Lääne Teed OÜ kaebus tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 07.07.2020 otsus nr 12420/218100 ning Maanteeameti 04.06.2020 käskkiri nr 1-23/20/459, millega Eesti Keskkonnateenused AS kvalifitseeriti riigihankes „Hiiu hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2020-2025“ (viitenumber 218100)
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Lääne Teed OÜ, volitatud esindaja v.adv Taivo Ruus Vastustaja (hankija) – Maanteeamet, volitatud esindaja Andry Palu Kolmas isik – Eesti Keskkonnateenused AS, volitatud esindaja v.adv Toomas Pikamäe
Asja läbivaatamine
18.08.2020 istungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Lääne Teed OÜ kaebus rahuldamata.
2.Piirata Eesti Keskkonnateenused AS õigust tutvuda kaebaja 14.08.2020 menetlusdokumendi lisadena 1‒3 esitatud dokumentide osas toimikuga ja saada neist dokumentidest ärakirju.
4.Mõista Lääne Teed OÜ-lt Eesti Keskkonnateenused AS kasuks välja menetluskulud summas 2116,8 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 07.09.2020) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
3-20-1346
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maanteeamet kuulutas 30.10.2019 välja riigihanke „Viljandi hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2020-2025“, viitenumber 215160 (edaspidi ka: Viljandi hooldepiirkonna hange), milles pakkumuste esitamise tähtpäev oli 16.01.2020. Selles hankes sõlmiti 09.03.2020 hankeleping AS-ga Eesti Keskkonnateenused.
2.Sama hankija kuulutas 09.01.2020 välja riigihanke „Hiiu hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2020-2025“, viitenumber 218100 (edaspidi ka: Hiiu hooldepiirkonna hange), eeldatav kogumaksumus 4 889 420,00 eurot. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 27.03.2020.
3.Mõlema hanke pakkujate kvalifitseerimistingimused olid teemeistri osas samad ja baasautode osas sarnased. Pakkuja pidi esitama mõlemas hankes hankepassis teemeistri nime ja kutsetunnistuse andmed. Pakkuja pidi esitama hankija nõudmisel kutsetunnistuse koopia ja teemeistri kinnituskirja, et ta on nõus osalema antud tee korrashoiulepingus teemeistrina. Pakkuja pidi esitama ka baasautode loendi ja hankija hindas neid hanke alusdokumentide (RHAD) p 16.3.2 kohaselt vanuse järgi. AS Eesti Keskkonnateenused esitas pakkumused mõlemas hankes ja märkis kvalifitseerimiseks mõlemas hankes samad baasautod ja sama teemeistri.
4.Lääne Teed OÜ osales ainult Hiiu hooldepiirkonna hankel, kus esitati tähtajaks kokku 5 pakkumust. Lääne Teed OÜ pakkumus oli kõige odavam. Maanteeameti direktori 23.04.2020 käskkirjaga tunnistati Hiiu hooldepiirkonna hankes edukaks Eesti Keskkonnateenused AS pakkumus kui pakkumuste hindamise kriteeriumite kohaselt enim majandusliku soodsuse väärtuspunkte saanud pakkumus. Käskkirja p 3.2 kohaselt otsustas vastustaja kvalifitseerida edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja AS Eesti Keskkonnateenused.
5.OÜ Lääne Teed vaidlustas hankija 23.04.2020 käskkirja AS Eesti Keskkonnateenused edukaks tunnistamise ja kvalifitseerimise osas, sest kutsealase pädevuse tõendamiseks esitas AS Eesti Keskkonnateenused teemeistri, kes oli pakkumuse ajal juba hõivatud Viljandi hooldepiirkonna hankega, s.t ta pidi asuma 09.03.2020 sõlmitud hankelepingut täitma hoolde alustamisel 01.10.2020. Hankija tingimuste kohaselt ei tohtinud kasutada teemeistrit mitme erineva lepingu täitmisel. Samuti vaidlustas Lääne Teed OÜ AS Eesti Keskkonnateenused kvalifikatsiooni lepingu täitmiseks vajalike baasautode osas.
6.Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 21.05.2020 otsusega vaidlustus AS Eesti Keskkonnateenused kvalifitseerimise osas rahuldati ja hankija vastav otsus tunnistati kehtetuks. VAKO otsuse kohaselt kvalifitseeris hankija pakkuja, kellel tegelikult sõlmitava hankelepingu täitmiseks teemeistrit ja baasautosid pole ja pole ka teada, kas need saavad olema.
7.Peale VAKO otsust tegi Maanteeamet 04.06.2020 käskkirjaga nr 1-23/20/459 uue otsuse, millega otsustas AS Eesti Keskkonnateenused uuesti kvalifitseerida.
8.Lääne Teed OÜ esitas käskkirja peale vaidlustuse VAKO-sse. VAKO jättis 07.07.2020 otsusega nr 124-20/218100 vaidlustuse rahuldamata. Otsuses leidis VAKO, et kuna hankija andis nõusoleku Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus teemeistri ja baastehnika asendamiseks, vastab kolmas isik seejärel Hiiu hooldepiirkonna hanke kvalifitseerimistingimustele. Hiiu hooldepiirkonna hankes esitatud pakkumust ei muudetud ja VAKO-l puudub pädevus hinnata Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus tehtud muudatuste õiguspärasust. VAKO möönis, et Viljandi hooldepiirkonna hankes muudatuste tegemisel on määrav mõju Hiiu hankele, kuid puuduvad tõendid, et muutmisega seoses oleks käsitletud Hiiu hanke teemat või peetud keelatud läbirääkimisi.
2(7)
3-20-1346
9.Tallinna Halduskohtusse jõudis 15.07.2020 Lääne Teed OÜ kaebus, milles viimane palub tühistada VAKO 07.07.2020 otsuse vaidlustusasjas nr 124-20/218100, samuti tühistada hankija 04.06.2020 käskkiri nr 1-23/20/459, millega kolmas isik kvalifitseeriti. Kaebus sisaldas taotlust keelata esialgse õiguskaitse (EÕK) korras hankelepingu sõlmimine riigihankes nr 218100 kuni haldusasjas tehtava kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tallinna Halduskohus rahuldas 17.07.2020 määrusega EÕK taotluse ja keelas Maanteeametil riigihankes viitenumbriga 218100 hankelepingu sõlmimise asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Lääne Teed OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. VAKO rikkus uurimisprintsiipi, kui leidis, et ta pole pädev hindama hankelepingu muutmist Viljandi hooldepiirkonna hankes. Vaidluse asjaoludest nähtuvalt ei olnud Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu muutmiseks muud põhjust, kui vabastada kolmanda isiku Hiiu hankes pakutud teemeister ja baastehnika just Hiiu hankelepingu täitmiseks. Seega oli läbirääkimiste pidamise eesmärgiks Hiiu hooldepiirkonna hankes kolmanda isiku kvalifikatsiooni saavutamine, mis on riigihangete seaduse (RHS) § 52 lg 4 kohaselt keelatud. RHS § 52 lg 4 mõtte kohaselt ei ole lubatud hankija kirjavahetus, suhtlus vms aktiivne tegevus, mille eesmärgiks on võimaldada ühel pakkujatest oma pakkumuse kohendamine peale pakkumuste esitamise tähtpäeva selleks, et saavutada tema vastavus kvalifitseerimistingimustele, mida tal pakkumuse esitamise hetkel ei olnud. Niisugune tegevus on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega ja käsitletav konkreetsele pakkujale eelise loomisena. VAKO oleks pidanud tuvastama, et Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu muutmisega seotud kirjavahetusel oli vahetu mõju Hiiu piirkonna hankele. VAKO pidi tuvastama ja vaidlustuse asjaoludest nähtuvalt on ilmne, et hankelepingu lisa 3 P 7.7.5 ja 8.4 sätestatud eeldused Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus teemeistri ja baastehnika asendamiseks puudusid. Pidades silmas Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu muutmise aega, eelkõige seda, et see toimus Hiiu hooldepiirkonna hankemenetluse ajal ja et selle tagajärg saabus Hiiu hanke kvalifitseerimisotsuses, on läbirääkimiste pidamine just Hiiu hankes kvalifitseerimise saavutamiseks ilmne. VAKO 21.05.2020 otsusest ei tulene, et kolmas isik võis oma pakkumust kohendada ja otsida täiendavat personali ning tehnikat peale pakkumuste esitamise tähtpäeva 27.03.2020. Ka ei tulene sellest otsusest, et hankija pidi või võis peale VAKO otsusega tutvumist alustada kolmanda isikuga läbirääkimisi ning anda hanke tulemusi mõjutava kirjaliku nõusoleku selleks, et kolmanda isiku kvalifikatsioon vastaks nõutule. Nõustuda ei saa VAKO 07.07.2020 otsuse p 11.6 sedastusega, et hankija 15.11.2019 töökoosolekul esitatud selgitusi ei saa pidada mh Hiiu hooldehanke kohta antud siduvateks selgitusteks. Töökoosolek toimus nelja erineva hanke, sh veel alustamata Hiiu hooldepiirkonna hanketingimuste tutvustamiseks ning sellel antud selgituste kohaselt ei tohtinud teemeistrit pakkuda mitme lepingu täitmiseks. Kohtul tuleb kontrollida, missugused dokumendid esitas kolmas isik hankijale 29.05.2020 ja/või 01.06.2020 taotlusega tehnika ja teemeistri asendamiseks.
11.Maanteeamet vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja ei ole hankes viitenumbriga 218100 pidanud läbirääkimisi kolmanda isikuga. Samuti ei ole vastustaja lasknud kolmandal isikul hankes pakkumust muuta ega seda ei ole teinud ka kolmas isik. Kõik esitatud dokumendid ja faktid (pakutud isikud ja masinad) on samad, mis pakkumuse esitamise hetkel, seega ei ole midagi kolmanda isiku pakkumuses muudetud ega asendatud. Seda on tuvastanud VAKO ka 07.07.2020 otsuses (p 15). VAKO leidis 21.05.2020 otsuses nr 73-20/218100, et pakkujal ei pidanud olema pakkumuse esitamise tähtpäeval vaba teemeistrit ega ka teenuse osutamist ootavaid vabu baasautosid (p 11.6). VAKO rahuldas 3(7)
3-20-1346 vaidlustuse põhjusel, et hankija otsuse ja selle põhjenduste alusel ei olnud kontrollitav, kas AS Eesti Keskkonnateenused pakutud teemeister saab hankelepingu täitmisel osaleda ning kas pakutud baasautosid saab kasutada. VAKO ei pidanud võimalikuks vaidlustuse lahendamisel võtta seisukohta selles, kas 09.03.2020 sõlmitud Viljandi hankelepingu täitmisel oleks teemeistri ja baasautode asendamine põhjendatud või mitte. Kaebaja on ise samamoodi pakkunud vaidlusaluses hankemenetluses teemeistriks isikut, kes vastavalt kaebaja poolt esitatud dokumentidele osaleb pakkumuse esitamise hetkel Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu korraldamise hankelepingu vahetul täitmisel. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et sama teemeistri kasutamine erinevates hangetes oli keelatud. Kvalifitseerimise tingimustes ei olnud vastustaja sellist nõuet sätestanud. Lisaks on ebaõige kaebaja väide, et vastustaja 15.11.2019 toimunud töökoosolekul antud vastust „Teemeistrid ei tohi olla mitmes lepingus“, on tõlgendatav selliselt, et teemeistri rakendamine erinevates hankemenetluste pakkumustes ei tohi kattuda. Lepingu mõiste ja pakkumuse mõiste sisu on erinevad ning pakkumust ei saa pidada lepinguks. Vastustaja on korduvalt oma tahet selgitanud, et korrashoiutööde tegemise ajal ei tohi olla kattuvaid lepinguid. Selliselt pidi ka kaebaja hanketingimustest aru saama, esitades oma pakkumuses teemeistri, kes oli hõivatud Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu korraldamise hankelepingu vahetul täitmisega pakkumuse esitamise hetkel. Juhul, kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, tuleb EÕK abinõu tühistada, kuna hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 1 p 4 kohaselt kuulub riigitee sõidetavuse tagamine elutähtsate teenuste loetelu alla ning on oluline tagada, et hankeleping oleks jõus hiljemalt 01.10.2020.
12.Eesti Keskkonnateenused AS vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. VAKO 21.05.2020 otsuse põhjendused on siduvad nii VAKO-le, kohtule kui ka vaidlustusmenetluse osalistele. Seetõttu kaebuse väited, mis on vastuolus VAKO 21.05.2020 otsusega, tuleb jätta tähelepanuta (väited, et kolmandal isikul pidid juba hankes pakkumuse esitamise ajal olema vabad baasautod ja teemeister ja et sama teemeistri kasutamine erinevates hangetes oli keelatud). Arvestades, et VAKO otsuses on hankijale ja menetlusosalistele siduvad ka VAKO otsuse põhjendused, pidi kaebaja VAKO 21.05.2020 otsust vaidlustama nende põhjenduste osas, millega kaebaja ei nõustunud. Kaebaja põhjendused keelatud läbirääkimiste pidamise kohta seonduvad Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus baasautode ja teemeistri asendamisega. Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus teabe vahetamine ei ole käsitatav läbirääkimiste pidamisena käesolevas hankes. Kolmas isik ei ole hankes esitatud pakkumust muutnud, mis nähtub ka VAKO 07.07.2020 otsuse p-st 15. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi seadusele, millest tuleneks tema õigus vaidlustada teemeistri ja tehnika asendamist Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus. Järelikult, kaebajal puudub pädevus tõstatada küsimust, kas Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu lisa 3 p-de 7.7.5 ja 8.4 eeldused teemeistri ja baastehnika asendamiseks olid täidetud või mitte. VAKO leidis 07.07.20 otsuse p-s 17, et vaidlusaluses riigihankes ei ole tõendatud läbirääkimiste pidamine hankija ja kolmanda isiku vahel. Vastavaid väiteid ei ole kaebaja tõendanud ka kohtumenetluses. Hankija 15.11.2019 töökoosoleku protokoll ja selle lindistus ei ole käesoleva hanke tingimuste osa. Kui vastustaja oleks soovinud teha ka 15.11.2019 töökoosoleku protokolli käesoleva hanke tingimuste osaks, oleks vastustaja ka 15.11.2019 töökoosoleku protokolli lisanud hanke tingimuste juurde. Alusetu on kaebuse p 3.20 taotlus kontrollida, millal kolmas isik sõlmis baasmasinate müügilepingud. Sõlmitud müügilepingud ei puuduta käesolevas hankes esitatud pakkumust, vaid Viljandi hankelepingut. Ka kaebaja pakkumuses näidatud teemeister on juba hõlmatud kehtiva hankelepinguga, mistõttu on kaebus esitatud eesmärgiga vaidlusalune hange nurjata. Kui kohus nõustuks kaebuse põhjendustega, siis ei saa kaebaja hankelepingut sõlmida, kuna kaebaja etteheited käivad ka tema enda kohta.
4(7)
3-20-1346
KOHTU PÕHJENDUSED
13.VAKO jättis 21.05.2020 otsusega rahuldamata vaidlustuse Eesti Keskkonnateenused AS edukaks tunnistamise osas ning rahuldas vaidlustuse Eesti Keskkonnateenused AS kvalifitseerimist puudutavas osas. Kuna VAKO 21.05.2020 otsust ei vaidlustatud, puudutas edasine menetlus üksnes küsimust, kas kolmas isik kvalifitseeriti õiguspäraselt.
14.VAKO rahuldas 21.05.2020 vaidlustuse kolmanda isiku kvalifitseerimise osas põhjendusel, et kolmanda isiku kvalifitseerimise otsusest ja selle põhjendustest ei olnud kontrollitav see, millel baseerus hankija järeldus, et kolmanda isiku teemeister saab osaleda sõlmitava hankelepingu täitmisel ja baasautosid saab sõlmitava hankelepingu täitmisel kasutada. VAKO arvates ei piisa ainult kolmanda isiku antud selgitustest, kui erinevates kattuva perioodiga hangetes on pakutud sama tehnikat ja teemeistrit ning ühes hankes on hankeleping juba sõlmitud. See tähendab, et kolmanda isikuga Hiiu hooldepiirkonna hankelepingu sõlmimisel tekiks olukord, kus kahes hankija ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingus on sama teemeister ja samad baasautod. Selliselt hankelepinguid aga täita ei saa. VAKO arvates ei saanud hankija kolmandat isikut kvalifitseerides lähtuda sellest, et 09.03.2020 sõlmitud hankelepingu täitmisel on võimalik teemeistrit Viljandi hooldepiirkonnas asendada, kuna nähtuvalt hankija selgitustest uut teemeistrit Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu jaoks alles otsiti. Ka pidas VAKO kahtlaseks, kas kolmas isik suudab Viljandi hoolepiirkonna lepingu jaoks soetada vajaliku uue tehnika, kuna see võtab tema enda kinnitusel aega vähemalt 5 kuud. Sellest järeldas VAKO, et hankija kvalifitseeris pakkuja, kellel tegelikult sõlmitava hankelepingu täitmiseks teemeistrit ja baasautosid pole ja pole ka teada, kas need saavad olema. VAKO tuvastas 07.07.2020 otsuses, et hankija on kõrvaldanud VAKO 21.05.2020 otsuses kolmanda isiku kvalifitseerimata jätmise tinginud asjaolud ning hankija otsus on õiguspärane. Kohus leiab, et VAKO 07.07.2020 otsus ja Maanteeameti 04.06.2020 käskkiri nr 1-23/20/459 on õiguspärased.
15.VAKO sedastas 21.05.2020 otsuses, et pakkujal ei pidanud olema pakkumuse esitamise tähtpäeval vaba teemeistrit ega ka teenuse osutamist ootavaid vabu baasautosid (otsuse p 11.6). VAKO leidis 07.07.2020 otsuses, et RHS § 200 lg-st 6 tulenevalt on vaidlustuse rahuldamisel vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks kohustuslik, sh on kohustuslikud vaidluse eseme raamidesse jäävad vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused (Riigikohtu 28.02.2014 otsus asjas nr 3-3-1-3-14, p 19). Seetõttu tuli VAKO hinnangul vaidluses arvestada VAKO 21.05.2020 otsuses esitatud järelduste ja seisukohtadega, kuna VAKO 21.05.2020 otsust ei vaidlustatud. Samal seisukohal on ka kolmas isik, leides, et kaebaja vastavad väited tuleb jätta tähelepanuta. Halduskohus märgib, et RHS § 200 lg 6 sõnastusest tulenevalt on selle sätte kohustatud subjektiks hankija, mitte VAKO. Kas VAKO on seotud samast hankemenetlusest võrsunud vaidluses varasemalt VAKO antud õiguslike hinnangutega, RHS § 200 lg-st 6 ei tulene. Kohtu arvates ei anna HKMS § 268 lg 2 vaidlustajale kaebeõigust vaidlustada kohtus üksnes VAKO otsuse motiive tulevikus toimuda võiva õigusliku vaidluse tarbeks. RHS ja HKMS sõnastus ning menetlusökonoomia põhimõte kõnelevad selle poolt, et paralleelselt ei toimuks erinevaid vaidlusi sama hankija otsuse üle, vaid VAKO-l on pädevus asja teistkordsel menetlusel kontrollida varasemas menetluses võetud seisukohtade õiguspärasust. Seda iseäranis olukorras, kui tegemist on VAKO seisukohtadega, mis pole vahetult seotud nende kaalutlustega, mis viisid hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseni (nagu käesoleval juhul). Varasemas menetluses võetud seisukoha revideerimist peaks VAKO siiski veenvalt põhjendama. VAKO varasemas menetluses võetud seisukohad ei saa aga olla siduvad kohtule. Seetõttu ei ole õige jätta kaebaja väiteid seonduvalt tehnika ja teemeistri olemasoluga pakkumuse esitamise hetkel tähelepanuta.
16.Käesoleval juhul, kuigi VAKO ei viinud läbi uut analüüsi, on VAKO lähtekoht, et pakkujal ei pidanud olema pakkumuse esitamise tähtpäeval vaba teemeistrit ega ka teenuse osutamist ootavaid vabu baasautosid, siiski õige. Kaebaja viidatud nõuet hanke alusdokumentidest ei 5(7)
3-20-1346 tulene. Õige on kolmanda isiku seisukoht, et hankija 15.11.2019 töökoosoleku (mis formaalselt hõlmas tulevikus ettevalmistatavaid teehooldushankeid, sh Hiiu hooldepiirkonna hanget) arutelu pinnalt ei sündinud selliseid hanketingimusi, nagu kaebaja väidab. Õige on ka hankija väide selle kohta, et 15.11.2019 töökoosolekul puudutas hankijale esitatud küsimus ja hankija vastus teemeistri osalemist paralleelselt täidetavates hankelepingutes, mitte hankemenetlustes, st hankija selgitus ei välistanud, et konkreetses hankemenetluses esitatakse pakkumuses teemeister, kes pakkumuse esitamise seisuga on seotud mõne teise lepingu täitmisega. Hankija rõhutas seda, et teemeister ei tohiks olla seotud erinevate lepingute täitmisega. Seda, et kaebaja mõistis hankija selgitust sarnaselt kolmanda isikuga, tõendab see, et kolmas isik esitas Hiiu hooldepiirkonna hankes sama teemeistri, kes oli tema poolt üles antud pakkumuse esitamise ajal täidetavas Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu korraldamise hankelepingus. Kaebaja väited, justkui faktiliselt vastav isik Pärnu maakonna riigiteede korrashoiu korraldamise hankelepingu täitmises ei osale, ei väära fakti, et kaebaja on nimetatud isiku viidatud hankes lepingu täitjana üles andnud. Seega võib täheldada kaebaja väidete ja tegevuse vahel teatavat ebakõla.
17.VAKO on õigesti leidnud, et lubamatuid läbirääkimisi ega pakkujate ebavõrdset kohtlemist ei ole toimunud. Nimelt hakkaks kolmas isik Hiiu hooldepiirkonna hankes kasutama sama teemeistrit ja tehnikat, mida oma pakkumuses esitas. Pakkumise kohendamist peale pakkumuste esitamise tähtaega ei ole seega toimunud. Põhjendamatu on ka kaebaja etteheide, nagu oleks kolmas isik n-ö läbirääkimiste tulemusena saanud eelise teiste pakkujate ees. Kõik pakkujad on olnud kohtu arvates võrdses olukorras. Kõigil pakkujatel oli lubatud välja pakkuda teemeistrit ja tehnikat, mis pakkumuse esitamise hetkel oli seotud mõne teise lepingu täitmisega. Eesmärgipäratu ja majanduslikult ebaotstarbekas oleks pakkujatelt nõuda, et lepingu täitmisel kasutatavad isikud ja tehnika oleksid vabad juba pakkumuse esitamise ajal, st antud juhul ca pool aastat enne hankelepingu jõustumist. Ebaotstarbekas oleks ka pakkujatelt eeldada uue tehnika hankimist hankemenetluse kestel, kui ei ole teada, kas seda tehnikat ka vaja läheb, kuna hanke võitja ei ole teada. Kohtu arvates on see pakkuja ja hankija risk, et välja pakutav tehnika hankelepingu täitmise alguse ajal olemas on. Hankija saab enda riski maandada seeläbi, et nõuab tõendeid (nt asjakohased kinnitused), et vajalik tehnika ja inimesed on lepingu täitmise ajaks vabad. Hankija peab pakkujate võrdse kohtlemise tagama seeläbi, et ei luba lepingu täitmisel asendada isikuid ega tehnikat selliselt, et see võimaldaks pakkujal hanke tulemustega manipuleerida, näiteks esitada hindamisele ühed seadmed ja isikud, tegelikke töid teeksid aga teised. Konkreetsel juhul mõjutasid näiteks teemeistri kogemus ja masinate näitajad hindamisel antavaid punkte. Käesoleval juhul ei ole lubamatut asendamist toimunud ning kolmas isik ei ole teistega võrreldes eelist saanud. Kohus nõustub VAKO seisukohaga, et VAKO-l puudus võimalus hinnata, kas Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus tehtud asendused on tehtud seda lepingut järgides. Ka kohtul puudub võimalus hinnata Viljandi hooldepiirkonna hankelepingus tehtud muudatuste õiguspärasust. Seega on kaebaja etteheited VAKO-le uurimispõhimõtte eiramise osas põhjendamatud. Ka kohus ei pea hakkama Viljandi hooldepiirkonna hankelepingu muutmisega seonduvaid asjaolusid välja selgitama, sest see ei mõjuta käesolevas hankemenetluses tehtud hankija otsuse õiguspärasust. VAKO on oma 07.07.2020 otsuses õiguspäraselt leidnud, et VAKO 21.05.2020 otsuse tegemise tinginud asjaolud on ära langenud (kolmas isik on näidanud, et tema käsutuses on Hiiu hooldepiirkonna hankelepingu täitmiseks vajalik tehnika ja teemeister), mistõttu kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on õiguspärane ja selle kehtetuks tunnistamiseks puudub alus.
18.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.
