lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-64749/85

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-11-64749/85
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1507
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 132 lg 1, 4Hagihind mittevaralise nõude puhulPankrS § 153 lg 2, 3TsMS § 174 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMs § 423 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise alusedTsMS § 123Tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks võetav aegTsMS § 125Tuvastushagi hindTsMS § 136 lg 4Tsiviilasja hinna määramine kohtu pooltTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-64749/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.02.20162-11-64749/74Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas04.10.2016

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS KOIDU KINNISVARA10497846(Kostja)UVJ Inkasso OÜ11945318(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-11-64749

Määruse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2016. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar

Kohtuasi

OÜ Campa Inkasso hagi AS Koidu Kinnisvara vastu nõude tunnustamiseks TL pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 4. oktoobri 2016. a määrus hagi läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Campa Inkasso määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja OÜ Campa Inkasso (registrikood 11193841), seaduslik esindaja RR Kostja AS Koidu Kinnisvara (registrikood 10497846), lepinguline esindaja vandeadvokaat Merle Veeroos Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel UVJ Inkasso OÜ (registrikood 11945318)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Pärnu Maakohtu 4. oktoobri 2016. a määrus muutmata.
2.OÜ Campa Inkasso määruskaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta OÜ Campa Inkasso kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

1.OÜ Campa Inkasso (hageja) esitas 30. detsembril 2011. a Pärnu Maakohtule hagi AS Koidu Kinnisvara (kostja) vastu nõude rahuldamisjärgu tunnustamiseks TL (pakrotis) pankrotimenetluses.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 07.07.20262-26-9967/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.07.20262-26-10128/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 06.07.20262-26-5974/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.07.20262-18-6464/64Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.07.20262-22-13706/25Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 210 lg 2Vaidlusaluse eseme võõrandamine
TsMS § 214 lg 1Iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumise ja kaasamise tagajärjed
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejal TL (pankrotis) vastu laenulepingust tulenev nõue, mis on tagatud võlgniku korteriomandile seatud hüpoteegiga. Hageja nõuet tunnustati 142 203,42 euro ulatuses teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja kasuks seatud hüpoteek loeti pankrotiseaduse (PankrS) § 103 lg 4 kohaselt kaitsmiseta tunnustatuks. Hageja palub oma 115 040,97 euro ulatuses tunnustatud nõuet tunnustada esimese rahuldamisjärgu nõudena.
3.21. juulil 2016. a esitas kostja kohtule taotluse hagi käiguta jätmiseks ja palus määrata hagejale tähtaeg täiendava riigilõivu tasumiseks.
4.Maakohus jättis 17. augusti 2016. a määrusega hagi käiguta ja andis tähtaja täiendava riigilõivu 2204,96 eurot tasumiseks. Kohus nõustus kostjaga, et arvestades hagi esitamise aega, tuleb vastavalt Riigikohtu 28. oktoobri 2009. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09 p-i 12 kohaselt võtta arvesse hüve väärtus, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Pooled ei vaidle selle üle, et TL (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotivarana müüdud korteriomand, asukohaga Tuvi 12-2/3, hinnaga 155 000 eurot. Vaidlus puudub, et AS-i SEB Pank nõuet on tunnustatud I järgu nõudena summas 67 371,79 eurot (I kd, tl 21-23). Seega, kui korteriomand on müüdud hinnaga 155 000 eurot ning sellest summast tuleb eelduslikult maha arvata 15% vastavalt PankrS § 153 lg 2 ja 67 371,79 eurot, siis hageja nõude tunnustamisel esimese rahuldamisjärgu nõudena, on hageja saadav hüve 64 378,21 eurot tulenevalt PankrS § 153 lg 3. Seetõttu ei nõustunud kohus hageja käsitlusega, et hagi rahuldamise korral ei saa hageja mingit hüve. TsMS § 125 teise lause kohaselt saab nõuet lugeda mittevaraliseks siis, kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata. Käesoleval juhul on olemas piisavalt andmeid, et hüve väärtus kindlaks määrata.
5.Tähtaeg täiendava riigilõivu tasumiseks oli 5. september 2016. a (III kd, tl 41). 31. augustil 2016. a esitas hageja vastuväite kohtu tegevusele seoses täiendava riigilõivu nõudmisega. Vastuväite jättis kohus rahuldamata 2. septembri 2016. a määrusega. Kohtu määratud tähtajaks hageja täiendavat riigilõivu ei tasunud. Kohus hoiatas, et täiendava riigilõivu tasumata jätmise korral jätab kohus hagi läbivaatamata. Maakohtu määrus
6.Pärnu Maakohus jättis 4. oktoobri 2016. a määrusega hagi läbivaatamata, kuna TsMs § 423 lg 1 p 11 kohaselt ei olnud kohtu määratud ajaks tasutud riigilõivu. TsMS § 168 lg 2 alusel jättis maakohus menetluskulud hageja kanda.
7.Vastuseks iseseisva nõudeta kolmanda isiku UVJ Inkasso OÜ seisukohale, et seadusest ei tulene alust hagi läbivaatamata jätmiseks, kui nõue loovutatakse kolmandale isikule, selgitas maakohus, et TsMS § 210 lg 2 kohaselt vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust ning TsMS § 214 lg 1 järgi iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumiseni või menetlusse kaasamiseni tehtud menetlustoimingud kehtivad ka kolmanda isiku suhtes. Eeltoodud sätetest tulenevalt kehtivad kõik hageja poolt tehtud menetlustoimingud ka UVJ Inkasso OÜ suhtes. Kui hageja jättis kohtu määratud ajaks tasumata täiendava riigilõivu, siis kehtib see ka iseseisva nõudeta UVJ Inkasso OÜ suhtes. Määruskaebus
8.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.
9.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 125 esimest lauset ja jätnud kohaldamata TsMS § 132 lg 1.
10.Hageja selgitab, et hagi esitamise ajal ei olnud võimalik välja arvutada hüve väärtust, mida hageja on õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Asjaolu, et TL (pankrotis) korteriomandit müüdi rohkem kui 1 aasta pärast hagi esitamist enampakkumisel ja kõrgeima pakkumise teinud ostja tasus selle eest 155 000 eurot, ei oma käesolevas asjas hagihinna määramisel mingit tähtsust, kuivõrd hagi esitamise aja seisuga ei olnud need asjaolud teada ega varalist väärtust hageja jaoks võimalik arvutada. Seejuures ei ole maakohus arvestanud hageja jaoks varalise hüve väärtust ja hagihinda hagi esitamise aja seisuga, vaid hoopis hilisemate asjaolude alusel. s.o 24. jaanuaril 2013. a toimunud enampakkumise alusel. Need asjaolud ei olnud hagi esitamise ajal teada, mistõttu ei olnud võimalik hagihinda määrata hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral.
11.Hageja nõude rahuldamisjärgu tunnustamise hagi ese on mittevaraline nõue juba hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS redaktsiooni § 132 lg 1 kohaselt. Eelnimetatud normist tuli hagejal hagi esitamise ajal ka lähtuda.
12.Asjaolu, et hageja nõude rahuldamisjärgu tunnustamise hagi ese on mittevaraline nõue, kinnitab ka 1. juulil 2012. a jõustunud TsMS § 132 lg 4 p 9, mille järgi loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue. Seadusandja on nimetatud muudatusega täpsustanud oma varasemat, sh 1. novembrist 2011. a kuni 31. detsembrini 2011. a kehtinud, TsMS § 132 redaktsiooni mõtet. Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 206 SE selgitab TsMS §-i 132 täpsustamist järgmiselt: „Tegemist on vaidlustega, mille tulemi lisaväärtust, varalist väärtust, on menetlusosaliste jaoks üldjuhul äärmiselt problemaatiline õigesti ja õiglaselt kindlaks määrata.“ Ka käesolevas asjas oli hagi esitamise ajal hageja jaoks tulemi varalist väärtust võimatu õigesti ja õiglaselt kindlaks määrata. Seega, hageja kohaldas hagi esitamise ajal õigesti TsMS § 132 lg-t 1, mille hilisem seadusandja täpsustus kinnitas hageja seisukohta, et hageja nõude rahuldamisjärgu tunnustamise nõue on mittevaraline nõue. Vastus määruskaebusele
13.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata.
16.Hageja on esitanud pankrotimenetluses nõude tunnustamise hagi ja vastavalt TsMS §le 123 tuleb hagihinna leidmisel võtta aluseks hagi kohtule esitamise aeg. Hagi kohtule esitamise aja seisuga tuli nõude tunnustamise hagi korral leida hagihind TsMS § 125 esimese lause alusel, mille kohaselt tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Riigikohtu juhiste kohaselt tuli enne 1. juulit 2012. a kehtinud regulatsiooni puhul määrata nõude tunnustamise hagi hind TsMS § 125 esimese lause alusel hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral, kusjuures kohtul tuleb antud sätte õigeks kohaldamiseks hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude

rahuldamise tõenäoline ulatus (Riigikohtu 28. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-120-09, p 12; 18. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-12 p 10).

17.Riigikohus on selgitanud, et hüve väärtuse väljaselgitamiseks, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral, tuleb kohtul hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus ning selleks analüüsida nt pankrotihalduri ettekannet, aga ka muid pankrotimenetluse dokumente, nt nõuete kaitsmise koosoleku protokolli, samuti võib kohus nõuda menetlusosalistelt tõendeid ja TsMS § 136 lg 4 alusel muuta tsiviilasja hinda ka hiljemalt asja lahendavas kohtulahendis (Riigikohtu 28. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09, p 12). TsMS § 136 lg 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes ning kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. Seega saab nõude tunnustamise vaidluses muuta tsiviilasja hinda menetluse kestel ja hiljemalt kohtulahendis, olenevalt kohtu hinnangust pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäolisele ulatusele.
18.Kuivõrd TsMS § 123 kohaselt tuleb hagihinna leidmisel võtta aluseks hagi kohtule esitamise aeg, siis ei oma tähtsust, et 1. juulil 2012. a jõustunud TsMS § 132 lg 4 p 9 järgne muudatus, mille kohaselt loetakse pankrotimenetluses nõude tunnustamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks (vt ka Riigikohtu 29. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-09, p 10). Riigikohus on korduvalt selgitanud ka vastupidist olukorda, et kui menetluse kestel seadust muudetakse ja nõue loetakse mittevaraliseks, tuleb lähtuda TsMS §-st 123 ja määrata hagihind jätkuvalt hagi esitamise seisuga, st varalise nõudena, ja selle järgi maksta ka riigilõivu (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p 33; 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-5-12, p 45; 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-12, p 16).
19.Seega jättis maakohus õigesti hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks lähtuvalt kohtu määratud hagihinnast 64 378,21 eurot ning riigilõivu tasumata jätmisel jättis õigesti hagi läbi vaatamata.
20.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud hageja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. Kuna maakohus ei määranud hagi läbivaatamata jätmise määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks, ei määra ka ringkonnakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ning menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium