lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-383/6

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 14.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-383/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
729
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tristan Ploom

Määruse tegemise aeg ja koht

14.05.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-383

Haldusasi

XX kaebus Pärnu Maakohtu kohustamiseks vastama teabenõudele

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: XX Vastustaja: Pärnu Maakohus

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2016 määrus kriminaalasjas nr 1-16-7235 ja Pärnu Maakohtu 24.08.2016 määrus kriminaalasjas nr 1-16-7235.
2.Tagastada XX kaebus.
3.Jätta taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Tallinna Halduskohtule saabus 28.02.2020 XX (edaspidi kaebaja) kaebus Pärnu Maakohtu kohustamiseks vastata kaebaja teabenõudele. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 14.02.2020 Pärnu Maakohtu kohtunikule Teet Olvikule teabenõude, milles soovis vastust sellele, kas T. Olvik eeluurimiskohtunikuna tutvus jälitustoimingutega kogutud materjalidega. Kaebaja sai vastuse 19.02.2020, mis kaebaja hinnangul käsitles pigem muid teemasid ning oma konkreetsele küsimusele kaebaja vastust ei saanud. Kaebaja leiab, et tema jaoks on oluline teada saada, millele toetus eeluurimiskohtunik, tehes otsust vahistamise kohta.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1248/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-26-459/53Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.05.20263-25-4523/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 12.05.20263-25-750/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.05.20263-26-491/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja esitas kohtule Pärnu Maakohtu kohtuniku T. Olviku 19.02.2020 vastuse kaebaja pöördumisele. Vastusest nähtub selgitus, et kaebaja pöördumises viidatud kriminaalasi on lahendatud Pärnu Maakohtu 21.02.2019 otsusega nr 1-17-1676, mis jõustus 07.11.2019. Kriminaalasja sisulisel arutamisel ja kohtuotsuses on võetud seisukoht kriminaalasjas kogutud tõendite kohta ning analüüsitud neid kaebajale esitatud süüdistuse kontekstis. Kohtunik T. Olvik ei olnud kriminaalasja sisuliselt arutanud kohtunik ning puutus kriminaalasjaga kokku üksnes

kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ning ei pidanud seega võimalikuks täiendavate selgituste edastamist seoses antud kriminaalasjaga.

3.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 6 sätestab, et teabenõue on teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks. AvTS 3 lg 1 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega on teabenõudega võimalik teabevaldajalt nõuda välja olemasolevat dokumenteeritud teavet. Käesoleval juhul soovis kaebaja selgitust kriminaalasjas vahistamise aluseks olnud asjaolude kohta, mida tuleb käsitleda selgitustaotlusena märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 tähenduses.
5.Vahistamise otsustamisel hindab kohus kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) kohaselt tõendite alusel põhjendatud kuriteokahtlust ja vahistamise alust, millest oli konkreetses asjas uute kuritegude toimepanemise oht. Seda on kohus teinud. Pärnu Maakohtu 24.08.2016 vahistamismääruse põhjal saab järeldada, et kohus lähtus kriminaaltoimikus olevatest tõenditest, mis olid prokuratuuri poolt esitatud vahistamistaotluses. Nende hulgas ei ole jälitusprotokolli kui tõendi liiki, millega vormistatakse jälitustoiminguga kogutud teave.
6.Kohus leiab, et eeluurimiskohtuniku vastus kaebaja 14.02.2020 selgitustaotlusele oli kohane, sest eeluurimiskohtunikul puudus vajadus hakata meenutama ning kohtute infosüsteemi kaudu või muul viisil uurima, millistele tõenditele tuginedes 24.08.2016 vahistamine toimus. Seda põhjusel, et 24.08.2016 vahistamismäärus oli õiguspärane ning isiku jõustunud kohtuotsusega süüdimõistmisel arvestati vahistatuse aega alates 24.08.2016.
7.Seega leiab kohus, et vastustaja on 19.02.2020 vastusega täitnud kohustuse vastata kaebaja selgitustaotlusele. Kohus märgib, et isiku õigust saada tema selgitustaotlusele vastuseid ei ole rikutud juhul, kui haldusorgan on küll selgitustaotlusele vastanud, kuid pole vastanud viisil, nagu seda on soovinud pöördumise esitaja. Ka kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on selgitustaotlusele vastamise viisi ja sisu üle otsustamisel kaalutlusruum. Haldusorgan saab selgitustaotlusele vastata viisil, mida ta ise õigeks peab (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsuse nr 3-15-1172, p-d 12 ja 16). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa vastustaja 19.02.2020 vastust pidada ilmselgelt asjakohatuks ning eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul käesoleval kaebusel edulootus. Ka juhul kui asuda seisukohale, et vastustaja vastuses puudus vastus kaebaja konkreetsele küsimusele, on kaebajal olnud võimalik 24.08.2016 vahistamise määruse aluseks olevate asjaoludega tutvuda, mis nähtub ka sellest, et kaebaja on eelnimetatud vahistamismäärust vaidlustanud (Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2016 määrus kriminaalasjas nr 1-16-7235). Seega tuleb asuda seisukohale, et igal juhul ei saa kaebaja õiguste riive käesoleval juhul olla märkimisväärne.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
9.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis

puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlus. Kohus jätab kaebaja taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.05.20263-25-346/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.04.20263-24-277/32Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium