Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

õiguste tagamiseni viinud – seega on rikutud ametivannet, mille sisuks peab olema põhiseaduslike õiguste tagamine. 4) Kaebaja nõuab Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa ja tema nõuniku Tiiu Pohla vastutusele võtmist korruptsioonitunnuste alusel, kuna eeltoodud isikud on saanud palgalist hüve põhiseadusest tulenevate õiguste tagamise eest aga tegelikkuse pole neid kodanikele taganud. 5) Kohtu korras tagada põhiseaduslike õiguste tagamisele suunatud kirjadele vastamine. Vastuseta on jäänud alltoodud Henn Põlluaasa ja tema nõuniku Tiiu Pohlale saadetud kirjad: a) 18.03.2020 kell 15:17 saadetud kiri b) 04.06.2020 kell 12:55 saadetud kiri c) 25.01.2021 kell 14:52: saadetud meeldetuletus d) 01.03.2021 kell 16:54: saadetud meeldetuletus. 6) Kohustada Riigikogu esimeest Henn Põlluaasa ja tema nõuniku Tiiu Pohlat hüvitama ametkondlikust tegematajäämisest kodanikele tekitataud kahjud (kahju summa täpsustamisel menetluse käigus). 7) Mõista Riigikogu esimehelt Henn Põlluaasalt ja tema nõunikult Tiiu Pohlalt välja Xi kasuks nende tegevuse tõttu tekkinud kahju. Kaebuse tagastamine ja menetlusabi taotluse lahendamine

võtmine (mille täpsem sisu jääb kohtule kaebusest selgusetuks ) ning vastutusele võtmine nii riigireetmise tunnuste alusel kui korruptsioonitunnuste alusel. Halduskohtu pädevuses ei ole isikute vastutusele võtmine ühelgi eeltoodud alusel. Vastavad menetlused saavad algatada seaduses sätestatud juhtudel vastavad täitevvõimu organid (uurimisasutus, prokuratuur), mitte kohus. Riigireetmise süüteokoosseis on sätestatud karistusseadustiku (KarS) § 232, toimingupiirangu rikkumine on sätestatud KarS § 3001. Kriminaalmenetlust nende rakendamiseks juhul, kui ilmnevad kuriteo asjaolud, viivad läbi uurimisasutus ja prokuratuur, mitte halduskohus. Samuti ei ole halduskohtu pädevuses mingil muul viisil isikute karistusõiguslikus korras vastutusele võtmine. Halduskohus lahendab konkreetseid isiku ja riigi vahel tekkinud vaidlusi. Halduskohtu volitused, mida kohus saab kaebuse rahuldamisel teha on järgmised:1) tühistada haldusakt osaliselt või täielikult; 2) kohustada haldusakti andma või toimingut tegema; 3) keelata haldusakti andmine või toimingu tegemine; 4) mõista välja hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest; 5) teha ettekirjutus haldusakti või toimingu tagajärgede kõrvaldamise kohta; 6) teha kindlaks haldusakti tühisus, haldusakti või toimingu õigusvastasus või avalikõiguslikus suhtes tähtsust omav faktiline asjaolu. Lisaks märgib kohus, et kaebaja poolt kirjeldatud Riigikogu liikme tegevusetust – kaebaja kirjadele sisuliselt vastamata jätmist ning kaebaja poolt soovitud seaduseelnõude algatamata jätmist – ei ole võimalik käsitleda ei riigireetmise ega korruptsioonina. Kaebajal on kohtu hinnangul ilmselgelt vale arusaam vastavate karistusõigusega seotud mõistete sisust ja enda subjektiivsetest õigustest seoses nende rakendamisega riigivõimuorganite poolt. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kaebuse läbivaatamine nõuetes võtta Henn Põlluaas ja tema nõunik Tiiu Pohl vastutusele sh riigireetmise tunnuste alusel ja korruptsioonitunnuste alusel halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleb selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

Kaebaja on palunud mõista Riigikogu (endiselt) esimehelt Henn Põlluaasalt ja tema nõunikult Tiiu Pohlalt välja kaebaja kasuks viidatud isikute tegevuse tõttu tekkinud kahju. Kaebaja märgib, et kahju summa selgub edasise menetluse käigus ja kahju täpsemaks väljaselgitamiseks tuleks kaebuse esitajale määrata riigi õigusabi korras esindaja. Kohus selgitab esiteks kaebajale, et varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 tulenevalt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebajale on väidetavalt tekitatud kahju seoses kaebaja kirjadele vastamata jätmisega ning kaebaja poolt soovitud seaduseelnõude algatamata jätmisega. Kohus leiab, et vastava tegevusega/tegevusetusega ei saa olla kaebajale tekitatud sellist varalist või mittevaralist kahju, mille hüvitamine võiks riigivastutuse seaduse alusel kõne alla tulla. Ühelgi Riigikogu liikmel ei ole seaduslikku kohusust algatada valija soovil ühtegi eelnõu. See on nende võimalus ja selle kasutamiseks või mittekasutamiseks saavad nad mandaadi valimistel. Ühelgi valijal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Riigikogu liige algataks Riigikogus valijale sobiva eelnõu. Küll aga on valijal hetkel võimalus mitte hääletada järgmistel valimistel nende arvates nende huvid piisavalt esindamata jätnud ja valija usaldust kuritarvitanud kandidaatide poolt ja valida kandidaadi poolt, keda rohkem usaldatakse oma huvide esindamisel. Ka kaebaja ise ei ole suutnud välja tuua, milles see kahju seisneb. Kuigi kaebaja on palunud määrata endale riigi õigusabi korras esindaja, et kahju nõuet täpsustada, peab isik ise olema võimeline väljendama, milles see kahju seisneb. Kaebusest selliseid asjaolusid ei nähtu ning kohtule ei ole ära tuntav, et kaebajale oleks saanud kaebuses välja toodud asjaolude pinnalt RVastS normide alusel hüvitatav kahju tekkida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Xi kaebus Henn Põlluaasa ja tema nõuniku Tiiu Pohla vastu kahju hüvitamiseks tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kuivõrd kaebaja õiguste võimalik riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine vastavas kahju hüvitamise nõudes ebatõenäoline.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.