Ühispakkujate Osaühing Silindia Ehitus ja aktsiaselts ESRO kaebus osaühingu Tõrva Tervisekeskus 21. jaanuari 2021. a otsuse nr 1 p 2 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni
15.veebruari 2021. a otsuse nr 15-21/227696 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad (vaidlustajad) ühispakkujad Osaühing Silindia Ehitus ja aktsiaselts ESRO, lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Vastustaja (hankija) osaühing Tõrva Tervisekeskus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Piia Raide
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta ühispakkujate Osaühing Silindia Ehitus ja aktsiaselts ESRO kaebus rahuldamata.
2.Mõista ühispakkujatelt Osaühing Silindia Ehitus ja aktsiaselts ESRO solidaarselt osaühing Tõrva Tervisekeskus kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulu 1222 eurot (sisaldab käibemaksu).
Tühistada Tallinna Halduskohtu 25. veebruari 2021. a määruse resolutsiooni p-ga 2 kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon otse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 22. aprillil 2021 (HKMS § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub otsuse jõustumisel (HKMS § 253 lg 3)
3-21-394
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Tõrva Tervisekeskus (vastustaja) alustas 22. septembril 2020 konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Tõrva Tervisekeskuse ehitustööd“ (viitenumber 227696).
2.Hankemenetluses osalemise taotluse esitasid kaheksa taotlejat, sh ühistaotlejad Osaühing Silindia Ehitus ja aktsiaselts ESRO (kaebajad). Vastustaja otsustas 3. novembri 2020. a otsusega nr 10 mitte kõrvaldada hankemenetlusest ühtegi taotlejat, kvalifitseerida kõik taotlejad ja teha taotlejatele ettepanek pakkumuse esitamiseks.
3.Vastustajale esitasid pakkumuse kuus pakkujat, sh kaebajad. Vastustaja tunnistas
21.jaanuari 2021. a otsusega nr 1 vastavaks kõikide pakkujate pakkumused, v.a kaebajate oma (p 1). Vastustaja otsustas tunnistada kaebajate ühispakkumuse mittevastavaks, sest ühispakkujate esitatud pakkumuse tagatise kehtivusaeg oli nõutud pakkumuse tagatise minimaalsest kehtivusajast lühem (p 2).
4.Kaebajad esitasid 29. jaanuaril 2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja 21. jaanuari 2021. a otsuse nr 1 p 2 kehtetuks tunnistamiseks.
5.VAKO jättis 15. veebruari 2021. a otsusega nr 15-21/227696 kaebajate vaidlustuse rahuldamata. VAKO hinnangul oli riigihangete alusdokumentide (RHAD) p-s 7.3 sätestatud konkreetne pakkumuse tagatise kehtivusaeg. Tagatise kehtivusaeg pidi olema võrdne pakkumuse jõusoleku ajaga ehk kehtima kuni 3. märtsini 2021. Nimetatud nõue on pakkumuse vastavustingimuseks. Kuna kaebajate esitatud kindlustusandja garantiikiri kehtis 2. märtsini 2021, siis ei vastanud kaebajate pakkumus vastavustingimustele. VAKO viitas Tallinna Ringkonnakohtu otsustele asjades nr 3-19-1341 ja nr 3-18-1360 ning leidis, et kuitahes suur või väike kõrvalekalle numbriliselt määratletud nõudest on käsitatav pakkumuse sisulise puudusena. Numbrilise nõude olemuselt tulenevalt ei ole võimalik selle vastu eksida mittesisulisel viisil, nagu leiavad kaebajad. Tegemist on pakkumuse sisulise puudusega, selle korrigeerimine pärast pakkumuse esitamise tähtaega oleks käsitletav pakkumuse muutmisena, sest eeldaks uue garantiikirja esitamist teistsuguse kehtivusajaga. Pakkumus peab vastama hanketingimustele pakkumuse esitamise tähtpäeva seisuga. Riigihangete seaduse (RHS) § 10 lg 1 järgi tähendab pakkumus pakkuja tahteavaldust hankelepingu sõlmimiseks ning kuna kõigil pakkuja esitatavatel dokumentidel on otsene puutumus sellega, siis kuuluvad pakkumuse koosseisu kõik esitatavad dokumendid. Seega ei saa väita, et garantiikirja väljavahetamine ei mõjutaks pakkumust. Kuigi pakkumuse maksumus ei pruugi sellisest tegevusest muutuda, siis pakkumus kui tervik muutub siiski. Tegemist ei oleks formaalse, vaid sisulise muudatusega. Uue garantiikirja aktsepteerimine tähendaks pakkumuse sisulist muutmist, mis ei ole lubatud.
6.Kaebajad esitasid 25. veebruaril 2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada VAKO 15. veebruari 2021. a otsus nr 15-21/227696 ning vastustaja 21. jaanuari 2021. a otsuse nr 1 p 2. Kaebuses esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus riigihanke nr 227696 menetluse peatamiseks kuni haldusasjas lõpliku lahendi jõustumiseni.
7.Tallinna Halduskohus andis 25. veebruari 2021. a määrusega haldusasja üle kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule (resolutsiooni p 1). Kohus rahuldas kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas riigihanke „Tõrva Tervisekeskuse ehitustööd“ (viitenumber 227696) menetluse kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 2).
3-21-394
8.Tartu Halduskohus võttis 10. märtsi 2021. a määrusega kaebuse menetlusse ning andis tähtajad vastustajale kaebusele vastamiseks ning VAKO-le vaidlustusmenetluse toimiku esitamiseks. Tartu Halduskohus jättis vastustaja taotluse kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks 18. märtsi 2021. a määrusega rahuldamata ning määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
9.1.RHS § 90 kohane pakkumuse tagatis ei ole pakkumuse sisuline tingimus. Pakkumuse esitaja ei pannud kahetsusväärselt tähele, et ERGO Insurance SE väljastatud garantiikirjal nr 14787661/1 (tl 26) oli kehtivusaja lõppkuupäevaks märgitud 2. märts 2021. Seega oli tagatise jõusoleku aeg nõutavast 1 päev lühem. Tegemist on kõrvaldatava ehk mittesisulise puudusega, sellest ei sõltu pakkumuse maksumus ehk sisu. Sisuliseks puuduseks oleks nt väiksema ulatusega müügigarantii. Pakkumuse esitamise tagatise kehtivusaeg ei saa olla sisuline tingimus. Pakkumuse tagatise eesmärgiks on tagada riigihanke käigus kohustuste täitmata jätmisega tekkivate kulude täieliku või osalise hüvitamise võimalus (RHS § 90). Tagatise realiseerimine või selle tagastamine ei muuda kuidagi pakkumuse sisu ega ole sellega seotud viisil, mis võimaldaks uue garantiikirja esitamist käsitleda pakkumuse muutmisena. Pakkumuse tagatis ei ole kvalifitseerimise ega hankelepingu tingimus.
9.2.VAKO seisukohaga, et kuna kõigil pakkuja esitatavatel dokumentidel on otsene puutumus sellise tahteavaldusega, siis kuuluvad pakkumuse koosseisu kõik pakkuja esitatavad dokumendid, nõustumisel ei saaks RHS § 114 lg-t 2 sisuliselt kunagi kohaldada. Nii on pakkumusega vältimatult seotud ka näiteks pakkumuse esitaja volikirja esitamata jätmine, kuid puudused volikirjas või volikirja esitamata jätmist on praktikas käsitletud vormilise puudusena, mis on kõrvaldatav. Samamoodi tuleks läheneda ka garantiikirja kehtivusajale.
9.3.Ebaõige on VAKO viide haldusasjale nr 3-19-1341, kuna nimetatud asjas oli vaidlusküsimuseks pakkumuse hinna mittevastavus RHAD tingimustele. Tegemist on erinevate olukordadega. Antud juhul on vaidluse all pakkumuse sisuliseks osaks mitteoleva pakkumuse tagatises esinenud puuduse kõrvaldamise võimalus. Hankija on rikkunud RHS § 114 lg-t 2, sest ei ole võimaldanud puudust kõrvaldada. Hankija oleks pidanud andma pakkujale mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-s sätestatud tingimustest. Kuna tegemist ei olnud pakkumuse tingimusega, siis ei esine RHS § 114 lg-s 2 sätestatud välistust. Hankijal puudus selgituste küsimata jätmiseks kaalukas põhjus. Pärast hankija otsuse saamist pöörduti koheselt ERGO Insurance SE poole, kes väljastas uue garantiikirja nr 14787661/2, milles on puudus kõrvaldatud. Uus garantiikiri esitati vaidlustusmenetluses VAKO-le.
10.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
10.1.Ebaõige on kaebajate seisukoht, et RHS § 90 kohane pakkumuse tagatis ei ole pakkumuse sisuline tingimus, vaid hankijale antav finantsvahend tagamaks hankelepingu sõlmimine. RHS ei erista pakkumuse sisulisi ja mittesisulisi tingimusi. Kui hankija on RHAD-s kehtestanud nõuded pakkumuse tagatisele, on tagatis pakkumuse osa ja peab vastama vastavustingimustele. Pakkumuse tagatise nõue oli esitatud RHAD-s ja riigihangete registris pakkumuse vastavustingimuste hulgas. Pakkumusega esitatud tagatise kehtivusaeg ei olnud RHAD-s sätestatud tingimustele vastav. Järelikult ei vastanud esitatud pakkumus vastuvõtutingimustele, mistõttu on hankija õigesti RHS § 114 lg 2 alusel pakkumuse tagasi lükanud.
10.2.Pakkumuse tagatise nõutust lühem kehtivusaeg on sisuline puudus, sest sellest sõltub hankija õigus nõuet realiseerida. Seega ei ole tegemist üksnes vormilise kõrvalekaldega.
3-21-394
Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et selgitusega on võimalik seletada või avada mõne tingimuse sisu ja mõtet, kuid reeglina ei saa selle raames asuda muutma RHAD-i ega pakkumust. Pakkumuse muutmine selgituste kaudu ei ole lubatud. Kaebajate eksimuse kõrvaldamine eeldaks uue garantiikirja aktsepteerimist ja see tähendaks pakkumuse muutmise võimaldamist pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva saabumist. Pakkumus peab hanketingimustele vastama pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga, mitte alles hilisema vaidlustusmenetluse alguseks. Pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva esitatud dokumentidega ei saa pakkumuses esitatud dokumente ja andmeid ning pakkumuse sisu muuta. Seda on aktsepteeritud ka kohtupraktikas.
10.3.Kaebuses esitatud näited ei ole asjakohased. Pakkuja esindaja volitusel või võtmeisiku kogemuse/pädevuse kohta dokumentides esinevate puuduste kohta selgituste küsimise võimaldamine on käesolevast olukorrast erinev, sest selgituse kaudu on võimalik kindlaks teha, kas isikul oli volitus või nõutud pädevus/kogemus pakkumuse esitamise hetke seisuga või mitte. Pealegi on Tallinna Halduskohus haldusasja nr 3-18-1736 raames selgitanud, et volikirja esitamata jätmine saaks olla sisuline puudus juhul, kui esindusõigus oleks pakkumuse esitamise hetkel puudunud. Vaidlust ei ole selles, et kaebajate garantiikiri ei kehtinud pakkumuse esitamise tähtpäeval sätestatud tähtajani. Seega pakkumuse esitamise hetkel puudus kaebajatel nõutav tagatis. Selgitusega ei oleks saanud seda puudust kõrvaldada. Uue garantiikirja esitamise võimaldamine oleks käsitatav pakkumuse muutmisena.
KOHTU SEISUKOHT
11.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas hankija on õiguspäraselt lükanud kaebajate pakkumuse hankemenetluses tagasi olukorras, kus esitatud pakkumuse tagatis ehk antud juhul kindlustusandja garantiikirja kehtivusaeg ei vastanud RHAD-s sätestatud tingimustele.
12.RHS § 77 lg 4 p 18 kohaselt sätestatakse riigihanke alusdokumentides pakkumuse tagatise suurus ja realiseerimise tingimused, kui hankija nõuab pakkumuse tagatise esitamist. Hankija kehtestas pakkumuse tagatise ja realiseerimistingimused RHAD punktis 7. RHAD punktide 7.1. ja 7.3 kohaselt pidi pakkumuse tagatise suuruseks olema 11 000 eurot ning tagatis pidi olema jõus vähemalt pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemiseni. RHAD p 7.4. nägi ette, et tagatist ei tagastata pakkujale riigihangete seaduses sätestatud juhtudel ehk siis RHS §-s 91 sätestatud juhtudel. Vaidlust ei ole selles, et pakkumuse jõusolekuaeg oli kolm kuud ning lõppkuupäevaks oli seega 3. märts 2021. Pakkumusega esitatud 2. detsembri 2020. a garantiikirja (tl 26) kohaselt oli tagatissummaks 11 000 eurot ning garantiikirja kehtivusajaks 3. detsember 2020 kuni 2. märts 2021. Seega ei vastanud pakkumuse tagatisena esitatud garantiikiri RHAD p 7.3. tingimusele.
13.Pooled on eri meelt selles, kas RHAD p-s 7.3 sätestatu näol on tegemist pakkumuse sisulise tingimusega ning teiseks selles, kas esinenud puudust (garantiikirja nõuetele mittevastav kehtivusaeg) oleks saanud hankemenetluses selgituste kaudu kõrvaldada ning kas hankija oleks pidanud seetõttu enne pakkumuse tagasilükkamist andma kaebajatele selgituste esitamiseks võimaluse ja määrama puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
14.Pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni, pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi
3-21-394
riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist (RHS § 110 lg 1-3). Seega oli pakkumuse tagatis üks pakkumuse osa ning see pidi vastama riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.
15.Kaebajate hinnangul ei ole tegemist sisulise nõudega ning seetõttu ei olnud RHS § 114 lg 2 alusel pakkumuse tagasilükkamine õigustatud.
15.1.RHS § 114 lg 2 näeb ette, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. RHAD nägi samuti ette, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanke dokumentides, sh tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid nimetatud tingimustest (RHAD p 7.1. – kaebusele lisatud RHAD numeratsioon on nihkes, selles on kaks 7. peatükki, viidatud punkt peaks kandma punktide järjestust arvestades numbrit 8.1.).
15.2.RHS § 90 lg 1 ja 3 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamise, sealhulgas hankelepingu sõlmimise tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas. Pakkuja esitab hankija nõutud pakkumuse tagatise krediidivõi finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija arvelduskontole. Kui pakkumuse tagatis peab kehtima pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemiseni on pakkumuse tagatise nõude eesmärgiks seega tagada hankijale pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemiseni võimalus realiseerida tagatis pakkuja ebakohasest käitumisest tulenevate kulude hüvitamiseks hankemenetluses. Samuti hõlmab pakkumuse tagatise nõue preventiivset eesmärki, et vältida pakkuja kohustuse rikkumist ning tagada pakkumuse jõusolek - vältida selle põhjendamatut tagasivõtmist. Seeläbi tagatakse aus ja läbipaistev hankemenetlus ning pakkujate võrdne kohtlemine (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-58-06). Seega on pakkumuse tagatise tingimus, sh tagatise kehtivusaja nõue, vastuvõtutingimus. Vastustaja on pakkumuse tagatise määratlenud vastavustingimusena ka riigihangete registris1. Kui pakkumusega esitatud tagatise kehtivusaeg ei ühti RHS § 90 lg-s 1 ja RHAD-s sätestatud pakkumuse tagatise jõusoleku tähtajaga, siis on hankijal võimaliku nõude realiseerimise võimalused väiksemad. Olenemata sellest, kas pakkumuse tagatise kehtivusaeg on nõutust lühem päeva või nädala võrra, kaasneb sellega igal juhul hankija õiguste riive, sest hankija tagatise realiseerimisvõimalused on tagatise lühemast kehtivusajast tingitult väiksemad. Kaebajad on õigesti välja toonud, et pakkumuse tagatis ei ole kvalifitseerimistingimus ega hankelepingu tingimus, kuid see ei muuda seda, et tegemist oli ühe sisulise vastavustingimusega, mille järgimata jätmine on RHS § 114 lg 2 ja RHAD p 7.1 alusel pakkumuse tagasilükkamise aluseks.
15.3.Kaebajate hinnangul ei ole VAKO otsuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-19-1341 selle asja lahendamisel asjakohane, sest nimetatud vaidlus puudutas pakkumuses kajastatud teenuse hindade omavahelist protsentuaalset suhet ehk pakkumuses esitatud hinna vastavust hankedokumentidele, mitte pakkumuse tagatise kehtivusaega. Kohus möönab, et VAKO viide eelnimetatud kohtuotsuse punktile 21 on raskesti mõistetav, sest nimetatud
punktis käsitles ringkonnakohus pakkumuse hindamiskriteeriumile vastavust. Kohtu hinnangul on VAKO soovinud viitega ringkonnakohtu otsusele rõhutada põhimõtet, et ka väike eksimus numbriliselt määratletud tingimusest võib osutuda kõrvalekaldeks, mis võib tuua kaasa pakkumuse tagasilükkamise. Nimetatud kohtuotsuse punktist 21 selline järeldus ka tuleneb. Kuigi käesoleva vaidluse esemeks ei ole pakkumuse hindamiskriteeriumitele vastavus, vaid üheks vastavustingimuseks olnud pakkumuse tagatise kehtivusnõue, on eeltoodud lahendis kajastatud põhimõte asjakohane ka selle asja lahendamisel. Asjaolu, et pakkumusega esitatud garantiikirja kehtivusaeg oli 1 päeva võrra nõutavast lühem ning eksimus oli seega väike, ei muuda see pakkumuse tagatise vastavusele antavat hinnangut. Tegemist on sisulise kõrvalekaldega riigihanke alusdokumentides nimetatud vastavustingimusest RHS § 114 lg 2 tähenduses.
16.Hankija ja vaidlustuskomisjon on õigesti tuginenud asjaolule, et pakkumuse tagatise garantiikiri ei vastanud pakkumuse tagasilükkamise hetkel RHAD-s sätestatud kehtivusnõudele ning pakkuja sai uue nõuetele vastava garantiikirja alles pärast pakkumuse tagasilükkamist. Lühema kehtivusajaga tagatis on oluline puudus, mis võib mõjutada hankija nõuete realiseerimise ulatust. Pakkumuse tagatise kehtivusaja nõuetele vastavus on seega sisuline tingimus, mida ei ole võimalik selgituste kaudu mõjutada ega täpsustada, sest see eeldaks uue pakkumuse tagatise esitamist. Selgitustega ei ole võimalik täpsustada pakkumuse tagatise kehtivusaega. Sellises situatsioonis ei olnud hankija poolne selgituste küsimine pakkujate võrdse kohtlemise ning riigihanke formaliseerituse nõuet arvestades lubatav. Kaebajate võrdlus volikirjaga ei ole asjakohane, sest kaebajad said uue garantiikirja alles pärast nende pakkumuse tagasilükkamist. Kaebajad ei väida, et ta esitas ekslikult ebaõige kehtivusajaga garantiikirja ja tegelikult oli tal nõuetele vastav garantiikiri olemas. Kuna pakkumuse esitamise ja pakkumuse tagasilükkamise hetkel ei olnud kaebajatel nõuetekohast garantiikirja, siis ei oleks selgitustega olnud võimalik seda puudust ka kõrvaldada.
17.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja on õigesti kohaldanud RHS § 90 ja § 114 lg-t 2 ning kaebajate pakkumuse õiguspäraselt tagasi lükanud. Samuti puudub alus vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks, sest vaidlustus on õigesti jäetud rahuldamata. Kohus jätab seetõttu ühispakkujate Osaühing Silindia Ehitus ja aktsiaselts ESRO kaebuse rahuldamata. Sellest tulenevalt tühistab kohus ka HKMS § 253 lg 3 ls 1 alusel haldusasjas kohaldatud esialgse õiguskaitse. Otsusega esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub otsuse jõustumisel (HKMS § 253 lg 3 ls 3). Menetluskulud
18.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda.
19.Vastustaja palub kaebajatelt välja mõista kohtumenetluses kantud menetluskulud summas 1365 eurot (sisaldab käibemaksu). Menetluskulude nimekirjas on esindaja teinud arvutusvea ja märkinud ajakuluks 7 tundi 45 minutit. Menetluskulude nimekirja tabelist (tl 84p) ja koostatud arvest (tl 86) nähtub, et vastustaja esindaja on osutanud õigusabiteenust kokku siiski 8 tundi ja 45 minutit, tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta).
20.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 108 lg 12 järgi kohaldatakse menetluskulude jaotusele
3-21-394
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-des 173 ja 175 sätestatut. HKMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama põhimõte on sätestatud HKMS § 109 lg-s
21.Riigikohtu praktikat aluseks võttes on riigihanke vaidlustes avaliku sektori hankijal õigus nõuda nende õigusabikulude väljamõistmist, mis on põhjendatud ja vajalikud ning vastustaja põhitegevuse kriteeriumile ei omistata hankeasjades määravat tähendust, sest riigihanke menetluse läbiviimine on halduse kõrvalfunktsioon. Kaebaja peab kohtumenetluses vaidlustuse rahuldamata jäämisel kandma hankija põhjendatud õigusabikulud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-68-14, p 33; nr 3-20-1198, p 30). Seega on kohtumenetluses välise õigusabi kasutamisel tekkinud hankija menetluskulud kaebajatelt välja mõistetavad.
22.Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas on kajastatud osutatud õigusabiteenuse maht ning tehtud menetlustoimingud. Kohus peab haldusasja sisu ja menetluse käiku ning asjas esitatud menetlusdokumentide mahtu arvestades õigusabiteenuse osutamise ajakulu põhjendatuks ning esindaja tunnitasu õigusabiteenuse kujunenud turuhindu arvestades mõistlikuks, v.a kirjavahetusele kliendiga ning menetluskulude nimekirja koostamisega ja kohtule esitamisega seonduva kulu osas.
22.1.Kohtupraktikas on sedastatud, et põhjendatud menetluskulude hulka ei kuulu kliendiga suhtlemise toimingute kulu (e-kirjad), kuna selline tegevus kuulub olemuslikult advokaadi tunnitasu ja menetlusdokumentide koostamisele kuluva aja sisse (Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 3-20-1252, p 28). Menetluskulu nimekirja järgi on esindaja ja esindatava kirjavahetusele kulunud ca 30 minutit. Selles osas ei ole tegemist põhjendatud menetluskuludega HKMS § 109 lg 6 mõttes. Kohus peab vajalikuks märkida, et õigusabiteenuse osutamine eeldab siiski ka kliendiga suhtlemist ning senine kohtupraktika ei pruugi olla igas olukorras kohaldatav. Antud juhul kohtule esitatud dokumentide pinnalt sellise eriolukorraga, mis õigustaks ka eraldi kirjavahetusele kulunud ajakulu põhjendatuks kuluks kvalifitseerimist, tegemist ei ole. Seega tuleb esindaja põhjendatud ajakulu vähendada 30 minuti võrra.
22.2.Senises kohtupraktikas ei ole üldjuhul ka menetluskulude nimekirja koostamisega ja edastamisega seonduvaid kulusid põhjendatud kuluks HKMS § 109 lg 6 tähenduses loetud (vt nt Tartu Halduskohtu 19. septembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-250, p 26 ja seal viidatud kohtupraktika, samuti Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2020. a määrus asjas nr 3-20-1252, p 28). Samas tugineb varasem kohtupraktika suuresti Riigikohtu seisukohal, mis on nüüdseks muutunud. Riigikohtu tsiviilkolleegium muutis 27. mai 2020. a kogu koosseisu määrusega asjas nr 2-18-7550 (p 15) TsMS § 175 lg 1 tõlgendust ning asus seisukohale, et menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud. Nimetatud norm kuulub kohaldamisele ka halduskohtumenetluses (HKMS § 108 lg 12). Kohtu hinnangul ei esine halduskohtumenetluses selliseid erisusi (HKMS § 1 lg 3), mis õigustaks halduskohtumenetluses menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule edastamisega seotud kulude väljamõistmise alustele teistsuguse tõlgenduse andmist. Seega on eelnimetatud kulu menetlusosalise kasuks välja mõistetav, kuid hinnata tuleb sellise menetluskulu suuruse põhjendatust.
3-21-394
22.3.Kohtu hinnangul on menetluskulu dokumentide koostamisele ja esitamisele kulunud aeg ülepaisutatud. Nimekirja kohaselt kulus selleks 40 minutit. Nimetatud dokumentide esitamine ei ole ajamahukas toiming, mis eeldaks käesoleva asja asjaolusid arvestades sellist ajakulu. Kohtu hinnangul on eelnimetatud ajakulust põhjendatud 15 minutit.
22.4.Seega on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kokku 7 tundi 50 minutit (8h 45 min - 30 min - 25 min). Sellest tulenevalt tuleb mõista ühispakkujatelt Osaühing Silindia Ehitus ja aktsiaselts ESRO solidaarselt osaühing Tõrva Tervisekeskus kasuks välja kohtumenetluses kantud menetluskulu 1222 eurot (7,833(minutid tundideks arvutatud)×130(tunnihind)×1,2 (käibemaks)).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.