lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-42/5

Maksuõigus › Muu maksuõigus

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 24.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-42/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Muu maksuõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
24.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1405
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 19 lg 1Poolte paljususHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 48 lg 1Kaebuste liitmine ja nõuete eraldamineKrMS § 285 lg 5Kohtuliku uurimise algusKrMS § 381 lg 2Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolek ja selle tagajärjedPankrS § 106 lg 1

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-20-224/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium16.02.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-42

Määruse kuupäev

24.09.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Alar Sepperni (pankrotis) ja pankrotihaldur Sirje Taela kaebus Maksu- ja Tolliameti 13.05.2019 avalik-õiguslikus nõudeavalduses nr 13-13/01378-7 esitatud maksukohustuse puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt selle nõudeavalduse tühistamiseks ning Maksu- ja Tolliameti 31.05.2019 intressinõude tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja I – pankrotihaldur Sirje Tael Kaebaja II – Alar Seppern (pankrotis)

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Alar Sepperni (pankrotis) ja pankrotihaldur Sirje Taela kaebus.
2.Jätta Alar Sepperni (pankrotis) ja pankrotihaldur Sirje Taela menetlusabi taotlused läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetada kaebajatele kätte.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.07.20263-26-1511/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-698/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1809/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 22.06.20263-26-1633/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.06.20263-26-1809/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Viru Maakohus kuulutas 04.04.2019 määrusega nr 2-19-3001 välja füüsilise isiku Alar Sepperni pankroti 04.04.2019 kell 14.00 (dtl 109–113). Sama määrusega nimetati pankrotihalduriks Sirje Tael.
2.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 13.05.2019 kriminaalasjas nr 16930000112 Alar Sepperni vastu avalik-õigusliku nõudeavalduse täpsustuse nr 13-13/01378-7 Alar Seppernilt nõutava 237 257,13 euro suuruse maksukohustuse kindlaksmääramiseks. Avalik-õiguslikus nõudeavalduses toodud tasumata maksukohustuselt oli 18.01.2018 seisuga arvestatud intressi 62 095,08 eurot (dtl 92).
3.MTA esitas 31.05.2019 Alar Sepperni pankrotimenetluses nõudeavalduse nr 13-12/4528-3 (dtl 93–95), paludes muu hulgas lugeda Eesti Vabariik MTA kaudu Alar Sepperni pankrotimenetluses võlausaldajaks 299 992,64 euro ulatuses, mille hulgas on avalik-õiguslikus nõudeavalduses nr 13-13/01378-7 toodud maksusumma ja sellelt maksukohustuselt arvestatud intress kokku 299 352,21 eurot.

3-20-42

4.10.12.2019 toimus Alar Sepperni pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek, millel nii Alar Seppern kui ka pankrotihaldur Sirje Tael esitasid vastuväited MTA poolt Alar Sepperni pankrotimenetluses esitatud nõudele 299 352,21 eurot (üldkoosoleku protokoll dtl 118–120).
5.Pankrotihaldur Sirje Tael esitas 07.01.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles tõi välja alljärgnevad nõuded: 1) tuvastada, et MTA 13.05.2019 avalik-õigusliku nõudeavalduse nr 13-13/01378-7 alusel ei ole Alar Seppernil (pankrotis) tekkinud maksukohustust, mistõttu ei ole võimalik Alar Sepperni (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada MTA 31.05.2019 pankrotimenetluse nõudeavaldust ulatuses, mis põhineb MTA 13.05.2019 avalik-õiguslikul nõudeavaldusel nr 13-13/01378-7; 2) alternatiivselt nõudele 1 tühistada täielikult MTA 13.05.2019 avalik-õiguslik nõudeavaldus nr 13-13/01378-7; 3) tühistada täielikult MTA 31.05.2019 intressinõue. Kaebuse põhjendused on järgmised. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu otsuse nr 3-2-1-82-14 p-st 27 lahendatakse vaidlused maksunõude tunnustamise üle pankrotimenetluses halduskohtus. Viidatud lahendist tuleneb, et lisaks pankrotimenetluses nõudele vastuväite esitamisele peab pöörduma ka kaebusega halduskohtusse, sest vastasel korral loetakse MTA nõue tunnustatuks ja teised võlausaldajad kannataks alusetu nõude tunnustamise tõttu kahju. Pankrotimenetluse nõudeavaldus saab põhineda kas maksuotsusel või muul maksukohustust tekitaval haldusaktil, kuid mitte tuleneda avalik-õiguslikust nõudeavaldusest, mis ei ole haldusakt. Kriminaalmenetluses esitatud nõudeavalduse puhul on sisuliselt tegemist kannatanu taotlusega kriminaalmenetluses rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 381 lg 2). Sellise nõudeavalduse alusel ei ole tuvastatud maksukohustust, mida saaks panna maksma pankrotimenetluses. Ka kohtupraktikast tuleneb, et pankrotimenetluse nõudeavaldus saab põhineda ainult haldusaktil, st tuleneda kas maksuotsusest või muust MTA haldusaktist (Riigikohtu üldkogu otsus nr 3-2-1-82-14, p 26). MTA oleks saanud igal hetkel enne nõuete kaitsmise koosolekut läbi viia maksumenetluse ja koostada maksuotsuse. Vastupidise seisukoha toetamine tooks kaasa väga negatiivsed tagajärjed nii maksuõiguses kui ka pankrotimenetluses. Pankrotihaldur tõi kaebuses välja ka sisulised vastuväited pankrotimenetluses 31.05.2019 esitatud MTA 13.05.2019 avalik-õiguslikust nõudeavaldusest nr 13-13/01378-7 tulenevale nõudele (sh intressinõudele). Pankrotihaldur märkis, et intressinõudel puudub õiguslik alus, sest põhimaksukohustust ei ole tekkinud. Intressinõue on aktsessoorne kõrvalkohustus, mis eeldab põhimaksukohustuse eksisteerimist. Kui ei eksisteeri põhimaksukohustust, puudub õiguslik alus ka selle põhjal koostatud intressinõudel. Kaebuses on esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
6.Tartu Halduskohtusse saabus 13.01.2020 Alar Sepperni (pankrotis) kaebus, milles on esitatud samad nõuded nagu eespool viidatud pankrotihaldur Sirje Taela kaebuses. Ka kaebuse põhjendused on analoogsed. Alar Seppern (pankrotis) palub kaebuses anda endale menetlusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest.

KOHTU SEISUKOHT

7.Kohus märgib esmalt, et käsitab 07.01.2020 kohtusse saabunud pankrotihaldur Sirje Taela ja 13.01.2020 kohtusse saabunud Alar Sepperni (pankrotis) kaebust ühise kaebusena (HKMS § 19 lg 1). HKMS ei täpsusta, millal lugeda mitme kaebaja poolt ühe ja sama vastustaja vastu kaebuse esitamist sama seaduse § 19 mõttes kaebuse ühiselt esitamiseks. Samas peaksid

3-20-42 kaebajad sellist tahteavaldust väljendama1. Praegusel juhul järeldab kohus sellist tahteavaldust sellest, et mõlema kaebuse tekstid on põhimõtteliselt identsed ning 13.01.2020 esitatud kaebuse juurde ei ole lisatud lisasid, mille olemasolule on kaebuses viidatud ja mis on kohtule esitatud 07.01.2020 kaebusega. Juhul, kui kohus ei käsitaks 07.01.2020 ja 13.01.2020 kohtusse saabunud kaebuseid ühise kaebusena, kuuluksid need liitmisele HKMS § 48 lg 1 alusel. Seetõttu leiab kohus, et kaebuseid saab käsitada ühise kaebusena ning määravat tähendust ei ole sellel, kas tegemist on ühise kaebusega või võimaliku liitmise tulemusel saadud kaebusega.

8.Kaebajad soovivad vaidlustada MTA tegevust, mis seisneb selles, et MTA esitas pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles sisaldub muu hulgas nõue, mis tuleneb kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslikust nõudeavaldusest. Kaebajad leiavad, et sellisele nõudeavaldusele pankrotimenetluses vastuväite esitamise korral peavad nad pöörduma ka kaebusega halduskohtu poole, sest vastasel korral tuleks MTA nõudeavaldust pankrotimenetluses tunnustada. Samas leiavad kaebajad ka seda, et pankrotimenetluse nõudeavaldus saab põhineda ainult haldusaktil, milleks kriminaalmenetluses esitatud avalikõiguslik nõudeavaldus ei ole.
9.Kohtu hinnangul ei kuulu Alar Sepperni (pankrotis) ja pankrotihaldur S. Taela kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse.
10.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
11.Puudub vaidlus, et maksuhaldur on esitanud kriminaalmenetluses avalik-õigusliku nõudeavalduse Alar Seppernilt nõutava maksukohustuse kindlaksmääramiseks summas 237 257, 13 eurot, millele lisandub sellele nõudelt arvestatav intress. Samuti esitas maksuhaldur samas suuruses nõude tunnustamiseks Alar Sepperni pankrotimenetluses. Kohus ei nõustu kaebajatega, et lisaks nõudele pankrotimenetluses vastuväite esitamisele tuli kaebajatel pöörduda kaebusega halduskohtusse.
12.Käesoleva vaidlusega analoogsetel asjaoludel esitatud kaebuse lubatavust halduskohtumenetluses on põhjalikult analüüsitud haldusasjades nr 3-18-1620 ja nr 3-18-1644. Nendes haldusasjades on kohtud leidnud, et kui halduskohus hakkaks sellises olukorras sisuliselt tuvastama avalik-õigusliku nõude osas kaebaja maksukohustuse olemasolu või alternatiivselt lahendama selle tühistamise nõuet, oleks halduskohtumenetluse näol sisuliselt tegemist paralleelmenetlusega ning tekiks otsene vastuolu KrMS § 381 lg 2 viimases lauses sätestatuga. KrMS § 381 lg 2 sätestab järgmist: „Avaliku võimu kandja võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule esitada kannatanuna ka avalik-õigusliku nõudeavalduse süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks, kui sellise kohustuse tekkimise aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega. Avalik-õigusliku nõudeavalduse võib esitada haldusorgan, kes oleks õigustatud sama rahalise kohustuse kindlaks määrama haldusmenetluses. Avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamine kriminaalmenetluses välistab sama nõude maksmapaneku muus menetluses, välja arvatud juhul, kui taotlus jäetakse kriminaalmenetluses läbi vaatamata.“ Selle sätte kehtestanud seaduseelnõu seletuskirja kohaselt lihtsustab nõude sedasi esitamine oluliselt nõude eelduste kindlakstegemist, sest faktiliste asjaolude kattuvuse korral on see eeldus võimalik kindlaks teha juba kriminaalmenetluse raames ning vältida seeläbi täiendava halduskohtumenetluse toimetamist (seletuskirja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, juurde lk 18; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2019 määruse nr 3-18-1644 p 13 ja 27.06.2019 määruse nr 3-18-1620 p 12).
13.KrMS § 381 lg 2 kehtestamise eesmärgiga ei ole kooskõlas tõlgendus, et kriminaalmenetluses esitatud avalik-õigusliku nõudeavalduse õiguspärasust peaks saama

K. Merusk jt. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 109.

3-20-42 kontrollida täiendavalt halduskohtumenetluses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 104 lg 3 suunab küll esitama kaebust halduskohtule, kuid see säte on kohaldatav vaid olukorras, kus vastuväide esitati avalik-õiguslikku nõuet sisaldavale haldusaktile. KrMS § 381 lg 2 alusel esitatud nõude puhul ei ole tegemist haldusaktiga, mida oleks võimalik vaidlustada halduskohtus. Nõudeavaldust ei muuda haldusaktiks see, et selle aluseks on võlgniku võimalikud täitmata jäänud maksukohustused. MTA poolt kriminaalmenetluses esitatud avalik-õiguslikule nõudeavaldusele on võimalik vaielda vastu KrMS-s sätestatud korras (vt nt KrMS § 285 lg 5). Seega on avalik-õigusliku nõudeavalduse õiguspärasuse kontrollimiseks ette nähtud teistsugune menetluskord. Eelnevatel põhjendustel ei oma avalik-õigusliku nõudeavalduse vaidlustamise kontekstis tähtsust Riigikohtu 12.05.2015 otsuses nr 3-2-1-82-14 väljendatu.

14.Kohus asub seega seisukohale, et MTA 13.05.2019 avalik-õigusliku nõudeavalduse nr 13-13/01378-7 vaidlustamisega seonduv (nii maksukohustuse kui ka sellelt arvestatud intressi osas) ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtule teadaolevalt ei ole kõnealust avalikõiguslikku nõudeavaldust jäetud kriminaalasjas ka läbi vaatamata ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on see võetud Viru Maakohtu poolt 08.07.2020 määrusega kriminaalasjas nr 1-20-1041 (16930000112) menetlusse.
15.Pankrotimenetluses esitatud nõuete tunnustamisest tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluses maakohtus (PankrS § 106 lg 1). Praegusel juhul nähtubki kohtute infosüsteemist, et Eesti Vabariik MTA kaudu on esitanud 07.01.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse nõude summas 299 352,21 eurot tunnustamiseks Alar Sepperni pankrotimenetluses II rahuldamisjärgu nõudena (tsiviilasi nr 2-20-224). Seega saab Alar Seppern esitada oma vastuväited nõude tunnustamisele ka selle tsiviilasja menetluse raames.
16.Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et Alar Sepperni (pankrotis) ja pankrotihaldur S. Taela kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
17.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebajate menetlusabi taotluseid, mistõttu jäävad need läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20263-25-2020/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 16.06.20263-26-901/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja