Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel, Einar Vene 13. mai 2021, Tartu 3-21-258
Haldusasi
OÜ M.K.Reis-X kaebus MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskuse 23. detsembri 2020. a otsuse ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 25. jaanuari 2021. a otsuse nr 1-21/225892 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2021. a otsus OÜ M.K. Reis-X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – OÜ M.K. Reis-X Vastustaja – MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2021. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskuse 23. detsembri 2020. a otsus ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 25. jaanuari 2021. a otsus nr 1-21/225892.
3.Mõista MTÜ-lt Ida-Viru Ühistranspordikeskus kaebaja OÜ M.K. Reis-X kasuks välja menetluskulu 8840 eurot.
4.Võtta OÜ M.K. Reis-X poolt apellatsioonimenetluses esitatud dokumendid asja materjalide juurde. Jätta rahuldamata MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus taotlus täiendavate dokumentide asja materjalide juurde võtmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 24. mai 2021).
1.MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus korraldas riigihanke avalikuks bussiliiniveoks Ida-Viru maakonnas aastateks 2022-2030. Hankija 23. detsembri 2020. a otsusega lükati mittevastavana tagasi OÜ M.K. Reis-X pakkumus, põhjendades seda sellega, et bussides on liiga vähe istekohti,
puudub reservbuss, kasutatud bussil pole VIN-koodi, selle vanus pole õige ning selle bussi tehniline varustus on nõuetele mittevastav.
2.Pärast edutut vaidlustusmenetlust (vaidlustus jäeti vaidlustuskomisjoni 25. jaanuari 2020. a otsusega rahuldamata, ehkki selles leiti, et busside arvu ja kasutatud bussi vanuse osas pole hankija põhjendused õiged) esitas OÜ M.K. Reis-X kaebuse, milles palus pakkumuse tagasilükkamise otsus ja vaidlustusotsus tühistada. Kaebuse kohaselt on pakkumuse tagasilükkamine vastuolus riigihanke alusdokumentidega ja riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg-ga 2, sest kaebajal puudus kohustus märkida kasutatud bussi VIN-koodi. Bussi kohtade arvu osas puudus nõue, et mõeldud on vaid sõitjate kohti. Kaebajal on peaaegu kogu aeg olemas reservbuss, vaid talvisel ajal tekib tööpäeviti üks 10-minutiline ajavahemik, mil kõik bussid on korraga liinil. Bussi vanus on ekslikult märgitud ilmselge inimliku eksitusega, mis oli lihtsa arvutusega kõrvaldatav. Arusaamatuks jääb, mille põhjal leiti, et bussi tehniline varustus pole nõuetekohane.
3.Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2021. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Riigihanke alusdokumentides oli esimese bussiliigi puhul märgitud nõutavaks istekohtade arvuks vähemalt 42 (koos juhikohaga) ja teise bussiliigi puhul vähemalt 35 (koos juhikohaga). Kaebaja märkis kõigi busside puhul sõitjate istekohtade arvuks 41. Seega vastas sõitjate kohtade arvu osas kaebaja pakkumus alusdokumentide nõuetele.
3.2.Kaebaja oli pakkumuses märkinud liinibusside arvuks 6. Vastustaja on omaks võtnud, et ta jättis teadlikult soovitavate busside konkreetse arvu riigihanke alusdokumentides kindlaks määramata. Seetõttu ei ole asjakohane pakkumuse tagasilükkamine põhjusel, et kaebaja poolt pakutud busside arv oli liiga väike.
3.3.Vastustaja on pidanud sisuliseks puuduseks seda, et kaebaja näitas planeeritavaks bussiks 2014. aastal toodetud bussi, kuid oli märkinud selle vanuseks mitte 8 aastat, vaid 1 aasta. Tegemist on puhtalt tehnilise veaga, mis oleks kergelt kõrvaldatav, mistõttu oli pakkumus ka selles osas nõuetekohane.
3.4.Riigihanke alusdokumentides on märge „lahter VIN-kood tuleb täita olemasolevate busside andmetega“. Kaebaja jättis 2014. a bussi osas VIN-koodi esitamata. Kohus leidis, et kaebajal oli kohustus esitada ka selle bussi VIN-kood, mis ei olnud tema omandis ega kasutusel, kuid mis eksisteeris toodetud bussina. Kaebajale kui bussivedudele spetsialiseerunud ettevõtjale pidi olema selge, et sõna „olemasoleva bussi“ all mõistetakse toodetud ja VIN-koodiga varustatud busse, mitte ainult neid busse, mis on konkreetse pakkuja valduses või omandis. Juhul, kui kaebajal tekkis kahtlus selle tingimuse osas, oleks ta pidanud pöörduma vastustaja poole täpsustava küsimusega, kuid ta ei teinud seda. Sõiduki VIN-koodi järgi tuvastatakse sõiduki olemasolu ja selle põhi- ning tehnilised andmed, samuti andmed tehnoülevaatuste ja avariides osalemise kohta. Selle info kättesaamine ei ole võimalik ainuüksi uute busside tehnilisest dokumentatsioonist (tootjalink), mille kaebaja vastustajale esitas. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale ka kasutatud bussi registreerimismärki, mille olemasolus ei saa olla kahtlust ja mis oleks võinud VIN-koodi asendada. Ei ole usutav, et kaebaja sõlmis kasutatud bussi ostu-müügi eellepingu, kontrollimata eelnevalt selle bussi andmeid Transpordiameti e-teeninduses pakutava taustakontrolli kaudu. Seega oli kohtu hinnangul kaebajale 2014. a bussi VIN-kood teada.
3.5.Kõnealuse 2014. a bussi osas on vastustaja leidnud, et see ei saa vastata bussidele esitatud tehnilistele tingimustele. Kaebaja on esitanud tootjalingi, mis kirjeldab vaid uusi busse. Kaebaja ei ole pööranud tähelepanu sellele, et 2014. aastal toodetud buss ei saa vastata kõigile bussidele seatud tehnilistele tingimustele (nagu nt USB pesade olemasolu reisijate nutiseadmete laadimiseks jne). Kaebaja on esitanud tehnilise dokumentatsiooni vaid uute Scania Citywide LE busside kohta. Kaebaja on küll Scania Eesti AS-ga sõlminud eellepingu viie uue sellise bussi (Scania Citywide LE Suburban) ostmiseks, kuid lisaks soovib ta eellepingu järgi osta ka ühe kasutatud surugaasil töötava bussi. Ei nähtu, et ka kasutatud autobuss oleks just Scania Citywide LE Suburban. Seetõttu
on õige vastustaja seisukoht, et see pakkumuses esitatud buss on täiesti tundmatu kasutatud buss, mille vastavust riigihanke alusdokumentide nõuetele pole võimalik kontrollida.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.OÜ M.K. Reis-X apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Riigihangete alusdokumendi tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded bussidele“ p 1.9. sätestas, et ükski buss ei tohi olla hankelepingu kehtivuse hetkel vanem kui 10 aastat arvates esmaregistreerimise kuupäevast. Seega said pakkujad pakkuda ka kasutatud busse. Kaebaja pakkus riigihankel osalemisel 6 bussi, millest 5 on uued ning 1 kasutatud buss margi ja mudeliga Scania Citywide LE. Nii uue kui kasutatud bussi mark ja mudel on samad. Üheski dokumendis ei ole nõutud, et pakutavad kasutatud bussid peavad olema pakkujale pakkumuse esitamise hetkel konkreetse bussina teada, st et need peavad olema pakkumuse esitamise ajal VIN-koodi täpsusega identifitseeritavad.
4.2.Riigihanke alusdokumentides on Excel-i formaadis vorm „Busside loetelu“. VIN-koodi jaoks on selles küll eraldi lahter, kuid dokumenti lugedes ega seda välja printides ei ole sellega seoses rohkem midagi nähtav. Üksnes arvutis hiire kursoriga lahtris olevale punasele kolmnurgale liikudes ilmub nähtavale tekst „Täidetakse olemasolevate busside andmed“. Mida on peetud silmas „olemasolevate busside“ all, ei ole hankedokumentides selgitatud.
4.3.Samas on dokumendis „Busside loetelu“ märgitud, et busside kohta, mis ei ole pakkuja omandis, esitab pakkuja täiendavalt dokumendid, mille alusel antakse bussid pakkujale kasutamiseks 14 päeva enne tegeliku liiniveo algust (vara kasutamise kokkulepe, liisinguleping, eelleping busside omandamiseks, milles peab olema näidatud vähemalt bussi mark ja mudel ning ehitusaasta). Eellepingus VIN-koodi esitamise nõuet kehtestatud pole. Kaebaja on esitanud nõuetekohase eellepingu Scania Eesti AS-ga.
4.4.Dokumendis „Busside loetelu“ nähtavale ilmuvat kirja „täidetakse olemasolevate busside andmed“ tuleb mõista nii, et see kehtib pakkujal olemasoleva bussi kohta. Alles hangitavate kasutatud busside VIN-koode ei saa kaebaja pakkumuse hetkel teada, sest ka bussi müüja alles hangib bussid järelturult.
4.5.Riigikohus on selgitanud, et õiguspärane pole isiku hankemenetlusest kõrvalejätmine sellise kohustuse täitmata jätmise eest, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest (RKHKo 3-19-1464, p 13). Ka tuleneb erinevate kohtute praktikast, et erinevate tõlgenduste võimalikkuse puhul tuleb eelistada pakkuja õigusi vähem piiravat tõlgendust.
4.6.Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kaebajale on tegelikult VIN-kood teada. Buss ei ole kaebaja omandis ega pruugi olla isegi Scania Eesti AS-i omandis ega Eestiski.
4.7.Lähenemine, justkui peaks pakkujal kõik bussid pakkumise hetkel olemas olema, pole kooskõlas bussihangete praktikaga. Mitte üheski varasemas hankes pole hankija selliselt toiminud. Liialt koormav ja kallis oleks see, kui pakkuja peaks broneerima bussi selle müüja juures olukorras, kus hange kestab orienteeruvalt aasta ning hankelepingu kehtivuse alguseni jääb tavaliselt veel aasta.
4.8.Hankija väidab ekslikult, et ta soovis VIN-koodi alusel kontrollida bussi vastavust nõuetele. VIN-koodi teadmine ei anna hankijale sisuliselt midagi – selle alusel ei saa pakkumust vastavaks tunnistada ega tuvastada pakutava bussi mittevastavust.
4.9.Sisuline ja otsustav põhjus kaebaja kõrvalejätmiseks oli asjaolusid arvestades see, et kaebaja pakkus ühte kasutatud bussi, kuid teised pakkusid ainult uusi busse. See ilmneb ka vaidlustatud haldusakti põhjendustest. Selline tegevus on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, sest kasutatud busside pakkumine oli riigihankel lubatud.
4.10.Vastustaja pole väitnud, et ta soovis VIN-koodi abil tuvastada pakutava bussi tehnoülevaatuse läbimise andmeid, andmeid avariides osalemise kohta jms, nagu leidis
halduskohus. Tehnoülevaatuse läbimist, tehnilist korrasolekut jms liiniveo alustamisel ei ole võimalik kontrollida pakkumuse esitamise aja seisuga. Riigihanke dokumentides oleva tehnilise kirjelduse p 8 järgi tuli bussid viia tehnilise kirjelduse lisas esitatud nõuetega vastavusse ja esitada hankijale 14 päeva enne hankelepingu täitmisega alustamist. Seega ei pea buss vastama tehnilise kirjelduse nõuetele pakkumuse hetke seisuga, vaid alles 14 päeva enne liiniveo algust.
4.11.Hankija on enda väitel soovinud VIN-koodi alusel tuvastada busside erinevaid omadusi ja lugenud need VIN-koodi esitamata jätmisel mittetäidetuks. Samas ei saa neid omadusi – bussidel peab olema külgkallutussüsteem, iga sõitjate istmepaari juures peab olema võimalik USB pistiku kaudu laadida nutiseadmeid jms – üldse VIN koodi kaudu tuvastada.
4.12.Riigihanke vastavustingimuste järgi tuli busside tehnilise kirjelduse vastavuse kontrolliks esitada tootja link internetis vastava bussi kohta. Kaebaja tegi seda. Puudus nõue, et kasutatud busside puhul asendab või täiendab seda bussi VIN-kood. Kaebaja juhtis hankemenetluses vastustaja tähelepanu sellele, et buss võidakse soetada järelturult ning küsis selgitusi, kuidas peaks ta sellisel juhul linki esitama, ent vastustaja seda kokkuvõttes ei selgitanudki. Sealjuures ei öelnud vastustaja, et ta soovib kasutatud busside kontrolliks saada VIN-koodi.
4.13.Hankija väited, et bussi tehniline varustatus ei vasta nõuetele, on paljasõnalised.
5.MTÜ Ida-Viru Ühistranspordikeskus vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kui kaebaja ei tea ise ka, milline saab olema teenuse osutamiseks kasutatav kasutatud buss, siis tekib küsimus, kuidas kaebaja saab üldse hankemenetluses vajalikku kinnitust esitada.
5.2.Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga seoses busside arvuga. Kaebaja pakkumus ei ole võrreldav teiste pakkumustega, sest tema esitas pakkumuses 6 bussi, kuid teised pakkujad 7 bussi. Hankija poolt busside arvu määramata jätmise põhjus oli see, et huvitatud isikud peavad sõiduplaanid iseseisvalt läbi töötama ja välja arvutama.
5.3.Kui jäetakse esitamata VIN-kood, siis ei ole võimalik pakkumuse vastavust kontrollida ning see tuleb tunnistada mittevastavaks.
5.4.Vastustaja ei nõustu halduskohtu seisukohtadega, mis seonduvad bussi vanuse eksliku märkimisega. Eksimus bussi vanuses ei ole lihtsasti kõrvaldatav, sest riigihangete seadus ei võimalda pärast pakkumuse esitamist enam pakkumust muuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Apellatsioonkaebusega on vaidlustatud üksnes seda osa halduskohtu otsusest, mis käsitles kasutatud bussiga seonduvat. Nimelt oli kaebaja teinud pakkumuse teenuse osutamiseks viie uue ning ühe kasutatud bussiga. Planeeritavaks kasutatud bussiks oli 2014. a buss. Täpsemalt on vaidluse all, kas kaebaja võis jätta esitamata selle bussi VIN-koodi ning kas buss vastas hankedokumentide lisas 1 „Nõuded bussidele“ esitatud tehnilistele nõuetele.
8.Vaidlust ei ole selles, et hankedokumentidega oli lubatud teenuse osutamine ka kasutatud bussidega (hankedokumentide tehnilise kirjelduse lisa 1 „Nõuded bussidele“ p 1.9, dtl 95). Samuti nägi hankedokumentide tehnilise kirjelduse p 8 ette, et bussid peavad olema tellijale esitlemiseks ja piletiseadmete paigaldamiseks Jõhvis hiljemalt 14 päeva enne liiniveo algust ning hiljemalt 13 päeva enne liiniveo algust tuleb tellijale esitada busside loetelu ja dokumendid, mis tõendavad, et veoteenuse osutamiseks sobivad ja nõuetekohased bussid on vedaja omandis või valduses (dtl 113). Hange on suunatud avaliku bussiliinivedaja leidmiseks alates aastast 2022. Seega tuleneb eelnevast, et liiniveol kasutatavad konkreetsed bussid peaksid olema vastustajale ülevaatamiseks
olemas kõige varem 2021. a detsembri keskel. Kuskilt ei tulenenud nõuet, et bussid peaksid olema pakkuja omandis või valduses enne seda, sh ka mitte pakkumise esitamise ajal. Vastupidi, hankedokumentide hulgas olevas tabelina vormistatud dokumendis „Busside loetelu“ on juhisena tabeli täitmiseks märgitud p-s 4, et: „Busside kohta, mis ei ole Pakkuja omandis, esitab Pakkuja lisaks loetelule täiendavalt dokumendid, mille alusel antakse bussid hankelepingu täitmiseks Pakkuja kasutada 14 päeva enne tegelikku liiniveo algust (vara kasutamise kokkulepe, liisinguleping, eelleping busside omandamiseks, milles peab olema näidatud vähemalt bussi mark ja mudel ning ehitusaasta) (dtl 101).“ Järelikult ei eeldatud hankedokumentides seda, et vajalikud bussid oleksid pakkujatel olemas. Selgesõnaliselt mööndi võimalust, et pakkujal ei pea pakkumuse tegemise hetkel busse enda omandis või valduses olema ning oluliseks peeti üksnes seda, et ta saaks võimaluse busside kasutamiseks 14 päeva enne tegelikku liiniveo algust.
9.Teisalt on vastustaja kirjutanud hankedokumentidesse sisse ka bussi VIN-koodi esitamise nõude. Kaebaja kirjelduse järgi, millele vastustaja vastu vaielnud ei ole, on VIN-koodi nõue esitatud üksnes dokumendis „Busside loetelu“, mis kujutab endast Exceli formaadis tabelit ning milles on eraldi lahter „VIN-kood“, kusjuures üksnes elektroonilises keskkonnas dokumenti kasutades ilmub lahtri nurgas olevale punasele kolmnurgale liikudes nähtavale tekst: „Täidetakse olemasolevate busside andmed“ (apellatsioonkaebuse p 2.1.2, vrd ka dtl 100-101). Ringkonnakohtu hinnangul ei arvesta VIN-koodi esitamise nõue eelnevalt kirjeldatud hankedokumentide regulatsiooni, mis lubas osaleda hankemenetluses ka nii, et busse pakkujal reaalselt olemas ei pidanud olema ning pakkumisega koos pidi ta esitama üksnes dokumendid, mis tõendaksid busside kasutusõigust 14 päeva enne tegeliku liiniveo algust. Seda põhjusel, et kui isikutel on lubatud osaleda hankemenetluses ilma busse reaalselt omamata või valdamata, ei saa neilt nõuda seda, et nad teaksid sellise bussi VIN-koodi, mida neil tegelikult pole. Seetõttu jagab ringkonnakohus kaebaja seisukohta, et VIN-koodi esitamiseks jäetud lahtrit koostoimes elektroonilises dokumendis ilmuva lisatekstiga: „Täidetakse olemasolevate busside andmed“ tuleb tõlgendada selliselt, et VIN-kood tuleb esitada vaid sellisel juhul, kui buss, millega kavatsetakse liinivedu teostada, on pakkujal pakkumuse esitamise hetkel reaalselt olemas. Busside osas, mida pakkujal pakkumuse esitamise hetkel reaalselt olemas pole, ei saa pakkuja sellist nõuet täita ning selle nõude täitmist ei saa temalt ka nõuda.
10.Ringkonnakohus märgib siinkohal, et vastustaja on vaidlustatud otsuses kaebajale ette heitnud VIN-koodi puudumist üksnes kasutatud, st 2014. a bussi puhul (dtl 92), ehkki kaebaja pakkumusest nähtuvalt ei esitanud ta VIN-koodi ühegi bussi puhul, sh ka mitte uute busside puhul (dtl 101). Vastustaja on seega mõistnud, et uute, 2022. aastal esmaregistreeritavate busside VINkoode ei saa kaebaja teada, kuid ei ole soovinud aktsepteerida seda, et kaebaja ei saa teada ka kasutatud, 2014. a bussi VIN-koodi, mida tal veel ei ole ja mille ostmiseks koos uute bussidega on ta sõlminud alles eellepingu (dtl 103).
11.Veel on apellatsioonkaebuses vaidlustatud seda, et pakkumus lükati tagasi seetõttu, et 2014. a buss ei vasta mitmele tehnilise kirjelduse lisas 1 „Nõuded bussidele“ sätestatud tingimustele. Oma seisukoha põhjendamiseks on vastustaja vaidlustatud otsuse p-s 3.5.2. märkinud järgmist: „Hankija on seisukohal, et 2014. aasta buss ei saa kuidagi vastata Tehnilise kirjelduse Lisa 1 Nõuded bussidele alljärgnevatele nõuetele:
3.5.2.1.Bussidel peab olema teenindususte poolne külgkallutussüsteem ja kere kõrgus teepinnast peab olema juhi poolt vedrustuse kõrgusega reguleeritav (p.3.3.);
3.5.2.2.Busside salongis peab olema sõitjatel iga istmepaari juures võimalik USB-pistikupesa kaudu laadida nutiseadmeid (p.3.11);
3.5.2.3.Bussidel peab olema kinnise tagaseinaga ja uksega ning turvaklaasiga juhiala, millel oleks tagatud bussijuhi sõitjatega suhtlemise ja piletimüügi võimalus (p.3.17);
3.5.2.4.Busside kõik reisijate istekohad peavad olema varustatud eelpingutitega 2-punkti turvavöödega kui pakkumuses ei sisaldunud 3-punkti turvavööde tingimust (p.3.23). Pakkumuses sisaldus 3-punkti turvavööde olemasolu;
3.5.2.5.Busside mootoriruumis peab olema tulekahju signalisatsioon (p.3.26.);
3.5.2.6.Bussidel peab olema süsteem, mis lülitab ukse avamisel sõidutuled ääretuledeks ja ukse sulgemisel vastupidi (p.3.30);
3.5.2.7.Busside külgkallutuse süsteem peab taastama sõiduasendi automaatselt peale viimase ukse sulgumist.(p.3.31.);
3.5.2.8.Busside esiklaas peab olema elektrilise soojendusvõrguga (p.3.33);
3.5.2.9.Bussi tagaküljel oleval välistablool kuvatakse ainult liini number (p.4.7.);
3.5.2.10.Kahetsooniline täisautomaatne konditsioneeriga kliimaseade peab tagama sõitjate salongi igas osas ja juhikabiinis liinil töötamise ajal ühtlase temperatuuri talvel vähemalt +15o C ning suvel mitte üle +25o C.(p.6.1.).“ (dtl 92-93). Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks on vastustaja leidnud, et 2014. aasta buss ei saa kuidagi neile tingimustele vastata. Vastustaja ei ole seda selgitanud ka vastuses apellatsioonkaebusele, ehkki kaebaja on sellele puudusele vastustaja käitumises osutanud. Ringkonnakohus ei näe alust pidada üldteadaolevaks, et 2014. aasta buss ei saa kindlasti neile tingimustele vastata. Lisaks sellele, et loetletud tingimusi ei saa pidada erakordselt uudseteks ning omasteks vaid väga hiljuti toodetud bussidele, ei näe ringkonnakohus põhjust arvestamata jätta ka seda, et soovi korral võib olla võimalik neile tingimustele vastavaks ümber ehitada ka sellist kasutatud bussi, millel algselt niisuguseid omadusi ei olnud. Vastustaja ei ole selgitanud, miks selline lahendus peaks olema välistatud. Määravaks peab ringkonnakohus siinkohal aga seda, et busside ostu-müügi eellepingust on väljaloetav, et kaebaja kavatseb soetada ka kasutatud bussi sellisena, et see vastaks hankedokumentide nõuetele. Nimelt on eellepingus märgitud, et müüja hangib ostjale viis uut ja ühe kasutatud surugaasil töötava autobussi, kusjuures kõik müüdavad bussid vastavad oma konstruktsioonilt ja tehniliselt varustatuselt riigihanke „Avalik bussiliinivedu Ida-Viru maakonnas 2022-2030“ (viitenumber 225892) II liinigrupis Buss 1 tüüpi bussidele hankedokumendis „Nõuded bussidele“ esitatavatele tingimustele (lepingu p-d 1-2 ja 5, dtl 103). Seega kinnitab eelleping, et ka 2014. a kasutatud buss vastaks kõikidele riigihankemenetluses esitatud nõuetele.
12.Vastustaja on vaidlustatud otsuses seoses eeltoodud tingimustega märkinud ka, et kuna kaebaja ei ole avaldanud 2014. a bussi VIN-koodi, ei saa vastustaja kontrollida, mis varustatusega 2014. a buss on (otsuse p 3.5.3, dtl 93). Kaebaja on selgitanud, et tegelikult ei saa VIN-koodi järgi bussi selliseid omadusi kontrollida (apellatsioonkaebuse p 2.1.13) ning esitanud ka väljavõtte konkreetse sõiduki näitel sellest, milliseid andmeid VIN-koodi abil on võimalik välja selgitada (dtl 496-499). Vastustaja ei ole kaebaja seisukohta ja vastavat tõendit ümber lükanud ega kahtluse alla seadnud. Ringkonnakohtu hinnangul näitab see, et see vastustaja põhjendus VIN-koodi vajalikkuse kohta on otsitud.
13.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et vastustaja etteheited seoses 2014. a bussi VIN-koodi märkimata jätmisega ja selle tehnilistele nõuetele mittevastavusega on alusetud. Seetõttu on alusetu ka vastustaja seisukoht, et kaebaja pakkumuses esinesid sisulised kõrvalekalded riigihanke alusdokumentides RHS § 114 lg 2 mõttes, mis tingis kaebaja pakkumuse tagasilükkamise.
14.Ehkki lisaks eeltoodud kahele etteheitele leidis vastustaja 23. detsembri 2020. a otsuses kaebaja pakkumuses veel teisigi puudusi – istekohtade arv bussis, busside arv (teiste pakkujate 7 asemel pakkus kaebaja 6 bussi), eksimus 2014. a bussi vanuses (kaebaja märkis selle bussi vanuseks ekslikult 1 aasta) – on halduskohus leidnud, et neis küsimustes olid vastustaja etteheited põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuses apellatsioonkaebusele on vastustaja küll märkinud, et ta ei nõustu halduskohtu põhjendustega, kuid need selgitused ei anna alust halduskohtu otsusega mittenõustumiseks. Vastustaja on apellatsioonimenetluses selgitanud, et ta jättis nõutavate busside arvu teadlikult märkimata, eeldades, et pakkujad hindavad ise sõiduplaani alusel, milline on vajalik arv busse. Ringkonnakohus leiab, et selliselt käitudes võttis vastustaja ise riski, et busside arvu määratlemata jätmine võib tekitada segadust ning vastustaja jääb ilma võimalusest pakkumuse tagasilükkamiseks ainuüksi sel põhjusel, et pakkujal pole piisaval arvul busse. Kui hankija koostab hankedokumendid ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei ole õige karistada selle eest pakkujat. Ringkonnakohus juhib siinkohal tähelepanu sellele, et kaebaja on hankemenetluse käigus palunud vastustajalt selgitust busside arvu kohta, ent vastustaja on sellest keeldunud (dtl 90). Samuti on vastustaja apellatsioonimenetluses seisukohal, et eksimus bussi vanuses ei ole lihtsasti kõrvaldatav, sest riigihangete seadus ei võimalda pärast pakkumuse esitamist enam pakkumust muuta. Samas jätab vastustaja arvestamata, et tegemist ei oleks pakkumuse muutmisega, vaid olukorraga, kus isik on dokumente täites teinud ilmselge vea (märkinud 2014. a bussi vanuseks 1 aasta), ning vastustaja saab vastavaid selgitusi arvesse võtta ning vastuolu kõrvaldada. RHS seda ei keelaks.
15.Seega ei anna ka vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud seisukohad alust kaebuse rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab vastustaja 23. detsembri 2020. a otsuse kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta. Samuti tühistab ringkonnakohus riigihangete vaidlustuskomisjoni 25. jaanuari 2021. a otsuse, millega vaidlustus rahuldamata jäeti.
16.Ringkonnakohus selgitab, et ehkki halduskohtu otsus tühistatakse, nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega osas, milles halduskohus pidas vastustaja 23. detsembri 2020. a otsust põhjendamatuks.
17.Ringkonnakohus märgib ka, et asja materjalidest nähtuvalt on hankedokumendid sõnastatud ja vormistatud väga keerulisel viisil. Hankemenetluse korraldamisel tasub arvestada, et selgemalt ja lihtsamalt sõnastatud ning vormistatud hankedokumendid võivad hõlbustada pakkujatel hankemenetluses osalemist ning vältida asjatuid vaidlusi.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 järgi on kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele. Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja 3368 euro väljamõistmist (õigusabikulu 2088 eurot, riigilõiv 1280 eurot, dtl 517). Halduskohtus taotles kaebaja 4196 euro väljamõistmist (õigusabikulud 2916 eurot, riigilõiv 1280 eurot, dtl 412). Vaidlustusmenetluses taotles kaebaja 4070 euro väljamõistmist (õigusabikulud 2790 eurot ja riigilõiv 1280 eurot, vt kuludokumente dtl 166 ja 150-151) ning on taotlenud nende väljamõistmist kohtumenetluses (dtl 3). RHS § 198 lg 2 näeb ette vaidlustusmenetluses kantud menetluskulude
väljamõistmise vaidlustuse rahuldamise korral. Seega kuuluvad need kulud väljamõistmisele kohtumenetluses, kui kaebus rahuldatakse. Kokku on seega kaebaja menetluskuludeks kahes kohtuastmes ja vaidlustuskomisjonis 11634 eurot. Kuna arvestatava osa menetluskuludest moodustab riigilõiv (3x1280, st 3840 eurot), jääb õigusabikulude suuruseks 7794 eurot (11634-3840). Ringkonnakohus leiab, et väljamõistetavat õigusabikulu tuleb asja mahtu ja keerukust arvestades vähendada kokkuvõttes 5000 euroni. Vastustajalt tuleb seega kaebaja kasuks välja mõista 5000 eurot õigusabikulu ning 3840 eurot riigilõivu, kokkuvõttes 8840 eurot.
19.Apellatsioonimenetluses menetlusosaliste poolt esitatud dokumentidest võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde kaebaja poolt esitatud täiendavad dokumendid, kuid jätab rahuldamata vastustaja taotluse asja materjalide juurde teiste hankemenetluses esitatud pakkumuste juurdevõtmiseks. Asi on võimalik lahendada ilma nende dokumentideta.
20.Viimasena märgib ringkonnakohus, et halduskohtu otsuse viimaseks leheküljeks pabertoimikus on tl 164p. Digitoimikus lõppeb halduskohtu otsus aga alles lehega 456. See näitab, et digitoimikus on mitmeid dokumente tarbetult mitmes eksemplaris. Digitoimiku koostamine sellisel viisil, et selle maht paisub pabertoimikuga võrreldes mitmekordseks, raskendab oluliselt digitoimiku kasutamist.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.