6.1.Praegu on asjakohaseks EL õiguse üldpõhimõtteks tõhususe printsiip (principle of effectiveness). Euroopa Kohtu praktika järgi ei või liikmesriigid riigisiseses õiguskorras ette nähtud menetlusnormidega muuta EL õigusel põhinevate nõuete kasutamist võimatuks või ülemäära raskeks (vt mh C-542/08, Barth, p 17). Lähenemine, mille kohaselt tuleb Eesti kohtul uuesti hinnata Soome esitatud tõendipaketti, mille kohta Soome kohus on hinnangu andnud, muudab sisutuks ning eesmärgituks direktiivi art 16 lg-st 1 tuleneva, et abipalve esitanud liikmesriigi esitatud dokumenti ei ole vaja tunnustada, täiendada ega asendada. Samuti muudab see tõhususe põhimõtet eirates ülemäära raskeks taotluse täitmise abipalve saanud liikmesriigis, sest Eesti kohus peab teist korda hindama abipalve esitanud liikmesriigis juba tuvastatud faktilisi asjaolusid.
6.2.MTA ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et taotluse rahuldamine Heavyinstall OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ei ole põhjendatud. Kui kohus leidis, et taotletavad toimingud on eelnevaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalsed, tulnuks kohtul analüüsida ka võimalust rahuldada taotlus osaliselt. Kohus saanuks taotluses esitatud summast maha arvata äriühingu Eestis tasutud maksud või anda loa üksnes keelumärgete seadmiseks äriühingu sõidukitele.
6.3.Soome maksuhaldur informeeris MTA-d, et 21. juunil 2018 tegi piirkonnakohus (Keski-Pohjanmaan käräjäoikeus) lahendi, mis on lõplik otsus ettevaatusabinõude kohta. Lahend on sama sisuga nagu 8. veebruari 2018. a ajutine lahend.
7.Riigikohtu halduskolleegium taotles 29. mai 2019. a määrusega Euroopa Kohtult eelotsust. Sama määrusega peatati asja menetlus kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni.
8.Euroopa Kohus leidis 20. jaanuari 2021. a otsuses asjas nr C-420/19, et Nõukogu
16.märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel artiklit 16 tuleb tõlgendada nii, et taotluse saanud liikmesriigi kohtud, kes lahendavad ettevaatusabinõusid käsitlevat taotlust, on seotud taotluse esitanud liikmesriigi asutuste hinnanguga sellele, kas nende abinõude rakendamiseks seatud tingimused on faktiliselt ja õiguslikult täidetud, eriti juhul, kui see hinnang sisaldub artikli 16 lõike 1 teises lõigus ette nähtud dokumendis, mis on taotlusele lisatud.
9.Riigikohus uuendas 22. veebruari 2021. a määrusega asja menetluse ning palus menetlusosalistel esitada täiendavad seisukohad. 4(5)
3-18-637
10.MTA leidis 16. märtsi 2021. a seisukohas, et antud juhul ei esine direktiivi 2010/24/EL artikli 18 erijuhtumeid. Taotluse saamise ajal puudusid muud Euroopa Kohtu otsuse punktides 36-38 nimetatud alused, mistõttu polnud võimalik keelduda Soome maksuhaldurile abi osutamisest. Soome maksuhaldur on taotluse tagasi võtnud, sest maksumenetlus Heavyinstall OÜ suhtes lõppes. Seega on ära langenud MKS § 1361 lg-st 1 tulenev kohustuslik tingimus loa saamisel, s.o käimasolev maksumenetlus. Muutunud asjaolu tõttu puudub vajadus ja õiguslik alus täitetoiminguteks loa andmiseks. Eelnev ei muuda asjaolu, et ringkonnakohus on määruse tegemisel vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. MTA jääb oma varasemate seisukohtade ja määruskaebuse juurde ja peab ühtse siseriikliku kohtupraktika huvides vajalikuks saada Riigikohtult seisukoht ringkonnakohtu määruse õiguspärasuse osas.
11.Heavyinstall OÜ Riigikohtule oma seisukohta ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium tühistab Tallinna Halduskohtu 3. aprilli 2018. a määruse ja Tallinna Ringkonnakohtu 8. mai 2018. a määruse ning lõpetab haldusasja menetluse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 230 lg 5 p 3). MKS § 513 lg 3 näeb ette, et välisriigi pädeva asutuse esitatud ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse alusel on MTA-l õigus sooritada täitetoiminguid MKS §-s 1361 sätestatud korras. MTA taotlus täitetoiminguteks loa saamiseks oligi ajendatud Soome maksuhalduri taotlusest. Praeguseks on Soome maksuhaldur oma taotluse tagasi võtnud, mistõttu ka MTA ei soovi enam taotluse rahuldamist, kuid palub siiski määruskaebus lahendada. Kolleegium peab praegusel juhul õigeks lähtuda asjaolust, et Soome maksuhalduri poolt taotluse tagasivõtmine tingib ka MTA taotluse tagasivõtmise. Seega tõlgendab kolleegium MTA avalduses väljendatud seisukohta, et taotluse rahuldamiseks pole enam vajadust ega õiguslikku alust, taotlusest loobumisena, sest ilma rahvusvahelist ametiabi taotleva riigi taotluseta ei saa ka MKS § 513 lg 3 ja MKS § 1361 nimetatud menetlust eksisteerida. HKMS § 264 lg 7 näeb ette, et kui taotleja on avalduse tagasi võtnud, tuleb kohtul lähtuda HKMS §-st 153. HKMS § 153 lg 2 näeb sellisel juhul ette menetluse lõpetamise. HKMS § 155 lg 3 kohaselt tuleb halduskohtu ja ringkonnakohtu lahendid menetluse lõpetamise korral tühistada. Kuna menetlus käesolevas asjas lõpetatakse ning kohtute määrused tühistatakse, pole võimalik enam lahendada MTA määruskaebust ja analüüsida ringkonnakohtu lahendit selle määruskaebuse valguses. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.