XX kaebus kohustada peaministrit vastama kaebaja 01.03.2019 pöördumisele
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Vabariigi peaminister
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.02.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.02.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-2318 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 01.03.2019 peaministrile pöördumise seoses 23.01.2019 uudisteportaalis www.postimees.ee ilmunud looga „Pettunud isa: siseminister Y võeti EMO vastuvõtule telefoni peale, mina ootasin tütrega neli tundi“. Pöördumise kohaselt oli XX saatnud 24.01.2019 pöördumise ka siseministrile, kuid vastust polnud saanud. Pöördumises peaministrile esitas XX järgmised küsimused: 1) Kas kirjeldatud olukorras, alates siseminister Y’i visiidist EMO-sse kuni käesoleva pöördumiseni, on Teie arvates mingisuguste ebaõiglust? 2) Kas Teie olite teadlik kõnealusest pöördumisest siseminister Y’i poole enne käesoleva pöördumise kättesaamist?
3-19-2318 3) Kas Teie arvates on ilmne, et siseminister Y on kuritarvitanud oma ametipositsiooni? 4) Kas Teie arvates on ilmne, et siseminister Y on valetanud avalikkusele? 5) Kuidas hindate asjaolu, et isiku pöördumine siseministri poole jäi vastuseta seaduses sätestatud korras? Kes vastutab?
2.XX esitas 10.12.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada peaministrit vastama tema 01.03.2019 pöördumisele.
3.Tallinna Halduskohus võttis 12.12.2019 määrusega kaebuse menetlusse.
4.Riigikantselei edastas 31.12.2019 halduskohtule peaministri 17.12.2019 vastuse kaebaja 01.03.2019 pöördumisele ning palus menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Peaminister märkis 17.12.2019 vastuses, et tõstatatud asjaolude kohta on Siseministeerium 03.09.2019 andnud XX-le põhjaliku vastuse. Täiendavate selgituste saamiseks tuleb pöörduda toona siseministrina ametis olnud YY poole. Peaministril ei ole sündmuste asjaolude kohta rohkem informatsiooni, kui nähtub Postimehe 23.01.2019 artiklist.
5.Tallinna Halduskohus jättis 15.01.2020 määrusega menetluse lõpetamise taotluse rahuldamata, sest 17.12.2019 kirjas ei vastata ühelegi kaebaja selgitustaotluses esitatud küsimusele. Samuti ei ole seal esitatud põhjendusi, miks selgitustaotlusele sisuliselt ei vastata.
6.Riigikantselei edastas 14.02.2020 halduskohtule peaministri 10.02.2020 vastuse kaebaja 01.03.2019 pöördumisele ning palus menetluse lõpetada. Peaministri vastuse kohaselt on sündmuse asjaolude kohta Siseministeerium andnud XX-le 03.09.2019 põhjaliku vastuse. Lisaselgituste saamiseks tuleb pöörduda YY poole. Peaminister ei olnud kaebaja 24.01.2019 pöördumisest teadlik. Tal ei ole sündmuse asjaolude kohta rohkem informatsiooni, kui nähtub Postimehe 23.01.2019 artiklist. Ministritel ei ole kohustust teavitada peaministrit taotlustest ja märgukirjadest, mis neile saadetakse. Seoses kaebaja sooviga saada peaministri hinnangut sündmuse ebaõigluse, toona siseministri väidetava ametipositsiooni kuritarvitamise ning võimaliku valetamise kohta, vastas peaminister järgmiselt. Siseministri autot kasutatakse vastavalt ministeeriumi reeglitele ning Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuvõtt, sh patsientide turvalisus on korraldatud vastavalt haigla reeglitele. Valetamine ja ametipositsiooni kuritarvitamine ministri poolt ei ole aktsepteeritav käitumine. Esimene neist on eetika ja moraali küsimus, viimane aga karistatav vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. Kõnealuse juhtumi puhul ei ole siseministri auto kasutamise ning patsientide reeglite täitmise üle järelevalve tegemine peaministri pädevuses. Seega ei ole võimalik selles osas hinnanguid anda. Nagu on selgitatud Siseministeeriumi 03.09.2019 vastuses, on sündmusest möödunud aja tõttu keeruline toimunu asjaolusid igakülgselt välja selgitada, mistõttu ei ole võimalik asjaosaliste käitumisele objektiivseid hinnanguid anda. On kahetsusväärne, et XX pöördumine ei saanud tähtaegset vastust. Nii Siseministeerium, Riigikantselei kui ka kõik ministrid pingutavad nüüd ja tulevikus, et pöördumistele seaduses sätestatud tähtaegade jooksul vastata.
7.XX vaidles menetluse lõpetamisele vastu, leides, et tema 01.03.2019 pöördumisele pole jätkuvalt vastatud. Kui peaminister väitis, et ta ei olnud enne kaebaja 01.03.2019 avalduse saamist teadlik, et kaebaja oli pöördunud ka siseministri poole, oleks tulnud märkida, millal 2(4)
3-19-2318 siis sai pöördumine peaministrile teatavaks. Muu peaministri 10.02.2020 vastuses sisalduv jutt ei kujuta endast vähimalgi määral sisulist vastust kaebaja poolt esitatud küsimustele.
8.Tallinna Halduskohus lõpetas 28.02.2020 määrusega haldusasja nr 3-19-2318 menetluse, tuginedes HKMS § 152 lg 1 p-le 4. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 8 ls 3 kohaselt antakse selgitustaotlusele vastamisel isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle esitamisest keeldumist. Viidatud sättest ei tulene selgitustaotluse esitaja õigust saada igasugust teavet või vastaja isiklikke seisukohti, vaid õigus saada oma pöördumisele ametlik, tema küsimuse ja vastaja ametlikku pädevust arvestav vastus. Peaministri 10.02.2020 kirjaga on kaebaja oma pöördumisele saanud sisulise vastuse ning kaebaja küsimustele on vastatud osas, milles sellest ei ole keeldutud. Nimelt on vastatud küsimusele number 2 (mis oli konkreetne teabe küsimine). Ülejäänud küsimuste osas on sisuliselt keeldutud hinnangu andmisest, kuivõrd kaebaja sooviks oli saada peaministrilt isiklikke hinnanguid. Vastuses on selgitatud, miks peaminister selliseid hinnanguid ei anna. Samuti on vastatud viimasele küsimisele seoses kaebaja esimesele selgitustaotlusele vastamata jätmisega ning leitud, et tegemist on kahetsusväärse juhtumiga. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda peaministri isiklikke (väärtuspõhiseid või poliitilisi) hinnanguid mingitele sündmustele. See ei ole ka MSVS mõte. Kaebaja ei saa nõuda ette määratud vastuse andmist. Kaebaja teabenõudele on nõuetekohaselt vastatud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.XX esitas 16.03.2020 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (ekslikult pealkirjastatud apellatsioonkaebusena) Tallinna Halduskohtu 28.02.2020 määrusele ning taotles selle tühistamist ja vastustaja kohustamist vastama kaebaja 01.03.2019 pöördumisele. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, ebaõigesti hinnanud asjaolusid ning oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Halduskohus on jätnud vastamata reale kaebaja esitatud seisukohtadele ega ole neid arvesse võtnud. MSVS eesmärk ei ole võimaldada avalikul teenistujal tahtlikult ja väga demonstratiivselt asjakohaste selgituste andmisest kõrvale hoida. Halduskohus asus põhjendamatult seisukohale, et vastustaja andis kaebaja 01.03.2019 pöördumisele sisulise vastuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Määruskaebus tuleb võtta menetlusse. See on tähtaegne ning vastab olulises osas HKMS § 205 nõuetele. Määruskaebus on võimalik läbi vaadata vastustajalt seisukohta küsimata.
11.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Halduskohus ei ole jätnud kaebaja seisukohti tähelepanuta. Kuna määruskaebuses ei ole täpsustatud, millised kaebaja seisukohad tähelepanuta jäid, selgitab ringkonnakohus, et 3(4)
3-19-2318 halduskohus ei lahendanud kaebust sisuliselt, vaid otsustas üksnes selle üle, kas esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, s.o kas kaebuses nõutav toiming (vastamine kaebaja 01.03.2019 pöördumisele) on tehtud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et peaministri 10.02.2020 vastus on ammendav ning kooskõlas MSVS § 5 lg-ga 8. Peaminister on selgitanud, miks tal ei ole võimalik anda hinnanguid olukorra ebaõigluse ning siseministri väidetava valetamise ja ametipositsiooni kuritarvitamise kohta. Lisaks märkis halduskohus õigesti, et kaebajal puudub subjektiivne õigus peaministrilt selliseid hinnanguid nõuda.
13.Kaebajale on 23.01.2019 sündmuse asjaolusid selgitatud Siseministeeriumi 03.09.2019 kirjas. Seal on muu hulgas välja toodud, miks ootas siseminister arsti vastuvõttu EMO parklas autos, samuti on kaebajat informeeritud, et haiglas rakendatakse Eesti ja välisriikide valitsusliikmete ja diplomaatide suhtes turvalisuse kaalutlusel tavapärasest erinevaid reegleid. Kui kaebaja sellise korraldusega ei nõustu, ei ole muudatuste tegemine peaministri pädevuses. Peaminister saab selgitustaotlusele vastates asjakohast teavet anda üksnes oma pädevuse raames. Väärtushinnangute andmine (kas aset leidis ebaõiglus, kas keegi valetas) ei kuulu MSVS-i kaitsealasse.
14.Peaminister vastas kaebajale, et sai asjaolust, et kaebaja on pöördunud ka siseministri poole, kuid viimane pole vastanud, teada kaebaja 01.03.2019 pöördumisest. Selline vastus on ammendav. Küsimus sellest, millal vastustaja sai teada 01.03.2019 pöördumisest, ei seondu vaidlusküsimusega, kas 01.03.2019 pöördumisele on sisuliselt vastatud. Ringkonnakohus märgib vaid, et teadasaamise hetkeks tuleb lugeda e-kirja saatmise aega, s.o 01.03.2019. Oluline ei ole, kuidas toimub Riigikantseleis töö saabuva postiga ning millal e-kiri faktiliselt peaministri kätte jõudis.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.