Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-20-1449

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

2(4)

3-20-1449 Õiguspärane kohtulik kontroll hõlmab nii SKA kuimka kindlustusandja tegevusi puudetoetuse andmete töötlemisel. Kui kindlustusandja töötleb puudetoetuse andmeid seadustes kehtestatud põhimõtteid ja korda järgides, on tal õigus andmeid töödelda, SKA-l oli õigus andmeid edastada ning kaebajal ei ole kahju tekkinud. Arusaadava, õigusselge ja täidetava kohtulahendi eelduseks on, et kohtulahendi resolutsiooniga kohus tuvastaks kindlustusandjal õiguste ja kohustuste olemasolu või puudumise seonduvalt puudetoetuse andmete mis tahes töötlemisega või keelaks puudetoetuse andmete mis tahes töötlemise. Kohtu tegevus on vastuoluline. Kohus jättis kaasamata kindlustusandja, kuid kohustas 18.01.2021 kohtunõudega kindlustusandjat esitama kohtule teabe, mille alusel kindlustusandja kaebajale makstava hüvitise summat vähendas, mis sekkub otseselt kindlustusandja kui andmete töötleja õigustesse ja kohustustesse. Määruse p 2 on põhjendamata ja ebaseaduslik. Kohus tuvastas õigesti, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse SKA toimingu õigusvastasusega seonduvalt, kuid tegi ebaõige järelduse, et esialgse õiguskaitse abinõu ei seondu põhivaidluse esemega. Kaebaja kahju ei saabunud vahetult SKA toiminguga ning ei väljendu otseselt eraelu puutumatuse rikkumises, vaid tegemist on põhjuste ahelaga (realiseerunud oht), mis jätkuvalt toimib kaebaja õigusi ja vara kahjustavalt, ning väljendub hetkel kõige intensiivsemalt tagajärjena igakuistes rahalistes kaotustes, millega automaatselt kaasneb omandi vabalt valdamise, kasutamise ja käsutamise rikkumine ja diskrimineerimine. Igakuiseid rikkumisi ei ole võimalik tagasi pöörata. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine peatab jätkuva kahju kohtumenetluse ajaks. Kohus ei ole väitnud, et kaebus on perspektiivitu, seega mis tahes riigi toiming või tegevus, mis peatab jätkuva kahju, on eesmärgipärane. Riigikohtu praktika kohaselt esineb isikul esialgse õiguskaitse vajadus, kui eksisteerib õiguste või vara kahjustamise oht. Kaebaja puhul ei eksisteeri enam ohtu, vaid oht on juba realiseerunud kahjuna ning kahju tekib igakuiselt. Seega on kaebaja taotletud abinõu suureneva kahju peatamisel eesmärgipärane ning kaebajal eksisteerib reaalselt vältimatu esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja tahteks ja eesmärgiks on esialgse õiguskaitsega peatada, piirata või keelata puudetoetuse andmete kasutamine kindlustusandja poolt kohtumenetluse ajaks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-1449 ole kahju hüvitamiseks kohustatud kindlustusselts, vaid SKA. Ka juhul, kui kohtuotsuse põhjendustes osutub vajalikuks analüüsida kaebajaga eraõiguslikus suhtes oleva kindlustusseltsi tegevust (HKMS § 4 lg 4), ei tulene sellest kindlustusandja jaoks õiguslikult siduvaid tagajärgi. Seega ei mõjuta käesolevas asjas tehtav lahend kindlustusseltsi õigusi ja kohustusi ning teda ei ole vaja kolmanda isikuna menetlusse kaasata. Halduskohus saab menetluse käigus teavet küsida ka neilt isikutelt, keda pole kohtumenetlusse kaasatud (HKMS § 58).

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.