Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
3-20-1170 19. mai 2021 Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Sergei Kostini kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vähese kambripinnaga Kaebaja Sergei Kostin, esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Vastustaja Viru Vangla
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
Tartu Ringkonnakohtu 25. märtsi 2021. a määrus Sergei Kostini määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Sergei Kostini määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. märtsi 2021. a määruse resolutsiooni punkt 1.
3.Anda ringkonnakohtule esitatud määruskaebus kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sergei Kostin (kaebaja) esitas 25. märtsil 2020 Viru Vanglale kahjunõude. Kaebaja nõudis kahju hüvitamist selle eest, et talle ei tagatud 18. maist 2016 kuni 6. märtsini 2020 (välja arvatud kartseris viibitud 23 päeva aastatel 2018 ja 2019) Viru Vangla kambrites piisavalt vaba põrandapinda. Sellega alandati tema inimväärikust. Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitiseks 6830 eurot 1366 päeva eest (5 eurot päeva eest). Viru Vangla jättis 29. mai 2020. a otsusega nr 6-16/42-2 kahjunõude rahuldamata.
2.Kaebaja esitas 16. juunil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 6830 eurot. Kohtule esitatud kaebuse sisu on sama vanglale esitatud kahjunõudega. Kaebaja palus end vabastada kohustusest tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu.
3.Tartu Halduskohus tagastas 18. juuni 2020. a määrusega kaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas
19.augusti 2020. a määrusega Tartu Halduskohtu 18. juuni 2020. a määruse ja saatis asja Tartu Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Tartu Halduskohus jättis 6. jaanuari 2021. a määrusega kaebuse käiguta ja asus seisukohale, et kahjunõue on ajavahemikku 18. maist 2016 kuni
24.märtsini 2017 puudutavas osas esitatud vanglale tähtaega rikkudes. Kohus andis kaebajale võimaluse selgitada, miks ta ei pidanud tähtajast kinni.
4.Tartu Halduskohus tagastas 11. jaanuari 2021. a määruse resolutsiooni punktiga 2 kaebuse ajavahemikku 18. maist 2016 kuni 24. märtsini 2017 puudutavas osas ning jättis määruse
3-20-1170 resolutsiooni punktiga 4 rahuldamata kaebaja taotluse vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Halduskohus põhjendas määruse resolutsiooni punkti 2 järgmiselt: 1) jätkuva toimingu puhul hakkab kolmeaastane kahjunõude esitamise tähtaeg kulgema enne toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahjust teada varem. Riigikohtu praktika kohaselt on määrav, et kannatanul oleksid teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus; 2) kaebaja pidi ajavahemikul 18. maist 2016 kuni 24. märtsini 2017 põrandapinna vähesusest tulenenud negatiivseid mõjusid mõistma hiljemalt 24. märtsil 2017. Pole eluliselt usutav, et ta ei saanud umbes kümne kuu jooksul aru väidetava ruumikitsikuse negatiivsest mõjust. Kui isikut hoitakse kinnipidamiskohas pikka aega väidetavalt ebainimlikes tingimustes, võib eeldada, et ta adub tingimuste inimväärikust alandavat iseloomu mõistliku aja jooksul, sõltumata kahjustava tegevuse jätkumisest. Kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud on isikule teada, ei takista miski piisava edulootusega kahjunõude koostamist, sest kahju põhjustanud isikus ei saanud kaebajal kahtlust olla. (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 15. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-20-15, p 15). Kaebuse esitamisega viivitamine ei tohi olla kantud eesmärgist saada suuremat hüvitist (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 12). Seega olid kaebajal hiljemalt 24. märtsil 2017 teada kahjunõuet õigustavad asjaolud sellisel määral, et koostada piisava edulootusega kaebus; 3) kaebaja pidanuks ajavahemiku 18. maist 2016 kuni 24. märtsini 2017 kohta esitama vanglale kahjunõude hiljemalt 24. märtsil 2020. Kaebaja esitas vanglale kahjunõude 25. märtsil 2020. Järelikult on kaebaja esitanud vanglale kahjunõude ajavahemiku 18. maist 2016 kuni
