lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-281/124

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-281/124
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1594
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 150 lg 1, 2, 3Mõjuv põhjusHKMS § 146 lg 2Menetluse uuendamine ja taastamineHKMS § 151 lg 2Kaebuse läbi vaatamata jätmise alusedHKMS § 198 lg 3Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 350 lg 1Menetluskonverentsina peetav kohtuistungTsMS § 422 lg 2Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseksTsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-281/132Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.02.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-22-250/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.01.20233-22-1/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.07.20223-21-3035/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja06.07.20223-21-2371/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.11.20213-21-2371/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja25.10.20213-20-1921/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium30.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

31.03.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-281

Haldusasi

XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.07.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/045652-33 tühistamiseks osas, mis puudutab Tolentino OÜ (likvideerimisel) TSD-des kaebajate töötamise ja saadud töötasude muutmist ning töötamise registri kande tühistamist

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Diana Viin Kolmas isik – Tolentino OÜ (likvideerimisel), esindaja ajutine haldur likvideerija ülesannetes Maarja Roht

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.02.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XX määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.02.2021 määrus ning taastada asja menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 148 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.07.20263-26-1511/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Tallinna Halduskohtu menetluses oli XX kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.07.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/045652-33 tühistamiseks osas, mis puudutab Tolentino OÜ (likvideerimisel) TSD-des kaebajate töötamise ja saadud töötasude muutmist ning töötamise registri kande tühistamist.

3-20-281

2.Tallinna Halduskohus otsustas 16.10.2020 määrusega vaadata kaebuse läbi Tallinna kohtumajas 19.11.2020 kl 11.00 algaval kohtuistungil, kuhu kohus kohustas XX isiklikult ilmuma. XX saatis halduskohtule 18.11.2020 taotluse, et ta saaks osaleda kohtuistungil Pärnu kohtumajast videokonverentsi teel. Kohus rahuldas taotluse samal päeval. 19.11.2020 kl 10.00 esitas XX kohtule taotluse, milles palus kohtuistungi edasi lükata seoses COVID-19 olukorraga ning tema enda ja pereliikmete haigestumisega. Kohus saatis samal päeval kl 10.31 kaebajale kutse osaleda kohtuistungil video vahendusel ning teavitas kl 10.38 saadetud e-kirjas, et kaebajal on võimalik istungil osaleda kodust lahkumata. Ühtlasi selgitas kohus, et haigestumise kohta tuleb esitada arsti tõend, millest nähtub, et haigust saab lugeda kohtuistungile ilmumise takistuseks (HKMS § 150 lg 2). Kaebaja ei ilmunud istungile isiklikult ega video teel. Halduskohus kohustas 23.11.2020 määrusega XX esitama kohtule 3 tööpäeva jooksul arstitõendi, mis tõendab 19.11.2020 kohtuistungile ilmumata jätmise mõjuva põhjuse esinemist. Samuti tuli kaebajal selgitada, mis takistas tal kohtuistungil osalemist video teel. Kaebaja esitas 08.12.2020 kohtule P OÜ väljastatud töövõimetuslehe, mille kohaselt oli kaebaja töövõimetu 19.11.2020–06.12.2020. Lisaks selgitas XX, et tal ei ole IT-alaseid teadmisi, et osaleda virtuaalistungil. Halduskohus selgitas 10.12.2021 XX-le saadetud kohtunõudes, et haiguse põhistamiseks esitatud töövõimetusleht ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 422 lg 2 teise lause alusel kehtestatud korras sätestatud tingimustele, kuna sellest ei nähtu, milline oli kaebaja tervislik seisund kohtuistungi toimumise päeval. Tuginedes Riigikohtu 18.04.2011 määruses asjas nr 3-3-1-18-11, p 14 väljendatud seisukohale, andis kohus kaebajale täiendavalt võimaluse esitada kohtule nõuetekohane tõend 3 tööpäeva jooksul. Tallinna Halduskohus jättis 05.01.2021 määrusega XX kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 3 ja § 144 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. XX ei esitanud kohtule tähtaegselt, st hiljemalt 28.12.2020, nõuetekohast tõendit kohtuistungile ilmumata jätmise põhistamiseks.
3.XX esitas 27.01.2021 kohtule taotluse menetluse taastamiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt küsis kaebaja pärast kohtu järelepärimisi perearstilt tõendit terviseseisundi kohta (epikriisi väljavõtet). Seoses COVID-19 olukorraga on perearsti töökoormus suur (vastuvõtud on ainult eelregistreerimisega, ka Terviseamet on andnud arstidele juhised planeerida vastuvõtte ainult edasilükkamatutel juhtudel). Kaebajale on lubatud epikriis saata, aga siiani ei ole ta seda saanud ega tea, millal saab epikriisi kohtule esitada. HKMS § 150 lg 3 ei välista vormikohase tõendi puudumisel haiguse kindlakstegemist muude tõenditega, milleks saab lugeda ka haiguslehe.
4.Tallinna Halduskohus jättis 05.02.2021 määrusega taotluse menetluse taastamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et hoolimata kohtu korduvatest nõuetest ei ole kaebaja esitanud tõendit, millest nähtuks, et tema haigust saab lugeda kohtuistungile ilmumise takistuseks. Tervise- ja tööministri 26.01.2016 määruse nr 5 § 1 lg 2 kohaselt käsitatakse nõuetekohase tõendina väljavõtet tervisekaardist, haigusloo epikriisi, haigusloo erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi osa, kiirabikaarti, väljavõtet hambaravikaardi päeviku osast või muud terviseseisundit kirjeldavat asjakohast dokumenti või selle osa. Kaebaja esitatud töövõimetusleht nendele nõuetele ei vasta, sest see ei kirjelda kaebaja terviseseisundit kohtuistungi toimumise päeval. Kaebaja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks oma perearstiga tõendi saamiseks ühendust võtnud. Selleks on olnud aega üle kuu ja see on piisav ka arvestades perearsti suurest töökoormusest tekkida võivaid viivitusi. Kaebaja saaks need andmed kätte ka patsiendiportaalist (www.digilugu.ee). Kuna kaebajal oli piisavalt aega ja 2(4)

3-20-281 võimalusi tõendi esitamiseks, ei pea kohus vajalikuks ka ise kaebaja perearstilt epikriisi välja nõuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.XX palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 05.02.2021 määrus tühistada ja asja menetlus taastada. Kaebaja jääb oma varasemates pöördumistes esitatud seisukohtade juurde.
6.Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Töövõimetusleht ei tõenda, et kaebajal oli mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks reaalse ohu tõttu, et kaebaja või tema pereliikmed olid nakatunud COVID-19 viirusega. Kaebaja ei ole tõendanud, et kaebaja kohtu nõutud tõendi saamiseks üldse oma perearsti poole pöördus. Kaebaja ega ka perearst ei ole vastuseks ringkonnakohtu nõudele esitanud tõendeid kaebaja laste COVID-19 testimise ja võimaliku haigestumise kohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja asja menetlus taastada.
8.HKMS § 146 lg 2 esimene lause sätestab, et kui kaebus jäeti sama seadustiku § 144 alusel läbi vaatamata, võib kaebaja 14 päeva jooksul taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli vastamata või istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada. HKMS § 150 lg 1 sätestab, et mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat. HKMS § 150 lg 2 kohaselt haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtule vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda kohtule vastamise või kohtuistungile ilmumise takistuseks; tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimuste suhtes kohaldatakse TsMS § 422 lg 2 alusel kehtestatud korda.
9.TsMS § 422 lg 2 alusel kehtestatud korras väljastatud dokument ei ole ainuvõimalik tõend, mis saab kinnitada isiku haigestumise tõttu kohtuistungile ilmumise võimatust. HKMS § 150 lg-st 3 tuleneb sõnaselgelt, et eelmises lõikes nimetatud tõend või selle puudumine ei välista haiguse või selle puudumise kindlakstegemist muude tõenditega. Halduskohtumenetluses saab töövõimetuslehte üldjuhul pidada dokumendiks, mis tõendab kohtuistungile ilmumist takistanud mõjuva põhjuse olemasolu, seda iseäranis koosmõjus isiku enda seletustega haiguse kohta. Ravikindlustuse seaduse § 52 lg 1 kohaselt on töövõimetusleht kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab välja isikut raviv arst. Harilikult langevad kokku ajutine töövõimetus ning võimetus kohtuistungil osaleda. Kui tegu pole just eriti spetsiifilise ameti või erialaga, siis ei ole tõenäoline, et üle kaheks nädalaks väljastatud töövõimetuslehe esimesel päeval alanud haigestumine on selline, mis võimaldaks kohtuistungil osaleda. Ka halduskohus ei ole täpsemalt selgitanud, millest oli tingitud kahtlus, et esitatud töövõimetusleht ei tõenda piisavalt mõjuva põhjuse olemasolu. Kaebaja kirjeldas enne kohtuistungi algust saadetud istungi edasilükkamise taotluses oma haigust viirushaigusele omaste sümptomitega (köha ja palavik). Halduskohus oli oma 16.10.2020 määruses selgitanud menetlusosalistele järgmist: „COVID-19 nakkushaiguse jätkuva levikuga tuleb menetlusosalistel jälgida enda ja oma lähedaste tervist. Kui menetlusosaline või tema esindaja on kokku puutunud COVID-19 3(4)

3-20-281 viirust põdeva isikuga või nakkuskahtlusega isikuga, on endal enne istungit haigusnähud või kui esinevad muud asjaolud, mille kohaselt peaks isik viibima kodusel ravil, karantiinis või isolatsioonis, siis tuleks sellest kohtule ja teistele menetlusosalistele teada anda. Sellisel juhul saab kohus asja arutamise edasi lükata.” Ringkonnakohus leiab, et need juhised, mis andsid kohtuistungile tulemata jätmiseks ja kohtuistungi edasilükkamiseks laiemad võimalused, olid COVID-19 pandeemia tingimustes õiged ja menetlusosalised said neist oma tegevuses lähtuda. Vahetult enne kohtuistungi algust pakkus halduskohus kaebajale küll võimalust osaleda istungil virtuaalselt kodustes tingimustes, kuid ei selgitanud enne seda välja kaebaja võimekust sel viisil istungil osaleda. Ringkonnakohus leiab, et COVID-19 pandeemia tingimustes tuleb lähtuda üldjuhul sellest, et piisava põhjuse jätta kohtusaali tulemata annab ka kergete sümptomitega viirushaigus ning kahtlus, et tegemist võib olla COVID-19-sse nakatumisega või lähikontaktiga COVID-19-sse haigestunuga. Tegemist on konkreetse ohuolukorraga, mida tuleb tõrjuda eneseisolatsioonis olemisega ja liikumise piiramisega. Virtuaalistungil osalemine kodust peab olema menetlusosalise jaoks võimalik (TsMS § 350 lg 1). Praegusel juhul teatas isik kohtule, et see polnud tema jaoks võimalik. Kohtu käsutuses pole teistsuguseid andmeid.

10.Alles pärast halduskohtu vaidlustatud määruse tegemist, 08.02.2021 esitas XX kohtule P OÜ 27.01.2021 väljastatud tõendi nr 9, mille kohaselt XX-l oli takistatud ilmuda 19.11.2020 kohtuistungile tema tervisliku seisundi tõttu. Tõendile on lisatud väljavõte raviloost, mille kohaselt oli XX-l 19.11.2020 köha ja nohu. 23.11.2020 tehtud koroonatest oli negatiivne ja isik paranes 03.12.2020. Diagnoosiks oli J06 – ülemiste hingamisteede hulgi ja tta (täpsustamata) paikmega ägedad nakkused. Töövõimetusleht väljastati perioodiks 19.11.2020–06.12.2020. Olukorras, kus isikul oli kohtuistungi päeval köha ja nohu ning arst pidas tema tervislikku seisundit selliseks, et teda tuleb suunata COVID-19 testile, oli ilmselgelt õige tema sel hetkel langetatud otsus jätta kohtusaali tulemata. Virtuaalistungil osalemist, nagu eespool öeldud, ei saanud kaebajalt eeldada. Haigestumine ei olnud kerge, sest see kestis üle kahe nädala. Arvestades siinse kohtuasja asjaolusid peab ringkonnakohus võimalikuks võtta asja õigeks lahendamiseks HKMS § 198 lg 3 teise lause ja § 203 lg 2 alusel vastu eelmises lõigus nimetatud uued tõendid, mis täiendavalt tõendavad kaebajal mõjuva põhjuse olemasolu jätta istungile ilmumata. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et TsMS § 662 lg-s 3 on sõnaselgelt sätestatud, et määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, ega näe põhjust, miks HKMS-i asjaomaseid sätteid peaks selles osas menetlusosalise õigusi kitsendavalt tõlgendama. Ringkonnakohus leiab, et neil tingimustel ei ole õige sanktsioneerida XX tegevust halduskohtu esitatud nõuete täitmata jätmisel kaebuse läbi vaatamata jätmisega.
11.Ringkonnakohus märgib, et halduskohtu 19.11.2020 kohtuistungil poleks saanud nagunii asja lõpuni arutada, kuna ilmumata jäid kaks kutsutud tunnistajat, kelle kohus otsustas 16.10.2020 määrusega omal algatusel üle kuulata asja õigema lahendamise huvides. Seega ei saa öelda, et ainuüksi kaebaja ilmumata jätmine tingis kohtuistungi ärajäämise.
12.Menetluse taastamine tuleb HKMS § 146 lg 2 ja § 148 lg 1 kohaselt otsustada kohtu kaalutlusõiguse alusel. Arvestades eespool tuvastatud asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul menetluse taastamine siinses asjas põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt) 4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20263-25-2020/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja