Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
1. september 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1085
Haldusasi
XX kaebus Saku Vallavolikogu 19. detsembri 2019. a otsuse nr 55 ja selle alusel sõlmitud halduslepingu tühistamiseks või halduslepingu kehtetuks tunnistamiseks ja lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. juuni 2020. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Saku vald, esindaja Maire Laur Kolmas isik – MTÜ Trelli 3
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 18. juuni 2020. a määruse peale haldusasjas nr 3-20-1085 läbivaatamatult selle esitajale.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 187 lg 7, § 207 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-20-1085 Kasutusvaldaja kohustub omal kulul rajama külaplatsi ja avaliku laste mänguväljaku ning hoidma selle korras.
3-20-1085 õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa negatiivsed tagajärjed kogukonnale, kellest enamik on külaplatsist ja laste mänguväljakust huvitatud, kuid esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks nende soovi täitumise määramatusse tulevikku. Kogukonna avaliku huvi kaalub üles kaebaja erahuvi ning kaebus on lisaks perspektiivitu.
3-20-1085 tal ei ole midagi vaidlusaluse ala korrastamise ega aukude täitmise vastu, vaid ta soovib üksnes olla kaasatud ehitusloa menetlusse. Seda eesmärki kaebaja praeguse otsuse vaidlustamisega ei saavuta. Vaidlusaluse otsuse ja lepinguga ei ole antud MTÜ Trelli 3 kasutusse kogu Talve tee L1 kinnistut, vaid kasutusvalduse ala ulatus on otsuses ja lepingus ning nende lisades selgelt välja toodud. Kaebaja õigusi ei riku see, kas vald annab enda vara kasutusse tasu eest või tasuta. Kaebajal puudub õigus pöörduda kohtusse valla majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil. Vaidlustatud otsuse puhul ei esine ka haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühisuse aluseid. Kaebajat ei tulnud vaidlusalusesse menetlusse kaasata ja isegi kui kaasamata jätmine olnuks menetlusviga, ei muudaks see haldusakti tühiseks, vaid üksnes õigusvastaseks. Seetõttu tuleb kaebus tühisuse tuvastamise nõude osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kuivõrd 14.01.2020 leping ei ole haldusleping, siis ei saa halduskohus seda tühistada, kehtetuks tunnistada ega lõpetada. HKMS § 5 lg 2 alusel saaks kohus tuvastada tsiviilõigusliku lepingu tühisuse, kui selle aluseks olev haldusakt tühistatakse. Kuna kaebus kasutusvalduse seadmise otsuse peale tagastatakse, ei ole kaebajal võimalik saavutada ka lepingu tühisuse tuvastamist ja kaebus tuleb selles osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse kaebeõiguse puudumise ja kaebuse perspektiivituse tõttu, siis puudub kaebajal järelikult ka esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja saab oma väidetavaid huve kaitsta ehitusloa andmise ja/või planeeringu koostamise menetluses või nende tulemusi vaidlustades, taotledes ühtlasi esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuna praegu ei ole selge, milliseks kavandatav mänguplats kujuneb, kuhu ja millisel viisil see täpselt rajatakse ning millisel määral arvestatakse naabrite õigustega, siis oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine ennatlik.
4(6)
3-20-1085
3-20-1085 et kaebaja või tema abikaasa oleks praeguses haldusasjas tasunud riigilõivu kokku rohkem kui 30 eurot. Kuna HKMS § 104 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 60 lg-te 1 ja 6 kohaselt tuli kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasuda riigilõivu kokku 30 eurot ning kaebus tagastati HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, siis ei kuulu riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.