Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

21-583 Kaebusele oli lisatud riigi õigusabi taotlus esindaja määramiseks ning menetlusabi taotlus riigilõivu maksmiseks ja muude kohtukulude kandmiseks. Taotluses on märgitud ära ka soov vabastada ta täielikult kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmisest. Pöördumised puudutasid veereostust põhjavees, ammooniumnitraadist tingitud plahvatusohtu Tallinna sadamates, liiklusõnnetuste fikseerimiskvaliteeti, Tartu rahu järgse piiri eiramist. Q ja tema nõunik D oleks pidanud korraldama ametkondliku uurimise, et tagada kodanike põhiseaduslikud õigused. Kaebuse eesmärk on luua olukord, kus kodaniku põhiseaduslikud õigused oleks tagatud ja hüvitataks tekkinud kahju. Riigi õigusabi on vajalik, et selgitada välja kahju täpsem ulatus ja kaitsta enda õigusi.

2(5)

21-583 Riigikogu liikmete kui rahvaesindajate töö tavapäraseks osaks on kohtumised valijatega. Vaba mandaadi põhimõtet arvestades otsustavad Riigikogu liikmed iseseisvalt selle üle, kuidas valijatega tööd korraldada, sh on Riigikogu liikmetel vabadus otsustada selle üle, kellega, millal ja kus nad kohtuvad; ühtlasi saavad Riigikogu liikmed sõltumatult otsustada selle üle, kas ning kuidas nad neile laekunud valijate pöördumistele vastavad. Q ja D käsitlesid X kirju ja telefonikõnesid valija pöördumisena Riigikogu liikme poole. Sama tegi ka kaebaja. Seega puudus Q-l kohustus kaebaja kirjadele MSVS-s sätestatud korras vastata. Kaebus tuleb kirjadele vastamiseks kohustamise osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada kaebaja nõuet Q ja D vastutusele võtmiseks, sh riigireetmise ja korruptsioonitunnuste alusel. Kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kriminaalmenetlust viivad läbi uurimisasutus ja prokuratuur, mitte halduskohus. Kaebajal puudub õigus esitada kahju hüvitamise nõue avalikes huvides, s.o nõuda üldiselt riigi kodanikele tekitatud kahju hüvitamist. Seega tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada nõue, milles kaebaja palub kohustada Q ja tema nõunikku D hüvitama ametkondlikust tegematajäämisest kodanikele tekitatud kahju. Kaebaja on palunud hüvitada ka kirjadele vastamata jätmise ja seaduseelnõude algatamata jätmisega tekitatud kahju. Kirjeldatud tegevusega ei saa kaebajale olla tekitatud sellist varalist või mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitamisele. Riigikogu liikmel ei ole seaduslikku kohustust algatada valija soovil ühtegi eelnõu ning ühelgi valijal ei ole õigust nõuda, et talle sobiv eelnõu algatataks. Valijal on võimalik jätta järgmistel valimistel hääletamata nende kandidaatide poolt, kes jätsid nende huvid esindamata, ja valida muu kandidaat. Kaebajagi ei ole välja toonud, milles kahju seisneb. Kuigi kaebaja on palunud riigi õigusabi, et kahjunõuet täpsustada, peab ta olema ise võimeline tooma välja selle, milles kahju seisneb. Kaebaja ei ole seda teinud ning kahju tekkimine kirjeldatud asjaoludel ei ole kohtule ka äratuntav. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada. Kaebuse tagastamise tuttu tuleb riigi õigusabi taotlus esindaja määramiseks jätta läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

21-583 taotleda määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Samas ei ole määruskaebust põhjendatud, s.o see on puudustega (HKMS § 205 lg 1 p 4 ja lg 2). Puudub siiski alus jätta määruskaebus käiguta ja anda kaebajale võimalus määruskaebuse puudused kõrvaldada, sest määruskaebust ei saaks ühelgi juhul rahuldada. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse HKMS § 203 lg 2, § 187 lg 2 ja § 207 lg 2 alusel, sest määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

21-583 Kaebuse võib sel alusel tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on olukorraga, kus vaidlustatud haldusakti või toiminguga on subjektiivsete õiguste rikkumine küll võimalik, kuid rikkumine kahjustab kaebaja huve väga vähesel määral. Kuna Riigikogu liikmel ja tema nõunikul puudus kohustus märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata ning kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda seaduseelnõude algatamist või vastuvõtmist, ei saanud kaebaja väidetud tegevusetus tema õigusi riivata. Seega tulnuks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seejuures võib taotlust mõista ka selliselt, et kaebaja arvates on seadusandja jätnud vastu võtmata õigusakti ning ta nõuab õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist RVastS § 14 alusel. Asja materjalidest ei nähtu, et seadusandja tegevusetus on vahetult rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Näiteks ei olnud kaebaja üldiselt rahul liiklusõnnetuste fikseerimiskvaliteediga ning palus seda uurida, kuid ta ei ole väitnud, et korrektne fikseerimine ei ole võimalik vms. Seega kuulub ka selline hüvitamisnõue HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.