lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-337/21

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.05.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-337/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.05.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
706
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 111 lg 1Menetlusabi andmise tingimusedHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-337/26Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja27.05.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-22-724/52Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja09.01.20233-21-1055/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja26.05.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

10.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-337

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla käskkirjade tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja XX Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.03.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.03.2021 määruse resolutsiooni punkt 1 peale menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.03.2021 määruse resolutsiooni punkt 1 asjas nr 3-21-337 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 ja 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 tühistamist. Kõnealuste käskkirjadega kehtestas Tallinna Vangla kinnipeetavatele täiendavad liikumis- ja tegevuspiirangud Covid-19 leviku tõkestamiseks. Kaebaja ei ole tasunud riigilõivu, ent on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest, põhjendades seda enda maksejõuetusega.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2195/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tallinna Halduskohus jättis 05.03.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks rahuldamata. HKMS § 111 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmine (sh. riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine) võimalik, kui on piisav alus eeldada, et menetluses osalemine on edukas.

3-21-337 Käesoleval juhul see nii ei ole. Tallinna Vanglas on vaidlusalused piirangumeetmed kehtestatud viiruse leviku tõkestamiseks vanglas. Need meetmed on vajalikud ja mõõdukad. Kaebaja argument, et kinnipeetavate hulgas viirus seni levinud ei ole, ei viita mitte selliste meetmete õigusvastasusele, vaid näitab, et tegemist on tõhusate meetmetega. Iseäranis viimastel nädalatel on Covid-19 nakatunute arv Eestis kiires tempos kasvanud. Üldteada on, et peatselt ammenduvad raviasutustes vajalikud ressursid raskes seisundis patsientide raviks. Seega on ülekaalukas avalik huvi selle vastu, et nakatunuid lisanduks võimalikult vähe. Selle eesmärgi saavutamiseks vanglas on vaja maksimaalselt piirata muuhulgas kinnipeetavate omavahelisi kontakte, samuti kontakte vanglaväliste isikutega. Nende piirangute eesmärk on eeskätt see, et juhul kui keegi kinnipeetavatest mingil põhjusel siiski nakatub, leviks nakkus edasi nii vähe kui võimalik. Ilmne on, et kaebusega vaidlustatud täiendavad piirangud on ebameeldivad ning halvendavad tavapärasega võrreldes elukvaliteeti vanglas. Tõsi on, et sarnased piirangud on Tallinna Vanglas kehtinud juba võrdlemisi pikka aega. Asjaomastest piirangutest tulenevalt ei ole Tallinna Vangla kinnipidamistingimused muutunud ebainimlikeks ega inimväärikust alandavateks. Kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt on usutav, et kaebus kuuluks tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le 4, kuna kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud Tallinna Vangla direktori käskkirjade peale vaided. Isegi kui kaebuses osutatud 12.01.2021 kaebust tuleks tõlgendada vaidena, on vangla selle õiguspäraselt tagastanud, kuna vaie oli võõrkeelne ja kaebaja keeldus selle tõlkimisest. Vangla 11.02.2021 vastusest nr 5-18/21/18832 nähtuvalt on vangla keeldunud omal kulul kaebaja esitatud pöördumise tõlkimisest, kuna esiteks on kaebaja varem pöördunud vangla poole eesti keeles ning järelikult oskab ta piisavalt eesti keelt. Kaebaja keeldus eesti keele (täiendavast õppimisest), kuigi talle on seda võimalust pakutud. Kaebajal on olnud piisavalt sissetulekuid, mille ta on kulutanud muuks otstarbeks, ent mida oleks võinud säästa vajalikeks tõlkekuludeks. Neil asjaoludel saab asuda seisukohale, et vanglal ei olnud kohustust kaebaja 12.01.2021 võõrkeelest avaldust tõlkida vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-tele 3 ja 5. Kinnipeetava esitatud võõrkeelset dokumenti ei pea vangla kulul tõlkima, kui kinnipeetaval on tõlkimiseks piisavalt raha või kui tema eesti keele oskus on piisav. Vangla peab kinnipeetavate võõrkeelsete vaiete tõlkimise korraldama juhul, kui see on kinnipeetava õiguste kaitseks vajalik. Tegemist on erandiga üldisest reeglist, et asjaajamine toimub eesti keeles. Sellise erandi tegemine ei ole õigustatud isiku puhul, kelle võõrkeelsed pöördumised on tingitud tema enda soovimatusest eesti keelt kasutada ja oma eesti keele oskust parandada. Eeltoodud asjaoludel tuleb käesoleva kaebuse eduväljavaateid pidada vähesteks ning selles olukorras ei ole riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine põhjendatud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja menetlusabi taotluse rahuldamist. Kaebaja pole halduskohtu järeldusega nõus. Vanglas viirus ei levi. Kaebaja peab viibima isolatsioonis. Kaebajal puudub raha, et riigilõivu tasuda. Kaebajal on endal õigus otsustada selle üle, kuhu vähest raha kulutada. Kaebajal ei lasu kohustust õppida eesti keelt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2(3)

3-21-337

4.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks puudub HKMS § 111 lg 1 mõttes alus, kuna on alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine ei ole edukas. Seetõttu ei anta kaebajale menetlusabi riigilõivu 15 euro tasumise kohustusest vabastamiseks. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu põhjendusi ja nõustub nendega (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium