Korrakaitse › Muu korrakaitse

Tühistada Tallinna Halduskohtu 7. aprilli 2021. a määrus haldusasjas nr 3-20-2596 osas, millega halduskohus tagastas kaebuse tühistamisnõudes. Saata asi tühistatud osas menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Ülejäänud osas jätta määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-2596

3-20-2596

Tallinna Halduskohus tagastas 07.04.2021 määrusega kaebuse läbivaatamatult.

Kaebus on populaarkaebuse tunnustega. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks. Kohus on selgitanud, et iga kaebaja osas oleks olnud vaja eraldi välja tuua, kuidas rikub kaitsemaski kandmise või suu ja nina katmise kohustus tema enda õigusi ja kui sageli on taoline situatsioon iga konkreetse kaebaja jaoks esile kerkinud või kerkimas, arvestades seejuures asjaolu, et piirang ei ole absoluutne. Olukorras, kus kaebuse käiguta jätmise määrustele ei ole peetud vajalikuks midagi sisulist vastata ning erinevate kaebajate õiguste väidetav riive on konkretiseerimata, on kaebus ilmselgelt perspektiivitu ning selle võib HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Kaebuse tagastamise täiendavaks aluseks on HKMS § 121 lg 2 p 21, mille kohaselt võib kaebuse tagastada ka sel juhul, kui kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Antud juhul on tegemist nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamisega ning Vabariigi Valitsusel oli tulenevalt NETS § 28 lg-test 5 ja 6 pädevus korralduse andmiseks. Lähtuvalt eelnimetatust ja sellest, et korralduse nr 282 p 82 kohaselt ei ole maski kandmise kohustus absoluutne, ei saa õiguste (võimalikku) riivet pidada intensiivseks. Asjaoludest tulenevalt oleks kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-20-2596 Vastustaja on esitanud oma põhjendused maskikohustuse õigusliku aluse põhiseaduspärasusest halduskohtule 28.04.2021 arvamuses haldusasjas nr 3-20-2585. Vastustaja jääb nende seisukohtade juurde. NETS § 2 lg 2 ja § 28 lg 8 ei ole põhiseadusega vastuolus. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 andmisel on arvestatud asjaolu, et COVID-19 haigus vastab NETS § 2 lg 2 p 2 alusel uudse ohtliku nakkushaiguse tunnustele, kuna see on suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult, mille kulg on riskirühmadele raske või eluohtlik, viiruse põhjustatud haigusele puudub efektiivne ravi ja haiguse levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Vastavad põhjendused sisalduvad korralduses nr 282 ja selle seletuskirjas. NETS § 28 lg-te 2, 5 ja 6 alusel ning arvestades lõiget 8 võib Vabariigi Valitsus kehtestada nakkushaiguse tõrjeks vajalikke abinõusid siis, kui nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamiseks rakendatavate meetmete ja piirangute kohaldamisega kaasneb oluline mõju ühiskonnale või majandusele. Selleks peavad olema täidetud järgmised eeltingimused: tegemist on eriti ohtliku nakkushaiguse või uudse ohtliku nakkushaigusega, Vabariigi Valitsus on Terviseametilt saanud teabe ja soovituse maskikohustuse kohta epidemioloogiliste, laboratoorsete ja kliiniliste andmete alusel, abinõu (kohustus või piirang) on viiruse leviku tõkestamiseks vältimatult vajalik ehk see peab olema proportsionaalne ja otstarbekas nõue, abinõu on ajutine ehk ajaliselt piiritletud ning see toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju. Maski kandmise kohustus ja muud piirangud kehtestati, sest COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 levik oli Eestis kiiresti tõusnud. Terviseameti peadirektori 10.11.2020 käskkirjaga oli Eestis koroonaviiruse laialdase leviku tõttu kehtestatud tervishoiualane hädaolukord. Piirangu kehtestamise lähtekohaks oli Terviseameti hinnang, mille kohaselt on COVID-19 haigus nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktil nakkusohtliku inimesega, kellel on iseloomulikud sümptomid. Peale üksikisikute haigestumise oli viiruse levik tuntavalt mõjutanud üldist tervishoiusüsteemi toimetulekut alates kriitiliselt väikseks muutunud COVID-19 haiguse jaoks mõeldud haiglakohtade arvust ja lõpetades plaanilise ravi kättesaadavusega. Viiruse laialdasel levikul oli tuntav negatiivne mõju kogu ühiskonnale (tööturg, ettevõtlus, haridus, vaba eneseteostus jm). Piirangute kehtestamisel arvestati, et neid rakendades oleks inimestel võimalik suurel määral jätkata oma tavapärase eluga. Maski kandmise kohustust või muud viiruse tõkestamiseks vajalikku abinõu, mida NETS-s ei ole otsesõnu nimetatud, võib Vabariigi Valitsus erandlikult kehtestada NETS § 28 lg-tes 2, 5 ja 6 sätestatud üldvolituse alusel, arvestades lg-t 8. Vabariigi Valitsuse korralduse nr 282 p 82 sõnastusest nähtub, et maski kandmise kohustus ei ole absoluutne. Vastavalt korralduse nr 282 p-le 82 peavad avalikes siseruumides viibijad kandma kaitsemaski või katma suu ja nina. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik. Sellisel kujul on valitsus kehtestanud korrakaitseseaduse § 5 lg 3 tähenduses olulise ohu tõrjumiseks imperatiivselt sõnastatud kohustuse, kuid jätnud teises lauses määratlemata õigusmõistete abil võimaluse teha igat üksikjuhu õiglust võimaldava erandi. Korralduse sõnastus jätab inimesele võimaluse valida, kas ta kannab avalikes siseruumides viibides kaitsemaski või katab nina ja suu, lisaks ei ole korralduses toodud juhtudel maski kandmine nõutav.

4(7)

3-20-2596 Valitsuse korraldused on kehtestatud tähtajalistena, üldjuhul vaadatakse need läbi hiljemalt kahe nädala tagant. See on võimaldanud piirangute põhjendatust ja sisulist õiglust regulaarselt hinnata ning vajadusel muuta nii, et need vastaksid muutunud epideemia oludele, ohu tasemele ning muule olulisele. Esitatud kaebuse pinnalt ei ole võimalik hinnata ning kaebuses ei ole toodud välja ühtegi faktilist asjaolu või tõendit, kuidas Vabariigi Valitsuse korralduse p-s 82 sisalduvad erandid rikuvad kaebajate õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

3-20-2596 tervisekaitsele (PS § 28). Kuna kaebeõiguse puudumine pole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida asja sisulisel läbivaatamisel.

3-20-2596 ringkonnakohtule taotlus, milles märkida, kellele ja kuhu (pangakonto andmed) riigilõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.