lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-2318/15

Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 28.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-2318/15
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1112
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 108 lg 6Menetluskulude jaotusHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 43Korduv kaebusMSVS § 5 lg 8

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RESOLUTSIOON

Tallinna Halduskohus Daimar Liiv 28.02.2020, Tallinn 3-19-2318 XX kaebus kohustada peaministrit vastama kaebaja 01.03.2019 pöördumisele. Kaebuse esitaja: XX Vastustaja: peaminister

1.Lõpetada haldusasja nr 3-19-2318 menetlus.
2.Tagastada XX kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot.
3.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
4.Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD

1.Tallinna Halduskohtu menetluses on XX kaebus kohustada peaministrit vastama kaebaja 01.03.2019 pöördumisele.
2.31.12.2019 saabus kohtule vastustaja taotlus haldusasja menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastustaja teatas, et on 17.12.2019 vastanud XX 01.03.2019 esitatud pöördumisele. Kaebaja menetluse lõpetamisega ei nõustunud.
3.

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.06.20263-26-1248/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-26-459/53Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.05.20263-25-4523/9Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 12.05.20263-25-750/16Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.05.20263-26-491/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohus jättis oma 15.01.2020 määrusega vastustaja 31.12.2019 taotluse rahuldamata.
4.14.02.2020 esitas vastustaja kohtule uue taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuivõrd kaebuse esitajale on täiendavalt vastatud 10.02.2020 (tl 21 ja selle pöördel).
5.Vastuseks kohtunõudele teatas kaebuse esitaja 20.02.2020 kohtule, et ei nõustu jätkuvalt menetluse lõpetamisega. Kaebaja märgib, et kinnitab, et on 10.02.2020 saanud peaministrilt e-kirja. Kaebaja ei nõustu, et antud kirja puhul oleks tegemist vastusega kaebaja 01.03.19 pöördumisele MSVS mõistes. Kuidagi on vastatud vaid kõnealuse pöördumise 2. küsimusele – „Kas Teie olite teadlik kõnealusest pöördumisest siseminister Raiki poole enne käesoleva pöördumise kättesaamist?“.

Kuna vastus oli eitav, siis ammendav sisuline vastus sisaldaks ka teavet, millal kõnealune pöördumine sai peaministrile teatavaks, eriti võttes arvesse, et seda on korduvalt ignoreeritud, ning kodanik oli sunnitud pöörduma kohtusse, aga eks peab kaebaja selles osas pöörduma eraldi selgitustaotlusega. Muus osas on jäetud kaebaja 01.03.19 pöördumisele sisuliselt vastamata. Kaebaja märgib veel, et käesoleva seisuga ei ole kaebajal tekkinud muid menetluskulusid peale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
7.01.03.2019 saatis kaebuse esitaja peaministrile märgukirja/selgitustaotluse. 01.03.2019 kirjas märkis kaebaja, et 24.01.2019 saatis ta siseminister Katri Raikile pöördumise ning kirjeldas pöördumise sisu ning teavitas peaministrit, et seaduses sätestatud tähtaja jooksul kaebaja pöördumisele vastust ei saanud. Seoses esitatud pöördumisega palus kaebaja peaministrilt vastust järgmistele küsimustele: 1) Kas kirjeldatud olukorras, alates siseminister Raiki visiidist EMO-sse, kuni käesoleva pöördumiseni, on, Teie arvates, mingisugust ebaõiglust? 2) Kas Teie olite teadlik kõnealusest pöördumisest siseminister Raiki poole enne käesoleva pöördumise kättesaamist? 3) Kas Teie arvates on ilmne, et siseminister Raik on kuritarvitanud oma ametipositsiooni? 4) Kas Teie arvates on ilmne, et siseminister Raik on valetanud avalikkusele? 5) Kuidas hindate asjaolu, et isiku pöördumine siseministri poole jäi vastuseta seaduses sätestatud korras? Kes vastutab?
8.10.02.2020 kaebajale edastatud täiendavas vastuses märkis peaminister järgmist: „Saadan Teie pöördumisele täiendatud vastuse ning täpsustan selguse huvides Teile 17. detsembril 2019 saadetud kirjas toodut. Pöördusite minu poole seoses 23. jaanuari 2019 sündmusega Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuvõtu ooteruumis ning toonase siseministri visiidiga erakorralise meditsiini osakonda. Viidatud sündmuse asjaolude kohta on Siseministeerium andnud Teile 3. septembril 2019 põhjaliku vastuse. Kui vajate lisaselgitusi, peaksite pöörduma otse toona siseministrina ametis olnud Katri Raigi poole, kes töötab alates 3. märtsil 2019 toimunud parlamendivalimistest Riigikogu liikmena. Oma pöördumises küsite, kas ma olin teadlik Teie 24. jaanuari 2019 pöördumisest siseministri poole. Ma ei olnud sellest pöördumisest teadlik. Peaministrina ei ole mul viidatud sündmuste asjaolude kohta rohkem informatsiooni, kui Teie kirjas osutatud 23. jaanuaril 2019 ilmunud Postimehe artiklist, seal avaldatud asjaosaliste selgitustest ning Teile saadetud Siseministeeriumi vastuskirjast lugeda saab. Ministritel ei ole kohustust teavitada peaministrit taotlustest ja märgukirjadest, mis neile saadetakse. Oma pöördumises soovite minu hinnanguid sündmuse ebaõigluse, toonase siseministri väidetava ametipositsiooni kuritarvitamise ning võimaliku valetamise kohta. Siseministeeriumi vastuses Teile on esitatud põhjalikud selgitused ja sündmusega seotud asjaosaliste selgitusi on ka avalikult kajastatud. Lisan, et siseministri autot kasutatakse vastavalt ministeeriumi reeglitele ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastuvõtt, sealhulgas patsientide turvalisus, on korraldatud vastavalt haigla reeglitele. Kahtlemata ei ole valetamine ega ametipositsiooni kuritarvitamine ministri poolt aktsepteeritav käitumine. Esimene neist on eetika ja moraali küsimus, aga viimane ka vastavalt korruptsioonivastasele seadusele karistatav. Selle juhtumi puhul ei ole siseministri auto kasutamise ning patsientide vastuvõtu reeglite täitmise üle järelevalve tegemine minu pädevuses. Seetõttu ei saa ma Teie soovitud hinnanguid anda. Nii nagu ka Siseministeeriumi

vastuses on Teile selgitatud, on sellest sündmusest möödunud aja tõttu keeruline toimunu asjaolusid igakülgselt välja selgitada, mistõttu ei ole võimalik asjaosaliste käitumisele objektiivseid hinnanguid anda. Loomulikult on kahetsusväärne, et Teie pöördumine ei saanud tähtaegset vastust. Ma usun, et nii Siseministeerium, Riigikantselei kui ka kõik ministrid pingutavad nüüd ja tulevikus, et pöördumistele seaduses sätestatud tähtaegade jooksul vastata.“

9.MSVS § 5 lg 8 ls 3 kohaselt antakse selgitustaotlusele vastamisel isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Viidatud sättest ei tulene selgitustaotluse esitaja õigust saada igasugust teavet või vastaja isiklikke seisukohti, vaid õigus saada oma pöördumisele ametlik, tema küsimusi ja vastaja ametlikku pädevust arvestav vastus ja selgitustaotluse adressaadil on vastuse andmisel õigus nõutud teabe või selgituse andmisest ka keelduda. Kohus leiab, et 10.02.2020 peaministri kirjaga on kaebaja oma pöördumisele saanud sisulise vastuse ning kaebaja küsimustele on vastatud osas, milles sellest ei ole keeldutud. Nimelt on vastatud küsimusele number kaks (mis oli konkreetne teabe küsimine). Ülejäänud küsimuste osas on sisuliselt keeldutud hinnangu andmistest, kuivõrd kaebaja sooviks oli saada peaministrilt isiklikke hinnanguid. Vastuses on kohtu hinnangul ka selgitatud, miks peaminister selliseid hinnanguid ei anna. Samuti on vastatud viimasele küsimusele seoses kaebaja esimesele selgitustaotlusele vastamata jätmisega andes sellele hinnangu, et tegemist on kahetsusväärse juhtumiga. Kaebajal puudub subjektiive õigus nõuda konkreetseid peaministri isiklikke ( eelkõige siis väärtuspõhiseid või poliitilisi) hinnanguid mingitele sündmustele, olukordadele. See ei ole ka MSVS mõte. Kaebaja ei saa nõuda, nagu ta ka ise oma vastuses kohtunõudele märgib, ette määratud vastuse andmist. Kohus leiab, et kaebaja on eelpool toodud peaministri vastusega oma kaebuse eesmärgi saavutanud. Kaebaja teabenõudele on vastatud (sh osaliselt vastamisest keeldutud ehk peaminister on isiklike hinnangute andmisest põhjendatult keeldunud). Järelikult on kaebuses nõutav toiming tehtud ning kohus lõpetab haldusasja menetluse.
10.Tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 4). Seega tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebajale tagastada.
11.Menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (HKMS § 108 lg 6). Kaebuse esitaja on märkinud, et tal ei ole tekkinud muid menetluskulusid peale riigilõivu (mille kohus kaebajale määruse jõustumisel tagastab). Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.
12.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja pöörduda sama nõude ja alusega halduskohtusse (HKMS § 43 ja § 155 lg 6). /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.05.20263-25-346/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.04.20263-24-277/32Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium