lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1361/20

Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1361/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2033
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
EhS § 26Projekteerimistingimused riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu olemasolulEhS § 2 lg 4Seadustiku kohaldamisalaEhS § 30Projekteerimistingimuste taotluse kontroll ja taotluse läbi vaatamata jätmineEhS § 32Projekteerimistingimuste andmisest keeldumineHKMS § 108Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHMS § 14 lg 7Taotlus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1361/16Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja03.07.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-21-164/54Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.03.20233-20-571/35Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium26.01.20233-20-571/30Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja13.01.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 12. november 2020, Tartu 3-19-1361

Haldusasi

V.T. kaebus Kambja Vallavalitsuse 7. mai 2019. a projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks ja 13. juuni 2019. a vaideotsuse tühistamiseks ning Kambja valla kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 3. juuli 2020. a otsus Kambja valla apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja V.T. esindaja Gunnar Leht Vastustaja Kambja vald esindaja Kaupo Piirsalu

RESOLUTSIOON

1.Jätta Kambja valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. juuli 2020. a otsus muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14. detsember 2020.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V.T. esitas 18. märtsil 2019 Kambja Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse nr 1911002/02768.
2.Kambja Vallavalitsus võttis 16. aprillil 2019 taotluse menetlusse ja jättis selle 7. mail 2019 läbi vaatamata põhjusel, et osa Xxx külas asuval Xxx kinnistul olevaid hooned ei ole kantud ehitisregistrisse.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 06.07.20263-25-712/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
HMS § 15 lg 2Puudused taotluses
HMS § 51 lg 1Haldusakti mõiste
3.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja 17. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada Kambja Vallavalitsuse 7. mai 2019. a projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmise otsus või alternatiivselt tuvastada selle õigusvastasus ja tühistada 13. juuni 2019. a vaideotsuse ning kohustada Kambja valda vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja märkis, et Kambja vallast saadud teabe kohaselt kirjalikku otsust projekteerimis-

tingimuste läbi vaatamata tagastamisele ei eelne, vaid tehakse üksnes märge ehitisregistrisse, mis väljastab seejärel teate taotluse esitajale. Kaebuse põhjenduste kohaselt tagastas vastustaja projekteerimistingimuste andmise taotluse ebaõigesti. Ühtegi EhS §-s 32 sätestatud projekteerimistingimuste andmisest keeldumise alust ei esine. Vallal oli võimalik pärast puuduste kõrvaldamist projekteerimistingimused välja anda, projekteerimistingimuste väljastamine ei olnud ilmselgelt võimatu. Asjakohased hooned kanti registrisse 22. augustil 2019. Vastustajal on võimalik jätkata projekteerimistingimuste andmise menetlusega muutes ehitisregistris taotluse staatust. Vastustaja oleks saanud projekteerimistingimused väljastada ka kõrvaltingimusega kanda ehitisregistris kajastamata ehitised registrisse ja seeläbi vältida kohtumenetlust. Vastustaja nõue uue taotluse esitamiseks ei ole põhjendatud.

4.Vastuses kaebusele vaidles Kambja vald kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et projekteerimistingimuste andmise taotlust ei ole võimalik sisuliselt läbi vaadata enne kõigi kaebaja ehitiste ehitisregistrisse kandmist. Vald saab kontrollida taotluse vastavust üldplaneeringule pärast ehitiste registrisse kandmist. EhS § 30 ja § 32 p 2 eeldused olid täidetud ning taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane. Ehitised kanti ehitisregistrisse
22.augustil 2019 ning kaebaja peab esitama uue taotluse, misjärel on võimalik projekteerimistingimuste andmise menetlusega jätkata.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse 3. juuli 2020. a otsusega, tühistas Kambja Vallavalitsuse 7. mai 2019. a projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse, 13. juuni 2019. a vaideotsuse, kohustas Kambja valda vaatama kaebaja projekteerimistingimuste andmise taotlus uuesti läbi ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja halduskohtumenetluses kantud menetluskulu 495 eurot.
6.Halduskohus sedastas, et vaidlust ei ole selles, et eraldiseisvat otsust projekteerimistingimuste andmise taotluse läbi vaatamata jätmise kohta, millest nähtuks detailsemad põhjendused, vastustaja teinud ei ole. Seega tuleb ehitisregistri kannet ja selles kajastatud põhjendusi käsitleda vastustaja otsusena ja otsust ennast haldusaktina. Sellele viitab ka normis kasutatud viide EhS § 26 lg-le 1 ja § 27 lg-s 1 sätestatud alustele, mis reguleerivad projekteerimistingimuste andmise aluseid (kui aluseid ei esine ja projekteerimistingimuste väljastamine on ilmselgelt võimatu, siis esineb alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks ja tagastamiseks) ning keeldumisele kirjaliku põhjendamisnõude sätestamine.
7.Otsusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on kaebaja taotlus jäetud läbi vaatamata, samuti on faktilised asjaolud äärmiselt napilt kajastamist leidnud ning need ei vasta põhjendamisnõuetele. Vastustaja ei ole selgitanud, miks kaebaja ehitise registrisse kandmine on vajalik ning kuidas see tingib projekteerimistingimuste andmise ilmselge võimatuse. Isegi kui pidada taotluse tagastamist toiminguks rakendub sellele kirjalik põhjendamisnõue (EhS § 30 ja HMS § 14 lg 7).
8.Asjaolu, et osa kaebaja hooneid ei olnud veel ehitisregistrisse kantud, ei takistanud projekteerimistingimuste menetlust sellisel määral, et projekteerimistingimuste väljastamine oli ilmselgelt võimatu. HMS § 15 lg 2 näeb ette, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Asjakohaste hoonete ehitisregistrisse kandmine oli võimalik ka projekteerimistingimuste menetlemise ajal. Nõustuda ei saa vastustaja seisukohaga, et projekteerimistingimuste väljastamise taotluse läbi vaatamata jätmist ning taotluse tagastamist EhS § 30 alusel saab käsitleda HMS § 15 lg-s 2

sätestatud puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmisena. Pealegi on haldusorgan ka ise kohtumenetluses korduvalt rõhutanud, et kuigi ehitised kanti 22. augustil 2019 ehitisregistrisse, siis haldusorgan menetlust ei jätka, vaid asub projekteerimistingimuste andmist lahendama alles siis, kui kaebaja esitab uue taotluse.

9.Vald on vaideotsuses tuginenud lisaks ehitiste ehitisregistrisse kandmise vajalikkuse argumendile ka sellele, et üldplaneeringu p-st 2.4.1. tulenevalt võib esineda detailplaneeringu kohustus. Vastustaja on kohtumenetluses täiendanud ka otsuse õiguslikku alust ning tuginenud EhS § 32 p-le 2, mis näeb ette, et pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimused ei vasta üldplaneeringule. Üldplaneeringu punkt 2.4.1 (koosmõjus punktiga 2.3) näeb ette, et kui projekteerimistingimuste menetlemisel selgub, et soovitakse rajada väikehoonete kompleksi, kus on enam kui 5 hoonet või suvila- ja aianduskruntide tavapärasest hoonestusmahust suuremat hoonet, tuleb selleks koostada detailplaneering. Nimetatud üldplaneeringu punkt 2.4.1. reguleerib aga nõudeid elamuehituse planeerimiseks ja elamute ehitamiseks tiheasustusalal. Kambja valla endise Ülenurme valla territooriumi osa üldplaneeringu maakasutuskaardilt1 nähtub selgelt, et Xxx küla ei ole määratletud tiheasustusalana. Seega on vastustaja põhjendamatult viidanud vaideotsuses üldplaneeringu punktile 2.4.1. ja selles kirjeldatud nõuetele.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10.Kambja vald esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses selgitab vastustaja, et pärast ehitiste ehitisregistrisse kandmist selgitati kaebajale, et projekteerimistingimuste taotlus tuleb ehitisregistris uuesti esitada ning pärast taotluse uuesti esitamist on võimalik projekteerimistingimuste menetlust jätkata. Vastustaja ei ole taotlust uuendanud ega seda uuesti menetlemiseks edastanud, mistõttu ei ole ehitisregistri toimimise funktsioonide tõttu olnud võimalik taotluse edasine menetlemine ega ka halduskohtu otsuse täitmine. Projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata tagastamise otsus ei vasta haldusaktile kehtestatud nõuetele, kuna antud tegevus pole mitte haldusaktikohane tegevus, vaid menetlustoiming, mille tulemus on haldusakti andmine või haldusakti andmisest keeldumine. Vastustaja tagastas taotluse ehitisregistris läbi vaatamiseta ilma haldusakti koostamata, suunates taotluse esitajat vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15 lõikele 2 taotluse puuduste kõrvaldamisele. Vastustaja ootab endiselt uue taotluse esitamist, kuna enne selle esitamist ei ole ehitisregistri funktsionaalsusest lähtuvalt võimalik projekteerimistingimuste väljastamise menetlust jätkata.
11.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kui haldusorgan jätab taotluse läbi vaatamata, siis on menetlus lõppenud ning kaebaja peab projekteerimistingimuste saamideks esitama uue taotluse. EhS § 30 alusel taotluse läbi vaatamata jätmine on võimalik siis, kui puudusi ei ole võimalik menetluses kõrvaldada ning esineb ilmselge alus projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumiseks. Seetõttu ei ole võimalik nõustuda vastustaja seisukohaga, et projekteerimistingimuste väljastamise taotluse läbi vaatamata jätmist ning taotluse tagastamist EhS § 30 alusel saab käsitleda HMS § 15 lg-s 2 sätestatud puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmisena. Arvestades vastustaja rikkumisi ei pea kaebaja projekteerimistingimuste avaldust vastustajale uuesti esitama, sest juba esitatud avaldus on vormistatud korrektselt ja vigadeta, puudusi selles ei

Kättesaadav: https://www.kambja.ee/documents/14614280/22080216/2018-11-15Kambja+valla+YP_MAAKASUTUSKAART_900x1200_300dp.pdf/8f8292ad-686a-42bc-b6e9-f6b8118e4e90

esine, seega võimaldab see vallal projekteerimistingimuste väljastamise menetlusega jätkata. Seetõttu jääb arusaamatuks vastustaja uue taotluse ootus ja väide, et enne selle uuesti esitamist ei ole ehitisregistri funktsionaalsusest lähtuvalt võimalik projekteerimistingimuste väljastamise menetlust jätkata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsusega kaebus põhjendatult rahuldatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 201 lg 4 alusel jätab põhjendused kordamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
13.Apellatsioonkaebuses leiab vastustaja, et projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Samas ei ole vastustaja sisuliselt vastu vaielnud halduskohtu tõdemusele, et ka sel juhul olnuks vastustajal kohustus taotluse läbi vaatamata jätmist põhjendada. Samuti ei sea vastustaja kahtluse alla halduskohtu seisukohti, et kaebaja ehitiste kandmine ehitisregistrisse oli võimalik projekteerimistingimuste väljastamise ajal, mistõttu ei muutnud see puudus projekteerimistingimuste andmist tulevikus võimatuks ning, et üldplaneeringu punktist 2.1.4 tulenev detailplaneeringu kohustus ei ole asjakohane, sest kaebaja kinnistu ei asu tiheasustusalal ja kaebaja olemasolevad ehitised koos kavandatavate ehitistega või kumbki eraldi ei moodusta väikeehitiste kompleksi.
14.Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmine toimub haldusaktiga. Tulenevalt EhS §-st 30 ei järgne projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmisele enam menetlustoiminguid, s.t sellega projekteerimistingimuste andmise menetlus lõpeb. Seega, pärast vaidlustatava otsuse andmist ei ole taotlejal võimalik saavutada taotluse esitamise eesmärki – projekteerimistingimuste andmist. Sellisena on taotluse läbi vaatamata jätmisel regulatiivne toime taotleja õiguste suhtes, mistõttu taotluse läbi vaatamata jätmise otsusel on haldusakti tunnused (HMS § 51 lg 1). Praeguses vaidluses ei ole see aga määrava tähendusega, sest otsuse põhjendamiskohustus on kohalikul omavalitsusel EhS § 30 järgi ka juhul, kui nõustuda vastustaja käsitlusega projekteerimistingimuste taotluse läbi vaatamata jätmisest kui menetlustoimingust. Põhjendamiskohustus on sätestatud seaduses ning vastustaja oli seega kohustatud selgitama, miks projekteerimistingimuste andmise menetlust ei saanud jätkata. Põhjendamiskohustuse olemasolu ega ulatus ei sõltu sellest, kas ehitisregistri elektrooniline lahendus võimaldab põhjendusi registris kajastada. Seega pidi vastustaja viitama õigusnormile, mis annab aluse taotluse läbi vaatamata jätmiseks ning tuvastama nende faktiliste asjaolude esinemise, mida õigusnormis on kirjeldatud. Nõuetekohaseid põhjendusi vastustaja aga ei esitanud, märkides ehitisregistri kaudu kaebajale saadetud teates üksnes, et menetlust ei jätkata enne ehitiste ehitisregistrisse kandmist. Seejuures ei näidanud vastustaja ära otsuse õiguslikku alust ega selgitanud, miks puudused ehitisregistri andmetes takistavad kaebaja taotluse lahendamist.
15.Apellatsioonimenetluses ei ole enam vaidlust selle üle, et kaebaja taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks võis olla puudustega (osa kaebaja kinnistul asuvaid hooneid oli ehitisregistrisse kandmata), kuid puudus oli kõrvaldatav. Apellatsioonkaebuses vastustaja isegi ei väida, et projekteerimistingimuste andmine olnuks ilmselgelt võimatu. Seetõttu ei ole vaidluse all, et EhS § 30-s sätestatud eeldus kaebaja taotluse läbi vaatamata jätmiseks ei olnud täidetud.
