lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-357/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-357/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1538
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 5, 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 121 lg 1, 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 47Kohtueelne menetlusHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavusVSkE § 491 lg 5

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-357/21Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.06.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
3-21-59/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium26.04.20223-21-58/40Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium10.09.20213-21-856/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium19.08.20213-21-1017/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.07.20213-21-1218/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium05.07.20213-21-823/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.06.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

13.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-357

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla 08.02.2021 vaideotsusele nr 515/21/37-3

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: X Vastustaja: Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta menetlusabi taotlus menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmise osas rahuldamata.
4.Võtta asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-21-436 29.03.2021 esitatud vastus koos lisadega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-21-892/13
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
28.06.2021
1.Tallinna Halduskohus (edaspidi kohus) registreeris 19.02.2021 X (edaspidi kaebaja) kaebuse, kus on vaidlustatud Tallinna Vangla tegevust tema 05.01.2021 esitatud vaide (registreeritud Tallinna Vanglas 19.01.2021 nr 5-15/21/37-1 all) tagastamisel 08.02.2021 otsusega nr 515/21/37-3. Lisaks taotleb kaebaja, et kohus kohustaks vanglat tõlkima tema avaldused eesti keelde ning maksma kaebajale kompensatsiooni.
2.Tallinna Vangla dokumentatsiooni.

esitas

09.03.2021

vastusena

kohtunõudele

vaidlust

puudutava

Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja esitas vanglale 05.01.2021 vaidena pealkirjastatud võõrkeelse pöördumise (registreeritud 19.02.2021 nr 5-15/21/37-1), millele on lisatud võõrkeelne avaldus. Vangla andis kaebajale 20.01.2021 kirjaga nr 5-15/21/37-2 10päevase tähtaja pöördumises esineva puuduse kõrvaldamiseks, mis seisnes kas oma pöördumise

tõlkimises või nõuetekohase taotluse esitamises pöördumise tõlkimiseks. Kaebaja esitas vanglale 27.01.2021 taotluse tõlkida taotluses loetletud dokumendid vangla kulul (registreeritud 02.02.2021 nr 5-8/21/3048-1). Vangla tagastas kaebaja 05.01.2021 esitatud pöördumise läbivaatamatult 08.02.2021 pealkirjastatud vaideotsusega nr 5-15/21/37-3, kuivõrd kaebaja ei kõrvaldanud 20.01.2021 teates kirjeldatud puudust.

3.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 lõike 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebuse sõnastusest võib järeldada, et kaebaja soovib vaidlustada vangla otsust, millega tagastati tema 05.01.2021 esitatud avaldus. Kuna vaide tagastamine ei ole haldusakt, siis ei saa eraldiseisvalt nõuda selle tühistamist. Kaebaja 05.01.2021 pöördumisest ei nähtu ühtegi vaidlustatavat haldusakti, kuid nähtub, et kaebaja on väljendanud vastumeelsust Tallinna Vangla kodukorra punkti 6.2 (Loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud vanglaametniku kambrisse sisenemisel püsti tõusma ja seisma korrektselt riietatuna kambri akna juures või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal. Kinnipeetava voodi on korrastatud. Kinnipeetav peab loenduse ajal kandma vanglariietust (v.a vahistatu) ja nimesilti) ja punkti 4.10.2 osas (Vahistatu nimesildile kantakse järgmised andmed: vahistatu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, foto, triipkood ja märgis isiku eluhoone kohta). Juhul kui kaebaja soovib vaidlustada eelviidatud kodukorra sätteid, ei ole käesoleval juhul eesmärgipärane nõue kohustada vanglat tõlkima kaebaja 05.01.2021 esitatud pöördumine eesti keelde.
4.HKMS § 121 lg 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 5 lubab kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud vaide ning vaie on õigusvastaselt tagastatud. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (nt Riigikohtu 07.06.2018 määrus nr 3-17- 2610, punkt 12). Seega hindab kohus kohtueelse menetluse nõuetekohasuse kontrollimisel, kas vaide tagastamine oli õiguspärane.
5.Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale kodukorra vaidlustatud punktile võõrkeelse vaide 05.01.2021 ning see registreeriti 19.01.2021. Vaie tagastati Tallinna Vangla 08.02.2021 otsusega nr 5-15/21/37-3. Vaide tagastamise otsuse kohaselt ei kõrvaldanud kaebaja vaides esinenud puudusi. Kohtu hinnangul oli vaide tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmisele viidates õigusvastane, kuivõrd vastuseks Tallinna Vangla 20.01.2021 puuduste kõrvaldamise kirjale esitas kaebaja Tallinna Vanglale taotluse vaide tõlkimiseks riigi kulul. Tõlkimise taotluse esitamise võimaluse oli vangla ka ise 20.01.2021 teates välja toonud. Kohtule ei nähtu, et kaebaja 27.01.2021 tõlgete taotluse osas oleks Tallinna Vangla teinud otsuse jätta see rahuldamata ning andnud kaebajale täiendava tähtaja 05.01.2021 taotluse osas tõlke esitamiseks. Seega ei pidanud kaebaja mõistma, et 27.01.2021 Tallinna Vangala 20.01.20201 juhiste järgi käitudes on tulemuseks vaide tagastamine ilma täiendava tähtaja andmiseta.
6.Kinnipeetava võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimist ja menetlusse võtmist reguleerib justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“ (edaspidi VSkE) § 491. VSkE § 491 lg 5 kohaselt jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda nõuetekohaselt läbituks, kui kinnipeetava poolt kohtueelses menetluses esitatud võõrkeelne pöördumine on põhjendatult tagastatud põhjusel, et ta oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne pöördumine (vt nt Tartu Halduskohtu 11.09.2019 määrus nr 3-19-1650; Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2015 määrus nr 3-14-52146). Samuti on kohtupraktikas leitud, et kinnipeetava võõrkeelse vaide tagastamise õiguspärasuse hindamisel on määrav, kas kaebaja oskas pöördumise riigikeeles esitamiseks eesti keelt piisavalt – kui kaebaja riigikeele oskuse tase on pöördumiste koostamiseks küllaldane, on pöördumise menetlemisest keeldumine õiguspärane (Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 otsus asjas nr 3-14-52241).
7.Kuigi kohus leiab, et kaebaja 05.01.2021 pöördumise tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise põhjendusel ei olnud õiguspärane, keeldus vangla õigustatult kaebaja võõrkeelse pöördumise menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on piisav vaide eesti keeles esitamiseks. Kohtule nähtub, et kaebaja on suutlik teatud määral end eesti keeles väljendama. Vaide esitamiseks piisabki üksnes arusaadavalt oma taotluse väljendamisest ning lühidalt põhjenduste esitamisest. Seejuures ei ole vaja teada keerulisi erialaväljendeid ning vaide menetlemist ei takista ka mõned õigekirjavead. Kohtule nähtub kaebaja 27.01.2021 vanglale esitatud eestikeelsest taotlusest, et kaebaja on suuteline aru saama, mida temalt oodatakse ning seejuures end piisavalt arusaadavalt ka vastuses väljendama. Vangla on 20.01.2021 puuduste kõrvaldamise teates märkinud, et kaebaja on varasemalt esitanud pöördumisi ka eesti keeles ning seetõttu on alust arvata, et kaebaja keeleoskus on piisav, et oma õigusi kaitsta eestikeelse vaie esitamise kaudu. Tallinna Vangla on seda ka kohtule esitatud varasemates vastustes korduvalt kinnitanud ning esitanud ka asjakohased tõendid. Nii on vangla haldusasja nr 3-21-436 raames 29.03.2021 esitatud vastuses selgitanud, et vangla ei ole nõus kaebaja vaideid ja kahjunõudeid vangla kulul tõlkima, sest X oskab piisaval määral eesti keelt. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on X suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Aastatel 2003-2007 kandis X vanglakaristust Ämari Vanglas ning omandas aastatel 2005-2006 keskhariduse Keila Ühisgümnaasiumis, kus õppetöö toimus eesti keeles. X lõpetas
11.ja 12. klassi kiituskirjaga. Kaebaja ei saanuks eesti keelt piisavalt oskamata õppetöös osaleda. X suhtleb vanglaametnikega suuliselt ka eesti keeles ning ta on esitanud kirjalikke pöördumisi eesti keeles. Väidete tõendamiseks esitas Tallinna Vangla väljavõtte registrist ning mitukümmend kaebaja esitatud eestikeelset pöördumist. HKMS § 62 lõike 2 alusel võtab kohus Tallinna Vangla poolt haldusasja nr 3-21-436 raames 29.03.2021 esitatud vastuse koos lisadega käesoleva haldusasja materjalide juurde.
8.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kohus tagastab kaebuse Tallinna Vangla kodukorra punktide 6.2 ning 4.10.2 tühistamise nõudes HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel.
9.Kaebaja esitas kohtule ka kahju hüvitamise nõude. Kuivõrd kaebaja ei ole kahju hüvitamise nõuet põhjendanud, eeldab kohus vaidluse iseloomust, et kaebaja soovib mittevaralise kahju hüvitamist, mis seostub nimesildi kandmise kohustusega. Hüvitamisnõude saab halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seejuures loetakse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks ka olukorda, kus vangla on tähtaegselt kahju hüvitamise taotluse jätnud lahendamata (VangS § 11 lõige 8). Kaebaja on 05.01.2021 pöördumises taotlenud kompensatsiooni välja maksmist. Samas ei nähtu, et vangla oleks 08.02.2021 vaideotsuses lahendanud kaebaja taotluse kahju hüvitamise kohta. Kohus leiab, et vangla on jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse vaiet lahendades tähelepanuta ja õigusvastaselt lahendamata. Seega loeb kohus hüvitamisnõude osas HKMS § 47 lg-st 1 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude täidetuks. Teisalt leiab kohus, et kahju hüvitamise nõude sisuline lahendamine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kinnipeetavatele langevad tulenevalt vangistuse iseloomust paratamatult osaks teatavad piirangud ja kohustused, mida vabaduses viibivatel isikutel ei ole. Üheks selliseks kohustuseks on ka nõuetekohaselt nimesildi kandmine, mis teenib kinnipeetava isiku ja temaga seonduvate muude oluliste asjaolude (suhtluskeel, eluosakond jmt) kiire tuvastamise. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus on seisukohal, et nimesildi kandmise kohustus eelnimetatud õigushüvede kahjustamist põhjustada ei saa. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel.
10.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jääb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumiseks läbi vaatamata.
12.Kaebaja on kaebuses palunud vastus saata vene keeles, kuna kaebajal endal puuduvad rahalised vahendid tõlkimiseks. Kohus tõlgendab kaebaja taotlust kui menetlusabi taotlust tõlke kulude kandmise osas. Kohtulahendi tõlkimist ei pea kohus kaebaja eesti keele oskust arvestades vajalikuks ega põhjendatuks. Kohtumääruste tõlkimata jätmine ei ole takistanud kaebajal kohtulahenditest arusaamist ning soovi korral ka määruskaebus(t)e esitamist (vt nt esitatud määruskaebusi haldusasjades nr 3-21-56 ja 3-21-359). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja