Eesti Vabariigi nimel Kaebuse number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis
Menetluse alus Asja läbivaatamine Istungil osalenud isikud
3-20-1044 19. juuni 2020 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Julia Laffranque, Saale Laos, Viive Ligi, Heiki Loot, Kaupo Paal, Nele Parrest, Ivo Pilving, Paavo Randma, Kalev Saare, Juhan Sarv ja Tambet Tampuu X kaebus kohtunikueksamikomisjoni 7. mai 2020. a protokollilise otsuse tühistamiseks 9. juuni 2020 Kaebaja X
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada kohtunikueksamikomisjoni 7. mai 2020. a protokollilise otsuse nr 9-12/20-5 p 2.7.
3.Teha uus otsus, millega lugeda X isiksuseomadused kohtunikutööks sobivaks.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Justiitsminister kuulutas 8. oktoobril 2019 ja 13. novembril 2019 välja konkursid Harju, Pärnu ja Tartu maakohtute ning Tartu Ringkonnakohtu kohtunikukohtade täitmiseks. X (kaebaja) esitas avaldused nimetatud konkurssidel maakohtute kohtunikukohtadele kandideerimiseks.
2.Kohtunikueksamikomisjon (KEK) saatis kaebajale 10. märtsil 2020 kutse isiksuseomaduste hindamise vestlusele, mis pidi toimuma 8. aprillil 2020. 2. aprillil 2020 teavitas komisjon kaebajat, et riigis välja kuulutatud eriolukorra tõttu lükkuvad vestlused edasi 4.–8. maile 2020. 22. aprillil 2020 teatas komisjon kaebajale, et vestlus toimub 7. mail 2020 suhtlustarkvara vahendusel.
3.KEK vestles kaebajaga 7. mail 2020 suhtlustarkvara vahendusel. Vestluse käigus ilmnesid tehnilised probleemid: ühendus kaebaja ja komisjoni vahel tekkis kas ainult videopildi või ainult heli kaudu. Komisjon tuvastas kaebaja isiku videopildi vahendusel, kuid vestlus temaga toimus üksnes heli kaudu.
4.KEK tegi pärast kaebajaga vestluse läbiviimist 7. mail 2020 otsuse (komisjoni otsus), mis vormistati komisjoni 4.–8. mai 2020. a protokollis nr 5 (nr 9-12/20-5) ning tehti kaebajale teatavaks
15.mail 2020. Otsuse p-s 2.7. otsustas komisjon lugeda kaebaja isiksuseomadustelt kohtunikutööks mittesobivaks.
3-20-1044 Otsuse kohaselt keskendusid komisjoni liikmed vestlusel kaebajaga muu hulgas tema tööle kohtujuristina, selle tööga toimetulekule, kaebaja huvile selle töö vastu, nagu ka motivatsioonile seda tööd teha ja tulevikus kohtunikuna töötada. Otsusest nähtub, et vaagides vestlusel kaebaja avaldatut võrdluses konkursi käigus kogutud muu teabega (julgeolekukontrolli kokkuvõte; tagasiside selle maakohtu kohtunikelt, kus asub kaebaja ametikoht; psühholoogiliste testide tulemuste kokkuvõte koos Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi teaduri tagasisidega), tekkis komisjoni liikmetel kahtlusi kas kaebaja minapildi adekvaatsuses kohtujuristina või tema püüdes näidata end paremana (viimast toetas ka psühholoogiliste testide tulemustest nähtuv kõrge sotsiaalne soovitavus). Kaebajaga läbi viidud vestluse ja komisjoni kasutuses olnud materjalide põhjal ei kujunenud komisjonil veendumust kaebaja isiksuseomaduste kohtunikutööks sobivuse kohta.
5.KEK saatis kaebajale 8. mail 2020 isiksuseomaduste ja väärtuste testide tulemused. Kaebaja teatas
18.mail 2020 Riigikohtule, et soovib vaidlustada komisjoni otsuse, ning palus saata talle komisjoni protokollis nimetatud muu teave, millest komisjon otsuse tegemisel lähtus. Komisjon saatis 18. mail 2020 kaebajale julgeolekukontrolli tulemuste kokkuvõtte ning selgitas, et vestlusi maakohtu kohtunike ja Tartu Ülikooli teaduriga ei saa edastada, sest neid ei ole helisalvestatud ega protokollitud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kaebaja esitas 28. mail 2020 Riigikohtu üldkogule kaebuse, milles palub komisjoni 7. mai 2020. a protokolliline otsus nr 9-12/20-5 tühistada osas, millega komisjon otsustas lugeda kaebaja isiksuseomadustelt kohtunikutööks mittesobivaks. Kaebuse põhjendused on järgmised: 1) KEK-i otsus on üldsõnaline ja põhjendamata. Otsuses ei ole esitatud põhjendusi, miks loeti kaebaja isiksuseomadused kohtunikutööks mittesobivaks ning millised kohtunikutööks vajalikud isiksuseomadused tal puuduvad või on ebapiisavad. Samuti ei ole võimalik aru saada, milliste asjaolude põhjal komisjonil kahtlused tekkisid. Otsuses välja toodud kahtlus kaebaja minapildi adekvaatsuses kohtujuristina või tema soov näidata end paremana ei ole isiksuseomadused, mis võimaldaksid jõuda otsuses tehtud järeldusele. Kuigi kohtute seaduses (KS) ei ole nimetatud, millised isiksuseomadused peavad kohtunikul olema, ei või komisjon jätta isiksuseomaduste hindamise tulemust põhjendamata ning piirduda üldsõnalise järeldusega. Komisjon ei ole viidanud ka kohtunikueksamikomisjoni ja koolitusnõukogu 25. aprilli 2014. a ühisistungil sõnastatud kohtunikuks kandideerijate seast valiku tegemise kriteeriumidele; 2) ei saa välistada, et KEK hindas isiksuseomaduste asemel teist korda teadmisi ja oskuseid. Otsuses on märgitud, et komisjon keskendus muu hulgas kaebaja tööle kohtujuristina ja selle tööga toimetulekule. Vestlusel esitatud küsimused hagimenetluses koostatud lahendite arvu, erialase enesetäiendamise ja tööülesannetega toimetuleku kohta aitavad pigem hinnata erialaseid oskuseid. Kohtulahendite koostamise oskust kontrolliti kohtunikueksamil. Kohtujuristi minapildi adekvaatsust ei saa hinnata hagimenetluses koostatud lahendite arvu põhjal. Kohtujuristi tööülesanded sõltuvad kohtuniku otsustustest. Kaebaja ei püüdnud ennast paremana näidata, kui vastas komisjoni küsimusele ajakriitilises olukorras tööülesannetega hakkama saamise kohta. Kui kaebaja väidetavat soovi näidata ennast paremana on seostatud psühholoogiliste testide tulemustest nähtuva kõrge sotsiaalse soovitavusega, siis tuleks silmas pidada, et kandideerimisolukordades ongi inimeste sotsiaalse soovitavuse skoor tavapärasest kõrgem ning vastav tulemus ei tähenda, et isiksuseomadused ei ole kohtunikutööks sobilikud. Seda tulemust tuleks hinnata koos teiste kriteeriumidega; 3) KEK oleks pidanud võimaldama kaebajal tutvuda tema isiksuseomaduste hindamise aluseks olnud teabega ning andma talle võimaluse avaldada menetluses kogutud andmete kohta arvamust. Vaidlustatud otsuse kohaselt tekkisid komisjonil kahtlused eelkõige vestluses avaldatu ja muu 2(6)
3-20-1044 kogutud teabe võrdlemise põhjal. Vestlus kulges väga hästi, kui tehnilised probleemid kõrvale jätta. Kaebajale esitatud julgeolekukontrolli tulemuste kokkuvõttest ega isiksuseomaduste ja väärtuste testide tulemustest ei selgu, et kaebaja ei vasta kohtunikult nõutud isiksuseomaduste kriteeriumidele. Muu teabega, millega otsuse tegemisel arvestati, pole kaebaja saanud tutvuda, sest psühholoogide suulisi selgitusi ja vestlusi kohtunikega ei protokollitud ega helisalvestatud. Seega ei tagatud kaebajale õigust tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega täies ulatuses. Kaebaja andis nõusoleku kohtunikukonkursi ajal tema kohta taustauuringu tegemiseks, et teha vajaduse korral järelepärimisi senisele ja varasematele tööandjatele ning koguda muud kohtunikuametisse kandideerimisel vajalikku teavet. Sellest ei saa aga teha järeldust, et kaebaja on loobunud õigusest nende andmetega tutvuda ja saada kogutud andmetest täielik kokkuvõte arusaadaval kujul, mis võimaldab tal saada andmetest teadlikuks ning kontrollida, kas need on õiged ja kas neid töödeldakse isikuandmete kaitse seaduse kohaselt. Kui psühholoogide suuliste selgituste ja kohtunikega peetud vestluste kohta ei olnud võimalik kaebajale andmeid esitada, siis ei võinud komisjon neid andmeid kaebaja isiksuseomaduste hindamisel arvesse võtta. Info küsimisel tuleb eeldada, et ka infot edastav isik küsib kaebajalt tema andmete avaldamiseks nõusoleku. Kohtunikud, kellega komisjon vestles, ei ole kaebajalt nõusolekut küsinud. Komisjon on ilmselt lasknud ennast mõjutada nende kohtunike arvamustest, arvestamata võimalusega, et selline info võib kergesti olla ebaõige või subjektiivne. Kohtunikel võimaldati avaldada oma arvamusi kaebaja seisukohalt anonüümselt ning ei ole teada, millisel viisil kontrolliti andmete õigsust. Kaebaja hinnangul on tema menetlusgrupi koostöö olnud viimase nelja aasta jooksul väga tõhus ning menetlusgrupi kohtuniku hinnang tema tööle on vähemalt varem olnud positiivne. Komisjon oleks pidanud andma kaebajale võimaluse esitada avaldatu kohta oma seisukoht või küsima täiendavaid arvamusi teistelt kolleegidelt. Kaebajale ei antud võimalust tutvuda kogu konkursi käigus kogutud teabega ka pärast seda, kui ta andis teada komisjoni otsuse vaidlustamise kavatsusest. Seepärast ei olnud menetlus seadusega kooskõlas; 4) otsus ei ole usaldusväärne, sest KEK ei kohtunud kaebajaga isiksuseomaduste hindamise vestluse läbiviimiseks. Vestlus toimus sisuliselt telefonikõnena, mistõttu ei tajunud komisjoni liikmed kaebajat vahetult ega videopildi teel. Lisaks olid küsimused pinnapealsed ja puudutasid valdavalt kaebaja tööd kohtujuristina. Sel viisil ei olnud võimalik kaebaja isiksuseomadusi hinnata. Olukorras, kus komisjonil tekkis üksnes kahtlus kaebaja isiksuseomaduste mittevastavuses, oleks tulnud enne negatiivse otsuse langetamist võtta kasutusele lisameetmed, nt kaebajaga kohtuda või anda talle võimalus tekkinud kahtlused muul viisil ümber lükata; 5) kohtunike isiksuseomaduste hindamise menetlus ei ole läbipaistev. Kandidaati on võimalik konkursilt eemaldada isiksuseomaduste hindamise vestluse tulemuste põhjal, kuid juristid ei ole pädevad teise isiku isiksuseomadusi hindama.
7.KEK ei nõustu oma vastuses kaebusega, põhjendades oma seisukohta järgmiselt: 1) KEK-i liikmetele on enne isiksuseomaduste hindamise vestluse toimumist kättesaadavad julgeolekukontrolli tulemusel kogutud andmed, isiksuseomaduste ja väärtuste küsimustikule vastamise kokkuvõte ning kandideerija tausta kontrollimisel saadud teave. Enne vestluse toimumist kogutud teabel ei ole isiksuseomaduste sobivuse hindamisel määravat rolli. Tegemist on eelkõige abimaterjaliga. Kandideerijatele seda teavet enne vestlust ei avaldata, sest tegemist ei ole süüdistusmenetlusega ja vestluse eesmärk ei ole võimalike vaidluste või vastuväidete lahendamine ega kandideerija kaitsepositsiooni ärakuulamine; 2) kandideerija tausta kontrollimisel on KEK lähtunud arusaamast, et kandidaadi kirjalik nõusolek taustauuringu tegemiseks ei hõlma pelgalt KEK-i õigust küsida kandidaadi kohta andmeid, vaid hõlmab ka küsitletava õigust vastata KEK-i küsimustele kandidaadilt selleks luba küsimata. Samuti 3(6)
3-20-1044 on komisjon taganud taustauuringu tegemisel küsitletava anonüümsuse nii kandideerija kui ka teiste isikute ees, sest see võimaldab saada kandideerija kohta põhjalikumat teavet. KEK ei ole pidanud vajalikuks taustauuringu käigus peetud vestlusi ja psühholoogide selgitusi isiksuseomaduste ja väärtuste testide tulemuste kohta salvestada, stenografeerida ega protokollida; 3) kaebaja isiksuseomaduste hindamise vestluse korraldamisel järgis KEK kohtute seaduse ja KEK-i töökorra nõudeid ning komisjoni pikaajalist praktikat. Varem on KEK korraldanud kohtunikuks kandideerijaga vestluse läbiviimiseks alati kohapealse istungi, kuid eriolukorra tõttu ei olnud selline korraldus võimalik. Kuigi kaebajaga läbi viidud vestluse ajal ei olnud tehnilise tõrke tõttu videopilti, ei leidnud komisjoniliikmed, et see puudus oleks takistanud kaebaja isiksuseomaduste kohtunikuametisse sobivuse hindamist. Vestlus oli sisuline ja polnud kerge, sest osa küsimuste juurde tuli tagasi pöörduda ning mõningatest vastustest arusaamiseks tuli esitada lisaküsimusi. KEK-i liikmed ei tegele üksnes kandidaadi isiksuseomaduste väljaselgitamisega, vaid hindavad, kas need omadused on kohtunikutööks sobilikud. Raske on ette kujutada sobilikumat kogu kui selline, mille enamik liikmetest on kohtunikud; 4) KEK võtab otsuse vastu koosseisu häälteenamusega. Kohtunikult eeldatavad isiksuseomadused ei ole üksteisest eraldi vaadeldavad, vaid on omavahel seotud. Seepärast ei ole nende eraldi hindamine ega puudujääva osa äranäitamine võimalik. Komisjoni küsimused kaebaja töö kohta kohtujuristina võimaldasid välja selgitada kohtunikutööks vajalike isiksuseomaduste olemasolu. Komisjon ei lasknud end mõjutada kellegi teise arvamusest ega otsustanud mõtlematult. Komisjon võttis pärast kaebajaga peetud vestlust ühendust selle kohtumaja juhiga, kus kaebaja töötab, kuid ka see vestlus ei hajutanud kaebajaga peetud vestluse käigus tekkinud sügavaid kahtlusi.
8.Üldkogu istungil jäi kaebaja oma seisukohtade juurde.
ÜLDKOGU SEISUKOHT
9.Üldkogu leiab, et kaebus tuleb rahuldada ning kaebaja kohta tehtud KEK-i 7. mai 2020. a protokolliline otsus, millega otsustati kaebaja lugeda isiksuseomadustelt kohtunikutööks mittesobivaks, tuleb tühistada. Üldkogu peab võimalikuks teha uue otsuse, millega lugeda kaebaja isiksuseomadustelt kohtunikutööks sobivaks. I
10.Kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kellel on muu hulgas kohtunikutööks vajalikud võimed ja isiksuseomadused (KS § 47 lg 1 p 4). Kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust hindab kohtunikueksamikomisjon. Kohtunikueksamikomisjon arvestab kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste hindamisel kohtuniku ülesannete täitmiseks olulisi andmeid ning võib teha järelepärimisi (KS § 54 lg 1). Kohtunikueksamikomisjon edastab oma otsuse ja julgeolekukontrolli läbimisega seotud dokumendid Riigikohtu üldkogule ning teeb otsuse teatavaks eksamineeritule (KS § 54 lg 7). Isik, keda kohtunikueksamikomisjoni otsus puudutab, võib esitada Riigikohtu üldkogule kaebuse 14 päeva jooksul arvates päevast, millal ta otsuse kätte sai (KS § 69 lg 31).
11.Kohtunikueksamikomisjoni otsus, mille järgi ei ole kandideerija isiksuseomadused kohtunikutööks sobilikud, ei võimalda isikul jätkata osalemist kohtunikukoha täitmiseks välja kuulutatud konkursil. Seepärast piirab see otsus isiku võimalust realiseerida põhiseaduse (PS) § 29 lg-st 1 tulenevat elukutse valiku vabadust. Konkursil osalemine ei tekita isikule õigust saada kohtunikuks, kuid kandidaadile peab olema tagatud õigus võrdsele kohtlemisele ja õiguspärasele 4(6)
3-20-1044 menetlusele (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-41-07, p 11; nr 3-3-1-87-04, p 14). Seepärast peab isikule olema tagatud kohtulik kontroll sellise otsuse õiguspärasuse üle. II
12.Kaebuse peamise väite kohaselt on KEK rikkunud põhjendamiskohustust.
13.Üldkogu hinnangul tuleb praeguses asjas lähtuda kohtute seaduses erinormide puudumise korral haldusmenetluse seaduse (HMS) sätetest (HMS § 112 lg 2; vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-30-09, p 10; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 3-4-1-15-07, p 18).
14.Kohtunikueksamikomisjoni otsus kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste mittesobivaks tunnistamise kohta peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1). Põhjendused peavad olema sedavõrd põhjalikud, et võimaldavad adressaadil otsuse tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab põhjendamiskohustus kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse (vt nt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p 26). Üldkogul peab sedalaadi otsuste peale esitatud kaebuste lahendamisel olema võimalik kontrollida, et hinnangut ei ole antud meelevaldselt.
15.Vaidlustatud otsuses esitatud põhjenduste kohaselt tekkisid komisjonil kaebajaga läbi viidud vestluses saadud teabe ja muude andmete võrdlemise põhjal kahtlused kaebaja minapildi adekvaatsuses kohtujuristina või tema püüdes näidata end paremana. Komisjonil ei tekkinud menetluses kogutud teabe põhjal veendumust, et kaebajal on kohtunikuametisse sobilikud isiksuseomadused.
16.Üldkogu nõustub kaebajaga, et KEK rikkus vaidlustatud otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Otsuse üldsõnalistest põhjendustest ei selgu, millise isiksuseomaduse tõttu on kaebaja komisjoni hinnangul kohtunikutööks sobimatu. Ainuüksi eespool nimetatud kahtlused ei võimalda üldkogu hinnangul teha järeldust, et isikul puuduvad kohtunikutööks vajalikud isiksuseomadused.
17.HMS § 56 lg 1 teise lause kohaselt tuleb haldusakti põhjendus esitada haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Riigikohtu praktika kohaselt peavad haldusaktis siiski olema ära toodud vähemalt põhimotiivid (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-35-13, p 25). Praeguses asjas ei selgu komisjoni seisukoht, millistele isiksuseomadustele kaebaja ei vasta, ning millistele asjaoludele tuginedes komisjon oma hinnangu kujundas, ka muudest menetluse käigus kogutud materjalidest. Põhjendused, mis aitaksid komisjoni otsuse õiguspärasuses veenduda, ei selgunud ka üldkogule esitatud KEK-i vastusest.
18.Põhjendamispuudused ei ole menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt alati haldusakti tühistamise aluseks. Riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib jätta haldusakti kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Samamoodi on sätestatud HMS §-s 58. Kuna praeguses asjas ei ole üldkogu veendunud, et põhjendamiskohustuse järgimisel oleks tulnud teha samasisuline otsus, tuleb KEK-i 7. mai 2020. a protokollilise otsuse nr 912/20-5 p 2.7 põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu tühistada.
19.Vaidlustatud otsuse tühistamise tõttu ei hinda üldkogu kaebaja ülejäänud väiteid. III
5(6)
3-20-1044
20.KS § 54 lg 1 kohaselt hindab kohtunikuks kandideerija isiksuseomaduste sobivust kohtunikueksamikomisjon. Üldkogu hinnangul ei ole kandideerija isiksuseomaduste hindamine kohtunikueksamikomisjoni ainupädevuses, sest ka üldkogu peab enne esimese ja teise astme kohtu kohtunike ametisse nimetamiseks Vabariigi Presidendile ettepaneku tegemist hindama muu hulgas kandideerija vastavust kohtunikule esitatavatele nõuetele (PS § 150 lg 3 ja KS § 55 lg 1). Seetõttu peab üldkogu võimalikuks teha asjas uus otsus.
21.Üldkogu ei tuvastanud asja materjalide ega kaebaja istungil ärakuulamise põhjal asjaolusid, mille tõttu ei sobi kaebaja kohtunikuametisse. Seepärast loeb üldkogu kaebaja isiksuseomadused kohtunikutööks sobivaks.
22.Üldkogu asendab avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Villu Kõve, Velmar Brett, Henn Jõks, Ants Kull, Kai Kullerkupp, Julia Laffranque, Saale Laos, Viive Ligi, Heiki Loot, Kaupo Paal, Nele Parrest, Ivo Pilving, Paavo Randma, Kalev Saare, Juhan Sarv, Tambet Tampuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.