Määruse avalikult teatavaks- 25. oktoober 2021, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-21-2371
Haldusasi
Nutikas Parkla OÜ kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse riigihankes „Rahu tee T9 osa rajatiste kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 238292) 01.09.2021 välja antud korralduse nr T-24-1/21/65 tühistamiseks osas, millega kvalifitseeriti Varuosaabi OÜ ning ühispakkujad Baltic Parking OÜ ja Carsleep OÜ ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 01.10.2021 otsuse vaidlustusasjas nr 159-21/238292 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) Nutikas Parkla OÜ, volitatud esindaja Janika Drobot Vastustaja (hankija) Lasnamäe Linnaosa Valitsus, volitatud esindaja Svjatoslav Podgornõi Kolmas isik I (pakkuja) Varuosaabi OÜ, volitatud esindaja v.adv Raul Keba Kolmas isik II (ühispakkujad) Baltic Parking OÜ ja Carsleep OÜ
RESOLUTSIOON
1.Lugeda kaebetähtaeg möödunuks.
2.Jätta kaebetähtaeg ennistamata.
3.Lõpetada haldusasja nr 3-21-2371 menetlus.
4.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Tagastada kaebajale kaebuselt tasutud riigilõiv 640 eurot peale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 3 jõustumist.
6.Mõista Nutikas Parkla OÜ-lt välja Varuosaabi OÜ kasuks menetluskulu summas 588 eurot (käibemaksuga).
7.Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 280 lg 4). Määruse resolutsiooni punktide 1-3 ja 6-7 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
3-21-2371
(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 278 lg 1). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lasnamäe Linnaosa Valitsus alustas 14.06.2021 kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusena läbiviidavat riigihanget „Rahu tee T9 osa rajatiste kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 238292). Pakkumusi hinnatakse vaid ühe kriteeriumi alusel: üürihind kalendrikuus (hindamismeetod: suurim on parim).
2.Pakkumuse esitasid viis pakkujat, neist parima pakkumuse tegi Varuosaabi OÜ (4520 eurot), kellele järgnesid ühispakkujad Baltic Parking OÜ ja Carsleep OÜ (4501 eurot) ning ühispakkujad Nutikas Parkla OÜ ja Maahaldur OÜ (4027 eurot).
3.Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 01.09.2021 korraldusega nr T-24-1/21/65 tunnistati kõik pakkumused vastavaks (punkt 1); tunnistati edukaks Varuosaabi OÜ pakkumus (punkt 2); jäeti edukas pakkuja Varuosaabi OÜ riigihanke menetlusest kõrvaldamata (punkt 3) ning kvalifitseeriti edukas pakkuja Varuosaabi OÜ (punkt 4).
4.Nutikas Parkla OÜ esitas 10.09.2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 01.09.2021 korralduse nr T-24-1/21/65 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega kvalifitseeriti Varuosaabi OÜ ning ühispakkujad Baltic Parking OÜ ja Carsleep OÜ.
5.VAKO 01.10.2021 otsusega vaidlustusasjas nr 159-21/238292 jäeti vaidlustus läbi vaatamata osas, mis puudutab ühispakkujate Baltic Parking OÜ ja Carsleep OÜ kvalifitseerimise otsust (resolutsiooni punkt 1) ning ülejäänud osas jäeti vaidlustus rahuldamata (resolutsiooni punkt 2). VAKO mõistis Nutikas Parkla OÜ-lt välja Varuosaabi OÜ kasuks menetluskulud summas 588 eurot (käibemaksuga) ning jättis Nutikas Parkla OÜ menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni punkt 3).
6.Nutikas Parkla OÜ esitas 18.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 01.09.2021 korralduse nr T-24-1/21/65 tühistamiseks osas, millega kvalifitseeriti Varuosaabi OÜ ning ühispakkujad Baltic Parking OÜ ja Carsleep OÜ ning VAKO 01.10.2021 otsuse vaidlustusasjas nr 159-21/238292 tühistamiseks. Koos kaebusega on esitatud esialgse õiguskaitse taotlus vaidlusaluse riigihanke peatamiseks. Samuti taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist, kuivõrd kaebaja esindaja tervisliku seisundi tõttu ei saanud kaebust esitada tähtaegselt.
7.Tallinna Halduskohtu 19.10.2021 kohtunõudega paluti kaebajal esitada tõend, millest nähtuks, et tema tervislik seisund ei võimaldanud kaebust tähtaegselt esitada ning täpsustada, millisel kuupäeval kaebaja esindaja tööle naasis. Kohtunõue tuli täita hiljemalt 21.10.2021. Sama tähtaja jooksul oli vastustajal ja kolmandatel isikutel õigus esitada seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele. Sama kuupäeva e-kirjas selgitas kohus, et vastustajal ja kolmandatel isikutel on õigus kohtunõudes sätestatud tähtajaks esitada ka menetluskulu nimekiri koos kuludokumentidega.
8.Kaebaja esitas 21.10.2021 kohtule oma ambulatoorse epikriisi.
9.Vastustaja palus jätta 21.10.2021 vastuses esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Oma seisukohta põhjendab vastustaja kokkuvõtlikult järgnevalt. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, sest kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui abinõu kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Taotletav
2(7)
3-21-2371
abinõu ei ole asjakohane ning väljub kaebuse esemest. Õiguskaitse korras saab peatada vaid selle haldusakti täitmise või kehtivuse, mis on kaebuse esemeks ning kui on esitatud tähtaegne tühistamiskaebus. HKMS § 270 lg 1 kohaselt on hankeasjas kaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Käesoleval juhul tehti riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus teatavaks 01.10.2021, mistõttu halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja viimane päev oli 11.10.2021. Taotletav abinõu oleks kaebaja jaoks kasutu. Kaebaja toob välja, et olukorras, milles riigihangete seadus (RHS) § 201 lg 2 võimaldab hankelepingu sõlmimist sõltumata sellest, kas VAKO otsus on vaidlustatud või mitte, sest kaebaja ainsaks võimaluseks hankelepingu sõlmimist vältida on esitada ühes kaebusega ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamisest. Kaebajal on õigus, et vastustaja võib anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks 14 päeva möödumisel RHS § 107 lg 1 p-s 4 nimetatud VAKO otsuse teatavaks tegemisest arvates. VAKO otsus tehti teatavaks 01.10.2021 ja hankijal oli võimalus anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks alates 15.10.2021, kuid seisuga 21.10.2021 vastustaja ei ole lepingut sõlminud. Hankedokumendi p 3.3 kohaselt oli lepingu eeldatav jõustumise aeg 01.08.2021. Juhul, kui lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt käesoleva menetlusega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks lepingu alusel teenuse osutamise alustamine antud punktis nimetatud kuupäeval, alustatakse teenuse osutamist hankija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas teenuse osutamise alustamine viibis.
10.Kolmas isik Varuosaabi OÜ palub oma 21.10.2021 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja mõista kolmanda isiku menetluskulud summas 580 eurot välja kaebajalt. Oma seisukohta põhjendab kolmas isik järgmiselt. Isegi kui kaebajal esineks esialgse õiguskaitse vajadus, tuleb kohtul hinnata kaebuse perspektiivikust, kõrvutada kaebaja õigusi avaliku huvi ja puudutatud isikute õigustega ning hinnata esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaebus on perspektiivitu, kuivõrd vaidlustatud korraldus on õiguspärane. Samuti on õiguspärane ja põhjendatud VAKO 01.10.2021 otsus. Kaebaja vaidlustas VAKO-s ning ka nüüd halduskohtus vastustaja otsuse kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta ja põhjendab kaebust sellega, et kolmanda isiku poolt hankedokumendis sätestatud kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks esitatud leping pole täidetud. Kaebaja leiab, et seetõttu oleks vastustaja pidanud jätma kolmanda isiku hankele kvalifitseerimata/hankelt kõrvaldama. Hankedokumendi kvalifitseerimisnõue nägi ette, et pakkujal peab riigihanke algatamisele eelneva 36 kuu (alates juuni 2018 kuni hanketeate eRHR-s avaldamise tähtpäevani) jooksul olema täidetud vähemalt 1 tasulise parkimisteenuse korraldamise leping, milles opereeritavate parkimiskohtade arv kokku igas lepingus on vähemalt 100. Analoogses küsimuses on Rahandusministeerium asunud seisukohale, et pakkuja või taotleja poolt kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks esitatud varasemad lepingud ei pea olema tingimata lõppenud, vaid oluline on, et kõnealused lepingud oleksid täidetud vastava perioodi jooksul hankija poolt määratud ulatuses. Kolmas isik esitas hankepassis andmed parkimisteenuste osutamise kohta aadressil Sütiste tee 27a, Tallinn – parkimisteenused erinevatele sõidukite liikidele kuni 150 kohta; ajavahemik 16.04.2021 – 16.04.2030; tellija nimi ABCD Partners OÜ ja tellija andmed. Hankija on riigihanke nr 237907 raames kontrollinud olukorda Sütiste tee 27a parklas kohapeal ja veendunud, et parklasse mahub parkima vähemalt 150 sõidukit. Seega on leping sõlmitud nõutud ajavahemikul ja lepingu objektile mahub parkima enam kui 100 autot.
3(7)
3-21-2371
Vastustaja ei ole kontsessiooniteates esitanud nõuet parkimisteenuste korraldamise lepingu kestusele – tingimus on vaid, et B-kategooria parkimiskohtade arv kokku peab olema vähemalt
100.Nimetatud nõuetele vastava lepingu on kolmas isik pakkumuses esitanud. Nii kohtupraktikast (vt Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-11-1547; lahend haldusasjas nr 3-21-1930) kui ka Rahandusministeeriumi seisukohtadest, et kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks esitatud lepingud ei pea olema lõppenud, vaid oluline on, et kõnealused lepingud oleksid täidetud vastava perioodi jooksul hankija poolt määratud ulatuses. Kuna antud juhul hankija lisatingimusi (nt perioodi, mil vastav leping peab olema täidetud) hanke dokumentides esitanud ei ole, vastab kolmanda isiku esitatud leping kvalifitseerimise tingimustele.
11.Kaebaja esitas 22.10.2021 oma tööandja SAK Fond SA juhatuse liikme Irina Bušujeva poolt 22.10.2021 allkirjastatud kinnituse, et Janika Drobot oli tervise tõttu töölt eemal ja tuli tagasi 15.10.2021.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tähtaegsus
12.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 270 lg 1 kohaselt on hankeasjas kaebuse esitamise tähtaeg kümme päeva VAKO otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Käesoleval juhul tehti VAKO otsus avalikult teatavaks 01.10.2021, mistõttu halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja viimane päev oli 11.10.2021 (vt HKMS § 67 lg 4 viimane lause). Vaidlust ei ole sellest, et kaebus on halduskohtule esitatud 18.10.2021, seega peale kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Järelikult on tegemist kaebetähtaja rikkumisega, mistõttu tuleb lugeda kaebetähtaeg möödunuks. Tähtaja ennistamise taotlus
13.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1).
14.Käesoleval juhul on kaebaja esitanud tähtaja ennistamise taotluse. Taotluse põhjendused on järgmised. Kaebaja esindaja tervislik seisund halvenes septembri lõpus ja selle tõttu naasis kaebaja (sh palavik) tööle üksnes kaebuse esitamisele eelnenud nädalal. Pidades silmas, et tekkinud sümptomid viitasid koroonaviirusele, on esindaja teinud 30.09.2021 testi, mis osutus negatiivseks. Olukorras, milles tervislik seisund hoolimata negatiivsest testitulemusest siiski ei paranenud (nt kõrgenes kaebaja esindaja vererõhk, mis on senini normist oluliselt kõrgem), pidas kaebaja esindaja nõu perearstiga, kes soovitas tal jääda kodusele režiimile. Kaebaja esindaja tõdeb, et faktiliselt naasnud tööle alles (võimeline tööd tegema) kaebuse esitamisele eelnenud nädalal ehk pärast seda, kui kaebetähtaeg oli juba ületatud. Seetõttu on kaebaja esindaja tutvunud VAKO otsusega faktiliselt pärast kaebetähtaja möödumist.
15.Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise sisuliseks aluseks on mõjuv põhjus. Analoogia alusel on kohaldatav HKMS § 150. Mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat (HKMS § 150 lg 1). Haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtule vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda kohtule vastamise või kohtuistungile ilmumise takistuseks.
4(7)
3-21-2371
Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimuste suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 422 lg 2 alusel kehtestatud korda (HKMS § 150 lg 2). Selline kord on kehtestatud tervise- ja tööministri 26.01.2016 määrusega nr 5 „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku või tema lähedase ilmumata jätmisel terviseseisundist tingitud põhjendatud takistuse kohta menetleja esitatava tõendi vorm ja väljaandmise kord“ (edaspidi määrus nr 5). Tõend vormistatakse ja väljastatakse isikule pärast tervishoiuteenuse osutamist ning sellekohase kande tegemist tervishoiuteenuse osutamist tõendavasse dokumenti, mis on vormistatud sotsiaalministri 18.09.2008. a määrusega nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumentide säilitamise tingimused ja kord“ ning sotsiaalministri 17.09.2008. a määrusega nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“ kehtestatud tingimustel ja korras (määrus nr 5 § 2 lg 4).
16.Seega on kaebuse esitamise tähtaja ennistamine võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Tegemist peab olema sündmusega, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.01.2007 määrus nr 3-2-1-148-06, p 12) ega saanud ka kuidagi ette näha. Seejuures ei ole mõjuvaks põhjuseks igasugune haigestumine, vaid selline ootamatu tervislik seisund, mille tõttu kaebuse esitamine seaduses sätestatud tähtaja jooksul võimalik ei ole.
17.Käesoleval juhul väidab kaebaja esindaja, et haigestus 29.09.2021 ning naasis tööle alles 18.10.2021 nädalale eelneval nädalal. Kaebetähtaja ennistamise taotluse kohaselt oli kaebaja esindajal palavik ning hiljem ka kõrge vererõhk. Oma väidete kinnituseks on esindaja esitanud 21.10.2021 ambulatoorse epikriisi nr 5758569 versioon 1, mille on koostanud pereõde Jelena Kulbok. Viidatud ambulatoorse epikriisi kohaselt oli haigusjuhtumi algus 08.09.2021 ja lõpp 20.10.2021. Anamneesina on märgitud 29.09.2021 patsiendi kaebusena, et patsient kaebab alates 23.09.2021 peavalu ja külmavärinaid, samuti lihaste, liigeste valu; palavikku ei ole; TVL [töövõimetuslehte] ei vaja; põdenud COVID-19 7 kuud tagasi. 01.10.2021 on anamneesina sisse kantud, et analüüsi vastus oli teatatud patsiendile; PCR test on negatiivne; patsiendi sõnul tunneb end paremini. Objektiivse leiuna on 01.10.2021 üldseisundi kirjeldusena sisse kantud normaalne. Peale 01.10.2021 rohkem sissekandeid ambulatoorses epikriisis ei ole.
18.Eeltoodust nähtub esmalt, et kaebaja esindajal oli tervislik seisund halvenenud juba alates 23.09.2021, samas töövõimetuslehe avamist ambulatoorsest epikriisist ei nähtu ning seda ei väida ka kaebaja esindaja. Veelgi enam, 01.10.2021 seisuga on kirjeldatud, et patsiendi sõnul tunneb ta end paremini. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et kaebaja esindaja tervislik seisund halvenes küll septembri lõpus, kuid samas ei nähtu esitatud tõenditest, et tegemist oleks ootamatu ja raske haigestumisega, mille tõttu oli kaebuse esitamine tähtaegselt takistatud. Seda enam, et 01.10.2021, mil tehti avalikult teatavaks VAKO otsus, on kaebaja esindaja kirjeldanud ambulatoorse epikriisi andmetel, et ta tunneb ennast paremini ega ole pidanud vajalikuks vormistada töövõimetuslehte siis ega ka hiljem (s.o enne 20.10.2021, mil ambulatoorne epikriis koostati). Kuigi kaebaja esindaja tööandja on esitanud kohtule 22.10.2021 allkirjastatud kinnituse, et kaebaja esindaja naases tööle 15.10.2021, siiski ei pea kohus seda tõendit usaldusväärseks ega usutavaks, arvestades ambulatoorses epikriisis olevaid andmeid. Samas ka juhul, kui eeldada kaebaja esindaja tööandja kinnituse õigsust, siis ei ole kaebaja esindaja tõendanud, et kaebuse esitamine tähtaegselt oli takistatud objektiivsetel põhjustel, kuivõrd haigussümptomid avaldusid juba oluliselt enne VAKO 01.10.2021 otsuse avalikult teatavaks tegemist ega olnud 01.10.2021 seisuga sedavõrd rasked, mis oleksid takistanud kaebuse tähtaegselt esitamist.
19.Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et COVID-19 pandeemia tingimustes tuleb lähtuda üldjuhul sellest, et piisava põhjuse jätta kohtusaali tulemata annab ka kergete 5(7)
3-21-2371
sümptomitega viirushaigus ning kahtlus, et tegemist võib olla COVID-19-sse nakatumisega või lähikontaktiga COVID-19-sse haigestumisega; tegemist on konkreetse ohuolukorraga, mida tuleb tõrjuda eneseisolatsioonis olemisega ja liikumise piiramisega (Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 määrus nr 3-20-281, p 9). Seega võivad ka kergemad haigussümptomid olla mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmisel eeldusel, et menetlustoiming tuli teha isiklikult ning kohtus kohapeal. Sellise olukorraga praegusel juhul tegemist ei ole, kuivõrd kaebuse sai esitada elektroonselt, mida kaebaja on ka teinud.
20.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kaebetähtaja ennistamiseks ei esine mõjuvat põhjust, mistõttu tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. Menetluse lõpetamine
21.HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. Kui HKMS § 152 lg 1 punktides 1 või 3-5 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3). Käesoleval juhul on kohus tuvastanud enne kaebuse menetlusse võtmist, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ning jätnud kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Eeltoodust lähtuvalt kuulub haldusasja nr 3-21-2371 menetlus lõpetamisele. Esialgne õiguskaitse
22.Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse. Arvestades, et kohus lõpetab kaebetähtaja ületamise tõttu käesoleva haldusasja menetluse, tuleb ka esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Riigilõivu tagastamine
23.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 või 4 alusel. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 640 eurot. Käesoleval juhul lõpetas kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (HKMS § 104 lg 8 viimane lause). Eeltoodust lähtuvalt tagastab kohus riigilõivu 640 eurot kaebajale käesoleva määruse resolutsiooni punkti 3 jõustumisest arvates (HKMS § 104 lg 8). Menetluskulud
24.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-s 108 ei ole sätestatud teisiti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Käesoleval juhul lõpetab kohus haldusasja menetluse, mistõttu kannab menetluskulud kaebaja. Kaebaja on kolmanda isiku vastaspool.
25.Kolmas isik Varuosaabi OÜ on palunud kaebajalt välja mõista menetluskulu summas 588 eurot (käibemaksuga). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike menetluskuludega (HKMS § 109 lg 6). Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt välja kolmanda isiku Varuosaabi OÜ kasuks menetluskulud summas 588 eurot (käibemaksuga). Vastustaja ja kolmas isik II ei ole menetluskulu nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner
6(7)
3-21-2371
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.