Korrakaitse › Vanglad

mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 90 eurot. Kaebuse põhjendused on kokkuvõetult järgnevad: 1) Kartserikambris viibimise ajal puudus kambris riidenagi ning kaebaja pidi hoidma oma riideid ja rätikuid mustal põrandal, mis tekitas talle üleliigseid kannatusi ja liigseid ebamugavusi. Riidenagi kuulub kartseri sisustusse vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) § 7 lg 4 kohaselt ning riidenagi puudumist kinnitab ka vastustaja oma 15.04.2020 vastuses märgukirjale nr 5-18/20/5496-2 (edaspidi 15.04.2020 vastus märgukirjale). 2) Kartserikambri tualett lõhnas ebameeldivalt ja ööpäevaringselt ebameeldiva lõhna mõjualas viibimine, sh söömine, ületab karistuse kandmise seisukohast vältimatu vajaliku kannatuse vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41 lg 1 mõttes. 3) Kartserikambri õhuniiskuse tase oli 23,7%, millest tingitult hakkas kaebajal kartserikambris nahk kuivama ja sõrmedele tekkisid lõhed. Kaebaja käis ka perearsti vastuvõtul, kus määrati talle ravim. 4) Kartserikambris puudus kuni 27.02.2020 kell 21:00 prügikast, mistõttu pidi kaebaja hoidma oma prügi põrandal. Vastustaja selline käitumine alandas kaebajat ning tekitas kaebajale üleliigseid kannatusi ja ebamugavusi. 5) Kartserikambris puudus isiklike asjade hoiukoht, mis põhjustas kaebajale ebamugavust. Kõik kaebaja asjad ei mahtunud lauale, mistõttu pidi kaebaja hoidma oma asju mustal põrandal. 6) Kartserikambris puudus riiete jaoks kuivatustoru, mille tõttu ei saanud kaebaja kuivatada oma aluspesu ja t-särki ning pidi hommikul selga panema märjad riided. See tekitas kaebajale ebavajalikku kannatust ja ebamugavust. 7) Kartserikambris puudus piisav loomulik valgus, kuna akna ees oli tihe võrestik. Kaebaja jaoks oli hommikul kell 10:00 kambris kirjutamiseks liiga pime. Kaebaja esitas koos kaebusega taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja selgitab kaebuses, et kartserikambris tema viibimise ajal esinenud olmetingimused põhjustasid talle peaasjalikult ebavajalikke kannatusi ja ebamugavust ning kambri madal õhuniiskuse tase põhjustas talle nahakuivust ja lõhesid sõrmedel. Kuigi kaebaja seda kaebuses ise otsesõnu ei ütle võiks olla tegemist väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega, mis on olulised põhiõigused ning mille rikkumine tooks kaasa vastutuse. Praegusel juhul ei vaielda aga selle üle, kas kaebaja õigusi on rikutud või mitte. Vastustaja on oma 15.04.2020 vastuses märgukirjale1 ja 04.05.2020 vastuses kaebaja taotlusele2 tunnistanud, et kartserikambris puudus kaebaja seal viibimise ajal riidenagi ja prügikast, samuti selgitanud, et kambris võib tõepoolest teatud tingimustes levida ebameeldiv lõhn tualetist ning õhuniiskus olla tulenevalt elutegevusest kambris alla optimaalse taseme. Praegu on vaidlus üksnes selles, kas ja kui suurt rahalist hüvitist on kaebajal õigus selliste puuduste esinemise korral saada ning see taandub omakorda hüvitise summale. Kaebaja ise on talle tekkinud võimaliku mittevaralise kahju hüvitise summaks hinnanud 90 eurot. Järelikult ei viiks ka kaebaja õiguste riive sisuline hindamine selleni, et tegemist oleks intensiivse riivega.

Kaebaja lisa 2. Kaebaja lisa 1.

kartserikambris, kuna VSKE § 7 lg 4 ei näe selliste sisustuselementide olemasolu kartserikambris üleüldse ette ning vanglal ei olnud seega kohustust nende olemasolu tagada. Lisaks on vastustaja oma vastuses kahju hüvitamise taotlusele selgitanud, et kartserikambris oli olemas võimalus kuivatada riideid voodikonstruktsioonil3. Seda ei muuda ka kaebaja arvamus, mille kohaselt ei ole see kodukorrast tulenevalt lubatud, kuna kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks keelatud oma riideid voodikonstruktsioonile kuivama asetada. Vastustaja 04.05.2020 vastusest taotlusele nähtub vastupidine. Teiseks, ka isiklike asjade hoiustamise koht ei ole kartserikambris seadusega ettenähtud, seega ei ole selle puudumisel tegemist vangla õigusvastase tegevusega, millega võidaks kaebaja õigusi rikkuda ja seeläbi kahju tekitada. Oma isiklikke esemeid, mida eelduslikult ei saanud kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutatud kinnipeetaval olla kaasas kuigivõrd palju, oli kaebajal võimalus hoiustada laual ning toolil, mis kambris olemas olid. Vastustaja on tunnistanud, et kaebaja kartserikambris puudus tema viibimise ajal seadusega ettenähtud riidenagi ning selle puuduse on vangla väidetavalt hiljem likvideerinud4. Olgugi, et riidenagi olemasolu on kartserikambris seadusega ette nähtud, ei too selle puudumine kohtu hinnangul kaasa sedavõrd intensiivset õiguse riivet, mille tagajärjel tekiks kaebajale rahaliselt hüvitatav kahju. Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja põhjendus, et ta pidi oma riided ja rätikud riidenagi puudumise tõttu panema põrandale maha, kui oleks saanud neid hoida näiteks kambris oleval toolil. Prügikasti puudutavas etteheites vangla tegevusele on kohtu hinnangul usutavad vastustaja selgitused, mille kohaselt oli kaebajal võimalus kartserikambris viibides endale vajaduse tekkides prügikast küsida koheselt 5, kuid kaebaja ei väida kaebuses, et ta seda oleks teinud. Seega arvestades, et kaebaja oleks saanud võimalikku kahju ise ära hoida, kui ta oleks endale varem prügikasti küsinud, siis on vangla kohtu hinnangul käitunud õiguspäraselt, viies kaebajale tema soovil prügikasti alles 27.02.2020.

Kaebaja lisa 1, punkt 3.5. Kaebaja lisa 2.

Kaebaja lisa 1, punkt 3.2.

et loomulikku valgust ei olnud kirjutamiseks piisavalt. Kaebuses esitatud väidetest ega kaebuse lisadest ei nähtu, et kambris, kus kaebaja viibis, oleks toimunud valgustustaseme mõõtmine. Arvestades, et kaebaja taotles kartserikambris viibimise ajal seal temperatuuri ja õhuniiskuse taseme mõõtmist, siis oli tal võimalus puuduste esinemise kahtluse korral taotleda ka valgustustaseme mõõtmist, kuid seda kaebaja asjaoludest tulenevalt ei teinud. Ainuüksi kaebaja tõendamata subjektiivne väide, et loomulik valgus ei olnud tema jaoks piisav, ei anna alust jaatada kaebaja õiguse riivet ning kaebajale kahju tekkimist.

Kaebaja lisa 4. Kaebaja lisa 3.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.