Korrakaitse › Vanglad

õigusaktidest tulenevalt kohustust konkreetse hulga sepiku või üleüldse sepiku väljastamiseks, mistõttu ei saa kohus vanglat seda ka tegema kohustada. Seega ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda, et talle väljastaks hommiku- ja õhtusöögiks üks täiendav viil sepikut. Vastavalt sotsiaalministri 31.12.2002 määrusele nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ (edaspidi: määrus nr 150) on kaebaja toiduenergia vajadus vanust, sugu, kehalise aktiivsuse taset ja põhiainevahetust arvestades 2400 kcal, millega isik kuulub määruse kohaselt R 3 rühma. Kuna kaebajale on kasvu tõttu (191 cm) näidustatud lisaks normikohasele toiduenergiavajadusele toit, mis katab toiduenergia lisavajaduse 300 kcal, väljastatakse söökla juhataja kinnitusel kaebajale toitu R 4 rühma menüü järgi. Augusti kuni oktoobri kohta koostatud menüüst nähtuvalt on R 4 rühma toidu keskmine kaloraaž 2987 kcal. Seega on kaebajale väljastatava toidu kalorsus suurem kui isikule ettenähtud 2700 kcal. Söökla juhataja selgituste kohaselt vähendati alates augustikuust menüüs väljastatava sepiku kogust ning nii hommiku- kui õhtusöögiks väljastatakse kinnipeetavatele üks viil sepikut vähem. Menüü korrigeerimise tingis asjaolu, et kinnipeetavatelt tuli tagasi väga palju sepikut, mis tuli kõik ära visata ning samuti oli toidust saadav kaloraaž liiga suur. Kõik kinnipeetavate toidumenüüd on koostatud kalorsuse järgi. Sepikukoguse vähendamise tõttu vähenes küll toidust saadav kalorite hulk, kuid seda marginaalselt, kuna augusti kuni oktoobrikuu menüüs olevad mitmed toidud on kõrgema kalorsusega. Tallinna Vanglal tuleb kinnipeetavate menüüd koostades arvestada, et teraviljatoodete protsent oleks normi piires, kuid õigusaktid ei tee vanglale ettekirjutusi menüüs pakutavate toitude osas. Tallinna Vangla kinnipeetavad saavad kolm korda päevas sooja sööki. Kaebajale on vangla poolt tagatud toit, mis sisaldab kõiki vajalikke toitaineid inimorganismile vajalikul määral. Puudub alus kahelda, et vangla ei pea kehtestatud toidunormidest kinni. Eeltoodu on kinnitust leidnud ka Terviseameti poolt 02.09.2020 Tallinna Vanglas läbi viidud kontrolli käigus. Meditsiiniosakonnalt laekunud info kohaselt, on kaebaja normaalkaalus. Kuigi kaebaja ei pruugi olla rahul talle väljastatava sepiku kogusega, ei anna see õigust nõuda täiendava sepikuviilu väljastamist. Kohtu põhjendused

kodukorra“ (edaspidi: kodukord) p 9.1. järgi toitlustatakse kinnipeetavaid määruse nr 150 alusel. Lisatoitlustamist vajavate isikute nimekirjad koostab meditsiiniosakond (kodukorra p 9.12.). Määruse nr 150 § 2 lg 1 järgi arvestatakse kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd, kehalise aktiivsuse taset (PAL), võttes aluseks määruse lisas 1 esitatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse. Kaebaja toob välja, et tema toidukogus vastab juba praegusel ajal rühmale R 4 (kõrgeima toiduenergiavajadusega kinnipeetavad), kuid sellest ei piisa. Vastustaja kinnitusel on augusti kuni oktoobri kohta koostatud menüüst nähtuvalt R 4 rühma toidu keskmine kaloraaž 2987 kcal. Kaebaja näitajatega (vanus, sugu, kehalise aktiivsuse tase ja põhiainevahetus) kinnipeetav kuulub tegelikult rühma R 3 (so inimesed, kellele on ettenähtud päevane kaloraaž 2700 kcal). Seega on kaebajale väljastatava toidu kalorsus suurem ettenähtust. Asjaolu, et kaebaja ei suuda hinnata söögi kaloraaži, ei tähenda, et kaebajale väljastatud söögid oleksid vähem kaloririkkad. Lisaks on vastustaja välja toonud, et 3 viilu sepiku väljastamisega ületati kinnipeetava päevast kaloraaži. Kaebaja toob välja, et ta on 190 sm pikk ning kaalub 79 kg. Eesti Haigekassa kodulehel oleva kaalukalkulaatori andmete järgi on kaebaja normaalkaalus. Vastustaja väidete kohaselt kinnitas ka vangla meditsiiniosakond, et kaebaja on normaalkaalus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.