24.märtsini 2017 kohta riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega rikkudes. Vangla sellele tähelepanu ei pööranud ja lahendas kahjunõude sisuliselt. See ei välista kohtu kohustust kontrollida, kas kaebaja on läbinud vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 järgi võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kui kahju hüvitamise taotlus on esitatud vanglale hilinemisega ja tähtaja ennistamiseks alust pole, ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohtueelset menetlust ja kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 10); 4) kohus andis 6. jaanuari 2021. a määrusega kaebajale võimaluse selgitada, miks ta ei esitanud vanglale ajavahemiku 18. maist 2016 kuni 24. märtsini 2017 kohta kahjunõuet tähtaegselt. Kaebaja teatas 8. jaanuaril 2021, et ei ole kohtu käsitlusega nõus. Ta esitas vanglale kahjunõude tähtaegselt. Kohus jääb seisukohale, et kaebaja esitas vanglale kahjunõude ajavahemiku 18. maist 2016 kuni
24.märtsini 2017 kohta tähtaega rikkudes. Kuna vangla polnud sellele tähelepanu pööranud ega tähtaja ennistamise küsimust käsitlenud, oli kohtul õigus ja kohustus ise kontrollida, kas tähtaja ennistamiseks esinevad alused. See on seotud kohtu kohustusega teha kindlaks, kas kohustuslik kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbitud.
5.Tartu Ringkonnakohus tagastas 25. märtsi 2021. a määruse resolutsiooni punktiga 1 määruskaebuse halduskohtu 11. jaanuari 2021. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel ning määruse resolutsiooni punktiga 2 määruskaebuse halduskohtu 11. jaanuari 2021. a määruse resolutsiooni punkti 4 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu 25. märtsi 2021. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist ja haldusasja saatmist halduskohtule kaebuse menetluse jätkamiseks perioodi 18. mai 2016 kuni 24. märts 2017 osas. Määruskaebuses väidetakse järgmist: 2(4)
3-20-1170 1) kahjunõue esitati õigeks ajaks. Kaebetähtaeg hakkas kulgema kaebaja vabanemisel Viru Vanglast. Kahjunõude esitamise tähtaeg algab hetkest, mil kaebaja mõistis, et talle on kahju tekkinud. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei alga tähtaja kulgemine kitsastesse oludesse sattudes ja seetõttu on põhjendamatult leitud, et kaebus on esitatud hilinemisega; 2) kohtud viitasid Riigikohtu halduskolleegiumi 14. juuni 2017. a otsusele asjas nr 3-3-1- 15-17, kuid rakendasid seda valikuliselt. Selle kohtulahendi punktis 13 on asutud seisukohale, et kinnipidamistingimuste vastavust Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 3 tuleb hinnata kogumina. Seega tuleb lisaks põrandapinna suurusele hinnata ka teisi kinnipidamistingimusi. Põrandapinna suuruse vastavus minimaalsetele nõuetele ei välista rikkumist, kuna kohtupraktika järgi tuleb hinnata, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-95-16, p 12 ja 12. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-98-16, p 13). Kaebaja ei saanud kambris tavapärasel viisil liikuda, sest kambri väikese pindala ja seal oleva mööbli tõttu ei olnud piisavalt vaba ruumi. Kohus pidanuks tegema paikvaatluse.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Halduskohus tagastas 11. jaanuari 2021. a määruse resolutsiooni punktiga 2 kaebuse ajavahemikku
18.maist 2016 kuni 24. märtsini 2017 hõlmava kahjunõude osas. Ringkonnakohus tagastas määruse resolutsiooni punktiga 1 määruskaebuse halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Määruskaebuses on taotletud ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist.
8.Praegusel juhul vaieldakse selle üle, milline on kaebaja võimalus saavutada kaebuse selle osa sisuline läbivaatamine, mille halduskohus tagastas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel põhjendusega, et kohustuslik kohtueelne kord on läbimata, sest kaebaja ei esitanud õigel ajal vangla vastu kahjunõuet ja tähtaja ennistamiseks pole alust. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et sellisel juhul on kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel võimalik, sest kohustuslik kohtueelne kord pole vanglale mittetähtaegselt esitatud kahjunõude puhul nõuetekohaselt läbitud (27. aprilli 2016. a otsus nr 3-3-1-68-15, p 10; 30. augusti 2017. a määrus haldusasjas nr 3-16-519, p 15). HKMS § 207 lg 2 lubab määruskaebuse tagastada, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. HKMS § 207 lg 2 on kohaldatav ka menetlusõigusi puudutavates vaidlustes, sest selle sätte kohaldamine on seostatud määruskaebuse esitaja võimalustega kaitsta oma õigusi.
9.Ringkonnakohus tagastas määruskaebuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määrusega. HKMS § 207 lg 3 p 2 võimaldab teha HKMS § 207 lg 2 alusel tagastatava määruskaebuse kohta määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui seaduse järgi võib asja läbi vaadata lihtmenetluses. HKMS § 133 lg 1 järgi on lihtmenetlus võimalik, kui kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt kaitstava õiguse riive on selle sätte järgi väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Tagastatud osas hõlmab halduskohtule esitatud kahjunõue umbes kümnekuulist ajavahemikku ja nõutava hüvitise suuruseks on 5 eurot iga päeva eest, mil kaebaja viibis kambris, kus oli kaebaja väitel nii vähe ruumi, et see alandas tema inimväärikust. Kolleegiumile jääb ebaselgeks, mis põhjusel pidas ringkonnakohus kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Halduskohus ei käsitlenud ajavahemikku
18.maist 2016 kuni 24. märtsini 2017 hõlmavas osas kaebuse tagastamisel kaebuse materiaalõiguslikke eduväljavaateid ega riive intensiivsust. Probleemiks oli vanglale esitatud kahjunõude tähtaegsus ja sellest tulenev küsimus, kas kohustuslik kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbitud. Nende probleemide lahendamine ei ole seostatav kaebaja materiaalõiguslikku positsiooni puudutava riive intensiivsusega. 3(4)
3-20-1170
10.Kolleegiumil ei ole siiski võimalik määruskaebust sisuliselt lahendada, sest ringkonnakohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme.
11.Ringkonnakohtus tegi määruskaebuse tagastamise kohta määruse üks ringkonnakohtu kohtunik. HKMS § 210 lg 1 esimese lause kohaselt vaatab määruskaebuse läbi üks ringkonnakohtu kohtunik. Kuid sama lõike teine lause sätestab juhtumid, mil määruskaebuse peab läbi vaatama ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis. Nende juhtude hulgas on ka määruskaebus halduskohtu määruse peale, millega on kaebus jäetud menetlusse võtmata. Halduskohus ei teinud vaidlusaluse ajavahemiku kohta kaebuse menetlusse võtmise määrust. Halduskohus tagastas kaebuse kahjunõude osas, mis hõlmab ajavahemikku 18. maist 2016 kuni
24.märtsini 2017 HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kaebuse tagastamine halduskohtu poolt tähendab kaebuse menetlusse võtmata jätmist. Kaebuse tagastamise määrus nagu ka kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus on määrus, mis takistab asja edasist menetlust. Kaebuse tagastamise määrus ja kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus riivavad kaebeõigust ühesuguse intensiivsusega. HKMS § 210 lg 1 teise lause järgi peab kõigi asja edasist menetlust takistavate määruste peale esitatud määruskaebusi läbi vaatama ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis. Kuna ringkonnakohtu koosseisus oli HKMS § 210 lg 1 teise lausega nõutava kolme kohtuniku asemel üks kohtunik, siis ei ole ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 teinud seadusega nõutav kohtukoosseis. Seepärast tuleb HKMS § 234, § 230 lg 2 ja § 199 lg 1 p 1 alusel ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 tühistada ja anda ringkonnakohtule esitatud määruskaebus kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.