19.Kaebaja on 14.08.2020 menetlusdokumendi lisadena 1‒3 esitanud Pärnu hooldepiirkonna hankelepingu kvaliteedi tagamise kava lisa 4, R. K. ja Sakala Teed OÜ esindaja kirjavahetuse ja digiallkirja kinnituslehe. Kaebaja käsitleb nimetatud dokumente ärisaladusena ja palub neid 6(7)
3-20-1346 kolmandale isikule mitte edastada. Kohtu arvates tuleb taotlus rahuldada. Tegemist ei ole asjas olulist tähtsust omavate tõenditega ning kaebaja huvi neid kolmandale isikule mitte avaldada kaalub üles kolmanda isiku huvi tutvuda nimetatud dokumentidega. HKMS § 88 lg 5 alusel piirab kohus kolmanda isiku õigust tutvuda kaebaja 14.08.2020 menetlusdokumendi lisadena 1‒3 esitatud dokumentide osas toimikuga ja saada neist dokumentidest ärakirju.
20.Hankija on esitanud taotluse kaebuse rahuldamata jätmise korral EÕK abinõu tühistada. Kohus ei pea seda siiski põhjendatuks. Ehkki nii VAKO kui ka halduskohus on jätnud jõusse hankija otsuse, on halduskohtu otsust võimalik vaidlustada Tallinna Ringkonnakohtus. Kaebust pole põhjust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Käesoleval hetkel ei ole ka avalik huvi nõnda ülekaalukas, et selle nimel ohverdada kaebaja võimalus jõuda hankelepinguni. Hiiu hooldepiirkonna hankelepingu kehtima hakkamiseni on aega pisut üle ühe kuu. See on piisav aeg, et halduskohtu otsuse vaidlustamise korral saaks ringkonnakohus hinnata EÕK kohaldamise lõpetamise põhjendatust kas üheaegselt kohtuotsusega või eraldiseisvalt. Seetõttu jätab kohus hankija taotluse tühistada EÕK abinõu rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, tuleb kaebajal hüvitada menetluskulud. Eesti Keskkonnateenused AS on 17.08.2020 esitanud menetluskulude taotluse ning lisanud koopia Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co. 31.07.2020 arvest nr 20201372. Menetluskulude taotluse ja arve nr 20201372 summad ei lähe omavahel kokku. Taotluse kohaselt taotletakse menetluskulude hüvitamist summas 2851,2 eurot käibemaksuga (16 h ja 30 min osas), arvelt nr 20201372 nähtuvalt on õigusabi osutatud 20 h ja 30 min, kokku 3542,40 eurot (käibemaksuga). Kuna Tallinna Ringkonnakohus jättis kolmanda isiku määruskaebuse rahuldamata, pole põhjendatud kaebajalt välja mõista menetluskulusid, mis seonduvad määruskaebuse koostamise ja selle menetlemisega. Selliseid kirjeid on arvel nr 20201372 vastavalt arve spetsifikatsioonile järgmistel kuupäevadel: 20.07.2020 (2 h 30 min, 360 eurot), 21.07.2020 (5 h, 720 eurot), 22.07.2020 (30 min, 72 eurot), 27.07.2020 (1h 30 min, 216 eurot), 30.07.2020 (1 h, 144 eurot) ja 31.07.2020 ( 1 h 30 min, 216 eurot). Seega tuleb vähendada väljamõistetavat õigusabikulu 12 h ulatuses, st 360 + 720 + 72 + 216 + 144 + 216 = 1728 eurot, koos käibemaksuga 2073,6 eurot. Seega kuulub arve nr 20201372 alusel väljamõistmisele 3542,40 – 2073,6 = 1468,8 eurot. Eesti Keskkonnateenused AS 24.08.2020 täiendavas taotluses menetluskulude väljamõistmiseks taotleb kolmas isik istungiga seotud menetluskulude välja mõistmist summas 648 eurot (käibemaksuga). Taotlusele lisatud Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co. 24.08.2020 arvest nr 20201543 nähtuvalt on õigusabi osutatud 8 h 15 min ulatuses summas 1425,60 eurot. Kohtule arusaadavalt taotleb kolmas isik osalist kulude hüvitamist. Kohus peab taotletavat summat 648 eurot kohtuistungi eest põhjendatuks. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista 1468,8 + 648 = 2116,8 eurot (käibemaksuga). Maanteeamet pole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad hankija võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.