Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-1627 28. mai 2020 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Heiki Loot ja Nele Parrest Ats Tamme kaebus Pärnu Linnavolikogu 26. aprilli 2018. a otsuse ja Pärnu Linnavalitsuse 6. novembri 2018. a otsuse tühistamiseks Kaebaja Svetlana Kirt (Ats Tamme õigusjärglane), esindaja vandeadvokaat Jako Laanemägi Vastustaja Pärnu linn, esindaja Tiina Roht Kolmas isik Lidl Eesti OÜ, esindajad vandeadvokaat Triinu Hiob ja vandeadvokaadi abi Siiri Vello Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2019. a määrus Ats Tamme määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 9. septembri 2019. a määruse resolutsiooni p 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2019. a määrus. Saata asi Pärnu Linnavolikogu
26.aprilli 2018. a otsuse nr 42 tühistamise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavalitsus kehtestas 27. jaanuari 2015. a korraldusega nr 69 Riia mnt 106 kinnistu detailplaneeringu, millega kavandati kinnistule kolm ärihoonet.
26.aprilli 2018. a otsusega nr 42 tunnistas Pärnu Linnavolikogu detailplaneeringu kehtetuks. Otsuse kohaselt soovib kinnistu omanik loobuda detailplaneeringu elluviimisest ja rajada kinnistule ühe suure kaubandushoone.
6.novembri 2018. a otsusega nr 3-5.4/10273 kehtestas projekteerimistingimused Riia mnt 106 ärihoone püstitamiseks.
Pärnu
Linnavalitsus
2.26. augustil 2019 esitas Ats Tamme halduskohtule kaebuse, milles palus otsused nr 42 ja 3-5.4/10273 tühistada. Kaebuse kohaselt omandas kaebaja 26. juulil 2019 korteriomandi Riia mnt 102 kinnistul, mis on Riia mnt 106 naaberkinnistuks. Samal ajal sai kaebaja teada vaidlustatud otsuste olemasolust.
3-19-1627 Otsus nr 42 on vaidlustatud planeerimisseaduse (PlanS) § 141 alusel, mille kohaselt võib igaüks pöörduda kohtusse, et vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsust. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega muudetakse kehtivat planeeringulahendust, mistõttu on ka see otsus populaarkaebusega vaidlustatav. Otsuse nr 42 ainsaks põhjenduseks on see, et kinnistu omanik ei soovi enam planeeringulahendust ellu viia. Avalikke huve pole analüüsitud. Põhjendatud pole seda, kuidas suur kaubanduskeskus ümbruskonda sobib. Uut kaubanduskeskust pole tarvis, sest neid on ümbruskonnas juba mitmeid. Kehtetuks tunnistatud detailplaneering tagas piisava vahemaa Riia mnt 102 miljööväärtusliku korterelamu ja Riia mnt 106 hoonestuse vahel, nii et kavandatud hooned ei varjaks kaebaja kinnistul päikesevalgust ega rikuks vaadet. Projekteerimistingimustega kavandatava kaubanduskeskuse külastajad võivad hakata parkima naaberkruntide sissesõiduteedel. Kaubanduskeskus halvendab vaadet kaebaja kinnistult ja rikub miljöö. Kaebaja kinnistu väärtus väheneb. Müra ja liiklustihedus suureneb. Otsusega nr 3-5.4/10273 kehtestatud projekteerimistingimused rikuvad nii avalikke huve kui ka kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja kaitseb enda õigusi Riia mnt 102 korteriomanikuna. Samuti kaitseb kaebaja avalikke huve vastustaja õigusvastase ja korruptsiooniohtliku tegevuse eest.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 9. septembri 2019. a määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse otsuse nr 42 tühistamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, leides, et kaebajal pole ilmselgelt kaebeõigust. Kaebuse kohaselt vaidlustas kaebaja otsust nr 42 avalikes huvides. PlanS § 141 järgi on populaarkaebusega lubatud vaidlustada planeeringu kehtestamise, mitte kehtetuks tunnistamise otsust. Ringkonnakohtu praktikas on võimaldatud PlanS § 141 alusel vaidlustada planeeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist, kuna selle tagajärjel kehtib vaadeldaval alal detailplaneering uuel kujul. Praegu on olukord teine. Otsusega tunnistada kehtiv detailplaneering tervikuna kehtetuks ei määranud vastustaja planeeringualale uut ehitusõigust. PlanS § 141 ei anna igaühele õigust nõuda, et planeeringualal jääks kehtima konkreetne planeeringulahendus. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja sooviks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist vaidlustada ka oma subjektiivsete õiguste kaitseks. On ilmselge, et vaidlustatud otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal ei ole õigust nõuda, et naaberkinnistu detailplaneering kehtima jääks.
4.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palus halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine sarnaneb sisult detailplaneeringu muutmisega, mistõttu on kaebajal õigus esitada populaarkaebus. Vastasel juhul pole avalikkusel võimalik olla kaasatud linnaruumi kujundavate otsuste langetamisse.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. detsembri 2019. a määrusega määruskaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu põhjendustega. PlanS §-s 141 ei ole ette nähtud võimalust planeeringu kehtetuks tunnistamise otsust populaarkaebusega vaidlustada. Olukord erineb planeeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisest. Kaebaja pole pidanud vajalikuks vaidlustada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsust oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja vaidlustas oma subjektiivsete õiguste kaitseks projekteerimistingimused ning halduskohus võttis kaebuse selles osas menetlusse.
6.Kohtumenetluse kestel sai Riia mnt 102 asuva korteriomandi omanikuks Svetlana Kirt.
16.märtsi 2020. a määruse resolutsiooni p-ga 1 lubas Tallinna Halduskohus astuda tal Ats Tamme asemel kaebajana menetlusse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus saata kaebuse halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohtud eksisid, leides, et kaebajal pole PlanS § 141 alusel kaebeõigust. Üht 2(3)
3-19-1627 kinnistut hõlmav detailplaneering tunnistatakse alati kehtetuks tervikuna, seega välistab kohtute käsitlusviis võimaluse selliseid otsuseid avalikes huvides vaidlustada.
8.Vastustaja esitas vastuse, milles palus määruskaebuse rahuldamata jätta. Kui kinnistu omanik soovib jätta planeeringu ellu viimata, võib planeeringu kehtetuks tunnistada. Kui planeering jäetaks kehtetuks tunnistamata, piirataks tema omandipõhiõigust. Planeeringu kehtetuks tunnistamise otsus puudutab üksnes maaomaniku, mitte kolmandate isikute õigusi. Uue ehitusõiguse saab anda vaid seaduses sätestatud menetluskorda järgides, seega ei jää avalikud huvid kaitseta.
9.Kolmas isik esitas vastuse, milles palus määruskaebuse rahuldamata jätta. Kaebeõigus avalikes huvides on erandlik ning peab olema seaduses selgelt ette nähtud. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei riiva avalikke huve ega kolmandate isikute õigusi. Kaebus on esitatud kaebetähtaega oluliselt ületades.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Määruskaebus tuleb rahuldada. Haldus- ja ringkonnakohtu määrused tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu (HKMS § 230 lg 1). Asi tuleb saata Tallinna Halduskohtule, kes peab uuesti otsustama, kas võtta kaebus Pärnu Linnavolikogu 26. aprilli 2018. a otsuse nr 42 tühistamise nõude osas menetlusse (HKMS § 234 ja § 230 lg 5 p 3).
11.Kolleegium nõustub kohtutega, et PlanS § 141 ei anna kaebeõigust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks avalikes huvides. Tegu on kaebeõiguse üldisest regulatsioonist (HKMS § 44 lg 1) tehtud erandiga, mida tuleb kohaldada vastavalt seadusandja selgele tahtele (vrd kolleegiumi määrus asjas nr 3-3-1-16-01, p 5). Populaarkaebuse esitamise õigus ei ole kaitstud põhiseaduse §-ga 15. Sellise õiguse sätestamine on seega puhtalt seadusandja valik. Kolleegium märgib, et ei vasta seda asja lahendades küsimusele, kas populaarkaebuse võib esitada sellise otsuse vaidlustamiseks, millega planeering tunnistatakse kehtetuks osaliselt.
12.Kaebust ei oleks sellegipoolest tohtinud tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Praegusel juhul ei saa pidada ilmselgeks seda, et kaebajal pole kaebeõigust oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebusest nähtub, et kaebajale kuulub korter Riia mnt 106 kinnistu naaberkinnistul. Kaebaja on tuginenud enda kui naabri omandiõiguse kaitsele. Näiteks väitis kaebaja, et naaberkinnistu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise tõttu väheneb tema kinnisasja väärtus. Kui kaebaja positsiooni on vaja täpsustada, saab kohus asja menetlemise käigus selgitusi küsida.
13.Kolleegium selgitab, et detailplaneering on topeltmõjuga haldusakt. Ühelt poolt annab see huvitatud isikule võimaluse kinnistut arendada, teisalt seab sellele piirangud. Seejuures võib detailplaneering olla keeruliste arutelude tulemusena sündinud erinevaid huve tasakaalustav kompromiss. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise tagajärjel planeeringus sätestatud piirangud kaovad, mistõttu võib selline otsus riivata naabrite õigusi. See ei tähenda, et detailplaneeringut ei tohiks põhjendatud juhul ja pärast asjakohaste huvide kaalumist kehtetuks tunnistada. Puudutatud isikutel on aga õigus pöörduda sellise otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks halduskohtusse.
14.Kaebuse menetlusse võtmise korral tuleb halduskohtul kontrollida, kas kaebus on esitatud seaduses sätestatud kaebetähtaega järgides (HKMS § 124 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.