Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 28.04.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX(kostja) 1 147,19 euro saamiseks. Kohus tegi 04.05.2016 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15.08.2016 määruse kohaselt jätkas kohus nõude menetlemist hagimenetluses ning hagejat kohustati esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 14 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse 02.09.2016 ning täpsustas oma nõuet 13.09.2016. Kohus võttis 16.09.2016 hagi menetlusse. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise kohtumäärusega ja nõudis kostjalt kirjalikku vastust. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte sotsiaaltöötaja kaudu aadressil Mahtra tn 44-13 Tallinn. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 200,00 eurot ja lepingulise esindaja tasu 950 eurot. Seega kokku moodustavad hageja menetluskulud 1 150 eurot, mille väljamõistmist hageja kostjalt taotleb. Hageja on lisanud menetlusdokumendile talle lepingulise esindaja poolt käesoleva tsiviilasja raames osutatud õigusteenuse arve, milles on näidatud esinduskuluks 1 ühiku eest 950 eurot, kuid ei ole detailselt näidatud hageja lepingulise esindaja kulude kujunemise koosseis. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja arve alusel saab kohus järeldada, et hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi tunnitasuga, mis ületab oluliselt keskmist tunnitasu.

Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) (vt ka Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13 p 25). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel teeb kohus TsMS § 175 lg 1 kohaselt kaalutlusotsuse. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas välja toodud käesoleva tsiviilasja menetlusega seotud tegevused on põhjendatud 1 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot tund. Kohus peab käesolevas asjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu kokku 120 eurot. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.