3-20-843/45 - Maksuõigus - Maksuotsused - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebaja ei ole toodud seoseid maksu- ega kohtumenetluses ümber lükanud. 19.09.2019 suuliste ütluste protokollis selgitab kaebaja, et see kõlab küll väheusutavalt, kuid ta ei saanud midagi selle eest, et ta juhatuse liikmeks hakkas. Tunneb A juba aastakümneid ja siiamaani on usaldanud teda (p 1). Kaebaja ise asja sisusse ei süvenenud ega tea midagi; oli kokkulepe, et ta annab oma allkirja ja kõik (p 4). See kinnistu on vist praeguseni tema nimel, teda kasutati variisikuna ära ning ta ei tea kinnistust midagi (p 6). Kaebaja on käinud (A ettepanekul) mitu korda notaris, enamasti juhatuse liikmeks tegemisel, raha ta selle eest tõesti ei saanud (p 9). Peale kahe äriühingu on ta variisik, kuhu juhatuse liikmeks palus tal astuda A või B. Ühtegi kontot ta vaadanud ei ole, aga on andnud volitusi nende kontode kasutamiseks. Osutab teenust B kui ka A ühiskondlikel alustel. Usub, et selle taga on mingi raha liikumine, et ta on variisik. Äriühingute tegemistest ei tea ta midagi (p 11). Pangakonto kasutajaks on ta andnud volitusi B ja A (p 13). Istungil selgitas kaebaja (alates 11:10:55), et tal ei olnud mingit sisemist huvi kinnistuga seotud tehingus osaleda. Ta ei tea kinnistust mitte midagi. Kui kinnistul tekivad mingid kohustused, siis [nemad] täidavad kohustused ära. Kaebajal on otseside A. Suusõnalise kokkulepe alusel võtab ta ühendust ja siis makstakse (maamaksu) kohustus kinni. Ühiskondlikel alustel teenuse osutamine tähendab, et ta teeb seda ilma tasuta. Iga äriühing vajab juhatust ja kaebaja on see, keda juhatusse pannakse. Kaebaja roll piirdus sellega, et käis notaris ja andis allkirja. Ta sai kinnistu hoidmiseks, et kui tekib vajadus või aeg, mil tuleb hoiult ära anda, siis lihtsalt annab. Tegemist ei olnud kingitusega, vaid sõprade vahelise kokkuleppega, vastutulek. Kaebaja ei esitanud mingeid tingimusi. Ta teab, mis vastutus kaasneb variisikuks olemisega, aga teeb seda suhete säilitamiseks. Kaebaja selgitas istungil lisaks, et samad isikud, kelle heaks kinnistud võttis, lubasid kompromissi summa ära maksta (istungil 11:28:58 lõpp). Täpsustavale küsimusele vastas kaebaja vaid, et rohkem isikuid ei ole, kui vaid A (11:37:06).

9.Vastustaja on maksuotsuses tuginenud sellele, et kaebaja ütlused sularaha päritolu kohta ei ole olnud järjekindlad ega usutavad. Kohus nõustub selle seisukohaga järgmistel põhjustel. 9.1 Kaebaja selgitas 02.12.2019, et sai umbes kolm tuhat eurot vanaemalt ja emalt päritud asjadelt (6 ikooni, kaks mööblieset, 2 nugade-kahvlite komplekti), mis ta siis müüs 2017. aastal. 27.02.2020 eriarvamuses selgitab kaebaja, et esemed läksid tema omandisse pärimise teel, neid esemeid ei pidanud registrisse kandma ja kõik isikud, kes seda tõendada saaksid on surnud. Müügi kohta arusaadavatel põhjustel dokumente ei koostatud. Kaebuses väidab kaebaja, et saab tõendada esemete olemasolu tunnistajate ütlustega. Istungil selgitas kaebaja, et müüs ikoone enne kolimist, 2010. aastal (11:22:08). Kaebaja ei mäleta, kust inimesed asjadest teada said, ajalehes ei kuulutanud (samas); kaebaja teatas, et tal on pakkuda, tuttavad soovitasid, inimesed tulid (kaebajale koju), vaatasid üle ja ostsid ära (istungil 11:37:06). Kaebaja ei oska öelda, kellele, millal ja kuidas, pärast ta enam neid ikoone näinud ei ole (samas). TuMS § 15 lg 4 p 4 sätestab, et tulumaksuga ei maksustata tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest. Kohus nõustub kaebaja esindajaga istungil osas, et väikeses mahus isiklike asjade müüki ei pruugita igapäevaelus dokumenteerida. Kohus möönab, et praktikas tõenäoliselt selliseid tulusid ka ei deklareerita. Sealjuures tuleb arvestada ka, et MKS § 100 lg 1 kohaselt maksu ei määrata ja maksuotsust ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot, kui maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Siinkohal on tegemist maksukohustuslase riskiga, et kui toimub asjade müük suuremal hulgal või suurema summa eest, võib maksuhaldur asuda kontrollima, kas tegemist on hoopis ettevõtlustuluga (vt Riigikohtu 14.01.2009 otsuse nr 3-3-1-70-08 p 11) või ei ole isiklike vallasasjade müük piisavalt tõendatud ja tegemist on muu, tuvastamata päritolu sularahas tuluga. Kohus leiab, et kaebaja ütlused asjade müügi kohta on vastuolulised. Esmalt ei kattu 02.12.2019 ja kaebuses toodud asjade nimekiri, ühiseks on vaid ikoonid. Kaebaja selgitas 02.12.2019, et müüs esemed 2017. aastal, samas kui istungil selgitas kaebaja, et müüs esemed enne kolimist 2010. aastal. Eriarvamuses selgitas kaebaja, et isikud, kes oleksid saanud esemete kaebaja omandisse minekut tõendada, on juba surnud, samas kui kaebuses leidis kaebaja, et saab tõendada esemete olemasolu tunnistajate ütlustega. Vastupidiselt aga istungil neid isikuid, kes olid esemete müügiga seotud (tuttavad, ostjad) kaebaja nimetada ei osanud. Kaebaja ütlused on liiga muutlikud ja hüplikud, et neid saaks pidada usaldusväärseks. Kohus selgitas juba 29.06.2020 määruses vajadust põhjendada, kus ta esemed müüs, kuidas ta ostjad leidis, kuidas esemed ja raha üle anti, millal tehingud toimusid jne, kuid seda kaebaja ei teinud ka pärast õigusteadmistega esindaja võtmist. Sama järeldust kordas kohus ka 10.07.2020 määruses. 9.2 Kaebaja selgitas 02.12.2019, et kandis arvele raha vanadest säästudest pärinevaid summasid. Kaebusega koos on esitatud pangakonto väljavõte aastatest 2001-2010. Vastustaja on põhjendanud, et kaebaja arvelduskontodelt ei nähtu, et kaebaja tulud võimaldaksid kaebajal säästa, vaid pigem ületavad kulud tulusid. Kohtul tekkis ka istungil küsimus, miks oli vajalik sularaha pangakontolt välja võtta, seda samas suuruses sularahas hoiustada ja siis pangakontole tagasi panna. Kui maksukohustuslane selles osas usutavat seisukohta ei esita või esitab põhjenduse, mille maksuhaldur põhjendatud kahtluse alla seab, on õigustatud teha järeldus, et sularaha sissemakse ei seondu varasema sularaha väljavõtmisega. Istungil selgitas kaebaja üksnes seda, et hoidis raha vahepeal sukasääres. 2017/2018 muutus kaebajal mõtteviis, kui sõbrad hakkasid hirmutama, et äkki tullakse ja varastatakse (11:22:08). Kuna kaebaja võttis raha välja krooniajal ja pani sularaha panka eurodena, küsis kohus raha vahetamise kohta. Kaebaja ei osanud selgitada, kuidas ta neid sääste vahetas, võib-olla tegi seda isegi pool-ametlikult (11:28:58). Kaebaja ei osanud ka selgitada, miks ta jättis täitmata esialgse õiguskaitse taotluse menetlemisel kohtu nõudmised pangakonto tervikliku väljavõtte kohta (samas). Kaebaja ei põhjendanud maksumenetluses, kuigi tal oli selleks võimalus, kust ta säästud täpsemalt pärinesid. Kaebaja selgitused selle kohta, et hoidis lihtsalt, üle aastakümne sularaha niisama kodus ja siis niisama otsustas selle uuesti tagasi panka viia, ei ole eluliselt usutav. Kuna tegemist pidi olema märkimisväärse summaga vahemikus 5000-8000 eurot (arvestades väidetavat ikoonide müüki) ehk 80 000 kuni