16.Kokkuvõtvalt, kaevatav otsus ei vastanud vorminõuetele ja oli ka materiaalselt õigusvastane, sest taotluse läbi vaatamata jätmise alust ei esinenud. Seetõttu tühistas halduskohus põhjendatult vaidlustatud otsuse ja kohustas valda kaebaja taotlust uuesti lahendama. Vastavalt ei saa apellatsioonkaebust rahuldada.
17.Ringkonnakohtu seisukohta, ei muuda vastustaja väide, et taotluse läbi vaatamata tagastamise otsus ei vasta haldusaktile kehtestatud nõuetele, kuna antud tegevus pole mitte haldusaktikohane tegevus, vaid menetlustoiming, mille tulemus on haldusakti andmine või haldusakti andmisest keeldumine. Vastustajast on keeruline aru saada, aga koostoimes väitega, et taotluse läbi vaatamata jätmisega suunati kaebajat taotluse puudusi kõrvaldama, võib siiski arvata, et vastustaja leiab, et ta ei ole menetlust lõpetanud. See on aga otseses vastuolus vastustaja seisukohaga, et menetlus projekteerimistingimuste andmiseks ei jätku, kui kaebaja uut taotlust ei esita. Vastustaja saanuks näidata, et ta sooviski anda kaebajale võimaluse taotluse puuduste kõrvaldamiseks, jätkates menetlust pärast kaebaja kõigi hoonete andmete ehitisregistrisse kandmist. Kuna vastustaja seda ei teinud, vaid leiab, et kaebaja peab uue taotluse esitama, siis on vastustaja samaaegselt vastandlikel seisukohtadel. Need seisukohad ei ole omavahel mingil moel ühildatavad. Olukorras, kus vastustaja oma tegevuses juhindub sellest, et projekteerimistingimuste andmine on võimalik pärast uue taotluse esitamist, pidi ka kohus sellest lähtuma ega saanud lugeda vaidlustatud otsust taotluses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise otsuseks. Et see otsus on õigusvastane, siis tuli vastustajale teha ettekirjutus menetluse jätkamiseks. Vastustaja olukord ei muutu siinjuures kuidagi sellest, kas kohustava ettekirjutuse tegemiseks oli vaja kaevatav otsus kui haldusakt esmalt tühistada või piisas üksnes selle kui menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamisest.
18.Vastustaja väidetest võib aru saada, et ta kujundas haldusmenetluse suuresti lähtuvalt ehitusregistri tehnilistest võimalustest. Neid ei saa aga kohus vastustaja tegevuse õiguspärasuse hindamisel arvestada. EhS §-dest 58-61 ega Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015 määrusega nr 69 kinnitatud Ehitisregistri põhimäärusest ei ilmne, et ehitisregistri eesmärgiks oleks reguleerida või pakkuda keskkonda projekteerimistingimuste andmise menetlusele. Ehitisregister võib olla abivahendiks menetluse läbiviimisel, kuid selle kasutamisest ei saa tuleneda piiranguid menetlusosaliste õigustele. Kaebaja õiguste ja kohustuste koosseis ja maht tema taotluse läbivaatamisel on määratud haldusmenetluse seaduses arvestades EhS-s sätestatud erisusi (EhS § 2 lg 4). Seda pidi vastustaja arvestama nii taotluse läbi vaatamata jätmise otsustamisel kui ka juhul, kui tal käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumise järel tuleb jätkata menetlust. Kui ehitisregister takistab menetluse õiguspärast läbiviimist, on vastustajal võimalik teavitada sellest registri vastutavat pidajat ja taotleda tehnilise lahenduse muutmist, kuid see ei vabasta vastustajat kohustusest viia menetlus läbi õiguspäraselt. Kui taotleja õiguste tagamine ehitusregistri keskkonnas ei ole võimalik, siis tuleb kaaluda menetluse läbiviimist väljaspool ehitisregistri keskkonda.
19.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
20.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud kuludokumente ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 menetluskulusid vastustaja ja kolmanda isiku kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.06.20263-25-4508/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium