Osaühingu Võru Matusetalitus kaebus sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum riigihankes „Surnute transpordi- ja patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimine“ osaühingu Võru Matusetalitus pakkumuse tagasilükkamise, Tallinna Krematooriumi AS pakkumuse edukaks tunnistamise ja kvalifitseerimise otsustele ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.03.2020. a otsusele nr 26-20/215783
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – OÜ Võru Matusetalitus, seaduslik esindaja Krista Rattasepp Vastustaja (hankija) – SA Tartu Ülikooli Kliinikum, seaduslik esindaja Marek Seer Kolmas isik – Tallinna Krematooriumi AS, volitatud esindaja Asso Prii Kaasatud haldusorgan – riigihangete vaidlustuskomisjon
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata OÜ Võru Matusetalitus 13.04.2020. a taotlus SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum hanke eeldatava maksumuse kohta andmete nõudmiseks.
2.Jätta OÜ Võru Matusetalitus kaebus rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Välja mõista OÜ-lt Võru Matusetalitus Tallinna Krematooriumi AS kasuks 1 305 eurot menetluskulu.
5.Tühistada Tartu Halduskohtu 24.03.2020. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisel.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikust teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse edasikaebamise viimane päev on 30. aprill 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.SA Tartu Ülikooli Kliinikum avaldas 05.11.2019. a riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Surnute transpordi- ja patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimine“ (viitenumber 215783) hanketeate. Pakkumuse esitasid OÜ Võru Matusetalitus ja Tallinna Krematooriumi AS.
2.SA Tartu Ülikooli Kliinikum konkursikomisjon otsustas 17.12.2019. a jätta osaühingu Võru Matusetalitus kvalifitseerimata, kvalifitseerida Tallinna Krematooriumi AS ja tunnistada Tallinna Krematooriumi AS pakkumus vastavaks. SA Tartu Ülikooli Kliinikum tunnistas 17.12.2019. a otsusega nr 1.3-1/456 edukaks Tallinna Krematooriumi AS pakkumuse. SA Tartu Ülikooli Kliinikum konkursikomisjon otsustas 19.12.2019. a kvalifitseerida Tallinna Krematooriumi AS kui eduka pakkuja. OÜ Võru Matusetalitus esitas 23.12.2019. a riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Riigihangete vaidlustuskomisjon rahuldas 17.01.2020. a otsusega nr 197-19/215783 OÜ Võru Matusetalitus vaidlustuse riigihangete seaduse (RHS) § 197 lg 1 p 5 alusel.
3.SA Tartu Ülikooli Kliinikum konkursikomisjon otsustas 17.02.2020. a tunnistada Vaidlustuskomisjoni 17.01.2020 otsuse nr 197-19/215783 alusel kehtetuks käesolevas riigihankes „Surnute transpordi- ja patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimine“ (viitenumber 215783) 17.12.2019 konkursikomisjoni otsus „Pakkujate kvalifitseerimine“.
4.SA Tartu Ülikooli Kliinikum konkursikomisjon otsustas 17.02.2020. a, võttes aluseks RHS § 115 lg 8, lükata tagasi Võru Matusetalitus OÜ poolt esitatud pakkumus kui põhjendamatult madala hinnaga pakkumus (p 1) ja võttes aluseks RHS § 114 lg 1, tunnistada Tallinna Krematooriumi AS poolt esitatud pakkumus vastavaks riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (p 2).
5.SA Tartu Ülikooli Kliinikum konkursikomisjon otsustas 18.02.2020. a, võttes aluseks RHS § 98 lg 1 ja 5 kvalifitseerida Tallinna Krematooriumi AS kuna pakkuja vastab riigihanke alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele.
6.SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse 18.02.2020. a otsusega nr 1.3-1/69 tühistati 17.12.2019. a juhatuse otsus nr 1.3-1/456 surnute transpordi- ja patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimiseks riigihanke (viitenumber 215783) konkursi tulemuste kinnitamiseks. Otsuse tühistamise aluseks on riigihangete vaidlustuskomisjoni 17.01.2020 otsus nr 197-19/215783 (p 1); kinnitati avatud hankemenetlusega riigihanke (viitenumber 215783) tulemused surnute transpordija patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimiseks (p 2); tunnistati edukaks Tallinna Krematooriumi AS (registrikood 10376924) poolt esitatud pakkumus (p 3).
7.OÜ Võru Matusetalitus esitas 25.02.2020. a Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse OÜ Võru Matusetalitus pakkumuse tagasilükkamise, Tallinna Krematooriumi AS pakkumuse edukaks tunnistamise ja kvalifitseerimise otsustele.
8.Riigihangete vaidlustuskomisjon jättis 13.03.2020. a otsusega nr 26-20/215783 RHS § 197 lg 1 p 4 alusel OÜ Võru Matusetalitus vaidlustuse rahuldamata.
9.OÜ Võru Matusetalitus esitas 20.03.2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse osaühingu Võru Matusetalitus pakkumuse tagasilükkamise, Tallinna Krematooriumi AS pakkumuse edukaks tunnistamise ja kvalifitseerimise otsuste ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.03.2020. a otsuse nr 26-20/215783 tühistamiseks.
10.Tartu Halduskohus rahuldas 24.03.2020. a määrusega kaebuses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas SA-l Tartu Ülikooli Kliinikum hankelepingu sõlmimise Tallinna Krematooriumi AS-ga kuni haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja nõue
11.Hankija ei käitu hea halduse tava ja riigihangete põhimõtete kohaselt, kuna VAKO on juba 17.01.2020. a otsuses märkinud, avatud hankemenetluses kontrollitakse pakkujate kvalifikatsiooni esmalt üksnes formaalselt hankepassi alusel ja alles eduka pakkuja puhul sisuliselt tõendite alusel.
12.Hankija ei näinud esmaselt aluseid pakkumuse tagasilükkamiseks, vaid nägi probleeme pakkuja kvalifitseerimises. Kui hankija oleks tegelikult näinud probleeme vaidlustaja pakkumuse maksumuses ehk näinud alust pakkumuse tagasilükkamiseks, siis oleks hankija loogiliselt pidanud seda alust koheselt rakendama. Nüüd on keskendutud hankest kõige soodsama pakkumise kõrvale jätmisele. Hankija otsustus ja põhjendused kaebaja pakkumuse kõrvalelükkamiseks on otsitud ja kogu situatsioon on sellisena hea halduse põhimõttega vastuolus. Samuti on selline tegutsemine vastuolus ka riigihangete põhimõtetega, mis näevad ette soodsaima pakkumise väljaselgitamist ausa konkurentsi tingimustes.
13.Kaebaja pakkumus ei ole põhjendamatult madal. Pakkumus koosnes kahest hinnakomponendist – surnu transpordi hinnast ja surnu lahangu abilise teenuse hinnast ühes kalendrikuus. Kaebaja pakkus ühe surnu transpordi hinnaks 6 eurot ja lahanguabilise teenuse hinnaks 540 eurot + käibemaks kuus. Hankija lähtub teadmisest, et lahanguabiline tuleb tööle täistööajaga ja lahanguabilise töötasu peab vastama vähemalt alampalgale ja kui siia liita tööjõumaksud, siis ületavat need summad kaebaja esitatud pakkumust.
14.Hankija on andnud hanketingimustele ebaõige tõlgenduse. Kaebaja seisukohalt saadab ta oma töötaja igakordse tellimuse alusel hankija juurde teenust osutama. Asjaolu, et teenust saab osutada ainult kohapeal, ei tähenda, et teenuse osutaja peab viibima haiglas ka väljaspool otsese teenuse osutamise aega.
15.Kaebaja mõistab HD Lisa 1 p 4.1. tingimust selliselt, et hankija esitab igakordselt ja vajaduse tekkimisel tellimuse lahanguabilise teenuse saamiseks, misjärel saadab kaebaja oma lahanguabilise kohapeale, arvestusega, et tellimuse täitmine toimub tööpäeviti kella 08.00–16.00, s.h lahangu ettevalmistamine kella 08.00–14.00. Neil ajavahemikel peab kaebaja olema valmis reageerima ja tellimusi täitma, kusjuures lahangu ettevalmistamisele peab jõudma ühe tunni möödumisel tellimuse esitamisest. HD Lisa 1 p 4 alapunktidest ei loe välja, et lahanguabiline peab töötama nagu hankija teised töötajad, olenemata sellest, kas lahanguabilisel on konkreetsel tööpäeval mingeid tegevusi või mitte. Kaebaja on HD pinnalt arvestanud sellega, et lahanguabiline tuleb konkreetse tellimuse peale kohale, täidab oma ülesanded ja lahkub kaebaja tegevuskohta tagasi.
16.Seisukoht, et riigihanke kaudu ei saa sõlmida tööjõurendilepingut on põhimõtteliselt ebaõige, kuid hankija seisukohad ja VAKO järeldused viitavadki sisuliselt tööjõurendi hanke läbiviimisele (TLS § 6 lg 5), või sellele, et hankija otsib endale sisuliselt täistöökohaga töötajat ilma, et hankija peaks ise maksma riiklikke makse (need jääksid pakkuja kanda). Selline hange ei oleks seaduslik, RHS ei võimalda tööjõurendilepingu sõlmimiseks vähempakkumise korraldamist. Hankija pidanuks sellisel juhul andma HD kaudu selgelt teada, et soovitakse tööjõurendilepingu sõlmimist lahanguabilise töökoha täitmiseks. Tööjõurendileping ei oleks enam otseselt teenuse tellimine või osutamine, see olekski pigem tööjõu rentimine ehk kasutusleping: tööjõud antakse teise isiku
kasutusse ja makstakse selle eest renti. Riigihanke kaudu saab aga tellida teenust. Kaebaja tõlgendust HD osas toetab ka see, et teadaolevalt on hankijal varasemalt olnud lahangu abiline tööl töölepingu alusel, kuid nüüdse hankega otsustati tellida selle asemel lahangu abilise teenust sisse kolmandalt isikult (pakkujalt).
17.Hetkel osutatakse lahanguabilise teenust kaebaja tõlgenduse kohaselt. Käesoleva hankemenetluse jätkumise tingimustes on hankija sõlminud lahanguabilise teenuse ja surnute veo lepingu AS-iga Tallinna Krematooriumi. AS Tallinna Krematooriumi lahanguabiline ei viibi pidevalt hankija töökohas, vaid tuleb hankija juurde vastavalt vajadusele ehk esitatud tellimusele.
18.Hankija lahangule registreerimise raamatu väljavõtte kohaselt väljastatakse hetkel surnuid mitte lahanguabilise poolt, nagu näeb ette HD lisa 1 p 4.2.1., vaid teenuse osutaja autojuhi poolt. Hankija ei taga lahangu abilisele täiskoormusega tööd. Hankija lahangu registreerimise raamatu väljavõte on tähelepanuväärne veel seetõttu, et kinnitab kaebaja väidet, mille kohaselt ei ole lahanguabilisele tegelikult anda täistöökohaga tööd.
19.HD lisa 1 p 4.2.2. sätestab tellimuse alusel ilmumise, lahanguabilise ülesandeks on lahangu ette valmistamine tööpäeviti kella 08.00–14.00-ni, kokkuleppe alusel hankija tellimuse esitamisest hiljemalt ühe tunni möödumisel. Kaebaja on saanud siit tulenevalt arvestada, et lahanguabilise teenuse osutamine toimub ajalistes raamides kella 08.00 – 16.00, kuid lahangu ettevalmistamine vaid kella 08.00–14.00. Hankija ja VAKO ei ole vastanud midagi kaebaja väitele, et töölepingu seadus ei võimaldaks töötaja pidevat töötamist kella 08.00–16.00, sest tööandja peab tagama vähemalt ühe 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja, mis kinnitab, et tegelikult ei ole hankijal olnud kunagi plaani saada enda juurde lahangu abilist täistööpäevaks, vaid kasutada tema teenust vastavalt tekkivale vajadusele.
20.VAKO on otsuse p. 8.2.2. kohaselt arusaamisel, et kuivõrd riigihanke alusdokumente, sh. HD Lisa 1 „nõuded teenusele“ ei ole vaidlustatud, on need kehtivad ja siduvad, mistõttu kaebaja väited sellest, kuidas seda teenust on varem osutatud, kuidas praegu osutatakse ja see, kui palju on hankija juures 2020.a. lahanguid toimunud, ei oma vaidlustuse lahendamisel mingit tähtsust. Kaebaja VAKO seisukohaga ei nõustu, kuna ei näinud põhjust riigihanke alusdokumentide eraldi vaidlustamiseks, sest need ei ole õigusvastased. Tegemist on alusdokumentide tõlgendamise küsimusega, millele kaebaja soovib halduskohtu hinnangut.
21.Hanketingimused ei sätesta teenuse mahtu ega eeldatavat maksumust. Antud juhul ei ole hankija töötanud välja metoodikat, mille kaudu objektiivselt tuvastada, et üks või teine pakkumus oleks liiga madal. Samuti ei ole hankija fikseerinud hankedokumentides hanke eeldatavat maksumust, mis võiks olla mingiks orientiiriks pakkumuse hindamisel liiga madalaks või liiga kõrgeks.
22.VAKO otsuse p 8.2.6. kohaselt on hanke eeldatav maksumus mitteavaldatud ja VAKO-le on see number teada. Ilmselt saab hankija selle avaldada halduskohtule, et menetlusosalistele oleks selge, millist eeldatavat maksumust ootas hankija sellest hankest.
23.Samuti ei ole alusdokumentides sätestatud täpsemat teenuse mahtu või vähemalt mingit orientiiri, millise hulga lahangutega tuleb pakkujal tegemist teha. Seetõttu on kaebaja pidanud lähtuma oma 20 aastasest kogemusest antud turul ja arvestanud lahanguabilise töö koormuseks enda juures 0,65.
24.Hankija ei ole arvestanud kogupakkumusega. RHS-i kommentaaride kohaselt on alapakkumuse kahtluse tuvastamisel asjakohane lähtuda pakkumuse kogumaksumusest ehk
tervikust, mitte selle üksikutest osistest, sest ristsubsideerimine ei ole keelatud. Hankija ei ole arvestanud, et pakkumus on antud juhul koosnenud kahest komponendist.
25.VAKO on otsuses põhjendanud, et käesoleval juhul ei pidanud hankija lähtuma pakkumusest kui tervikust sest, kaebaja poolt hankijale esitatud selgitustest ei tulenenud, et kaebaja oleks ise lahangu abilise teenuse osutamiseks arvestanud lisaks mingeid muid rahalisi vahendeid. RHS kommentaarid ütlevad, et kui hankijal tekib kahtlus alapakkumuse esitamises, siis peab hankija igal juhul lähtuma pakkumuse kogumaksumusest, hoolimata sellest, kas pakkuja seda ise otsesõnu esile toob või mitte. Hankija küsis kaebajalt selgitust vaid kitsalt lahangu abilise teenuse maksumuse kohta ja kaebaja selgitaski selle maksumuse osa kujunemist. Kaebaja andis selgitused küsimustele, mida talle esitati, ja hankija ei küsinud midagi ristsubsideerimise kohta.
26.Korra on käesolev hange tunnistatud nurjunuks, mille üheks põhjuseks oli see, et kolmanda isiku pakkumus 72,29 EUR + km lahanguabilise teenuse eest tunnistati alapakkumuseks. Toona pakkus kaebaja vastava teenuse hinnaks samuti 540 EUR + käibemaks (ca 8 korda kõrgem hind, kui kaaspakkujal) ja siis ei olnud hankija jaoks see hind põhjendamatult madal. Kaebaja on jäänud samale tasemele, nüüd on see pakkumus tunnistatud põhjendamatult madalaks. Vastustaja vastuväited
27.Vastustaja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist ja menetluskulude kaebaja kanda jätmist.
28.Vastavalt RHS § 52 lg 2 ja § 104 lg-d 6 ja 8 kontrolliti pakkujate kvalifikatsiooni esmalt üksnes formaalselt hankepassi alusel ja seejärel hinnati pakkumuste vastavust. Vaidlustaja pakkumuse vastavuse osas tekkisid sisulised probleemid, mistõttu tuli pakkumus tagasi lükata. Nagu 17.01.2020. a vaidlustuskomisjoni otsuses välja toodud, on hankijal õigus otsustada, millist menetlusskeemi ta rakendab. Hankija tegevus vastab riigihangete seadusele ning väited hea halduse põhimõtetega vastuolust on alusetud ja kogu ülejäänud kriitika „otsuste ebaloogilisusest“ jms näitab vaidlustaja puudulikke teadmisi riigihangete menetlusest. Ka vaidlustuskomisjoni 13.03.2020. a otsuses on punktis 8.2.1. kinnitatud hankija tegevuse õiguspärasust.
29.Vaidlustaja pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal ning tuli seetõttu RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata. Kõik riigihanke alusdokumentides sisaldunud tingimused on pakkujatele siduvad ning pakkumuse esitamisel on kõigi tingimustega nõustumist ette nähtud konkreetselt kinnitada ka HD Lisa 2 vormil III, mida kõik pakkujad ka tegid.
30.HD Lisa 1 p 4.1 on sõnaselgelt sätestatud, et patoanatoomilise lahangu abilise teenust tuleb osutada hankija juures kohapeal tööpäeviti kell 8:00-16:00 korraga ühe lahanguabilise poolt (kvalifitseerimise tingimusena oli ette nähtud vähemalt kahe lahanguabilise olemasolu). HD Lisa 1 p 4.2 sätestatakse lahanguabilise, kes pakkuja poolt konkreetselt igakordselt teenuse osutamiseks hankija juures kohapeal on, ülesanded, punktides 4.3-4.6 täiendavad tingimused teenuse kohta. Hankija eeldab terviklikult kõigi teenuse nõuete täitmist, mitte üksnes punktis 4.2.2 toodud lahangu ettevalmistamise läbiviimist, mis on vaid üks ülesanne kogu teenuse sisust. Nii kaebaja pakkumusest, esitatud vaidlustusest kui jätkuvalt ka kohtule esitatud kaebusest ilmneb selgesti, et kaebaja keeldub aktsepteerimast hankija vajadust saada teenust kella 8st 16ni kogu ulatuses.
31.Hankijal on õigus lähtuvalt töö spetsiifika vajadusest ja erialastest kogemusest määratleda, millist liiki ja milliste tunnuste vastavat tooteid või teenuseid soetada. Pakkumuse esitamisest huvitatud isikutel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hankija telliks teistsuguse sisuga teenust, kui hankija vajadus on.
32.Ebaõige on kaebaja väide, et vaidlustuskomisjon ei käsitlenud oma otsuses kaebaja väiteid ja arusaama HD lisa 1 „Nõuded teenusele“ p 4 osas. Vaidlustuskomisjon on seda teinud otsuse punktides 8.2.2.–8.2.4. Vaidlustuskomisjon kaebaja tõlgendusega ei nõustunud.
33.Pakkujal lasub pakkumust tehes kõrgendatud hoolsuskohustus. Kui pakkujale jäid hanke alusdokumendid segaseks või ebapiisavaks, olnuks vajalik pakkujal enne pakkumuste esitamise tähtaega selgitustaotlusega hankija poole pöörduda. Riski hanke alusdokumentidest valesti aru saamise osas kannab pakkuja ise. Kaebaja ei lähtunud pakkumust tehes hanke tingimustest, vaid on ise ette näinud, millal ja mis mahus teenuse osutamine vajalik on (sh milliste ülesannete täitmine) ning nendest isiklikest valikutest lähtuvalt teinud oma pakkumuse. Kaebaja on eksimuses teenuse osutamise nõuetest arusaamisel, kuna hankija nimelt on eeldanud ja seadnud tingimuseks, et teenuse osutamine toimub tööpäeviti kell 8:00–16:00. Lahangute ettevalmistamise aeg on hankija juures tööpäeviti kella 8:00-st kella 14:00-ni ning lahang tuleb lahanguabilisel ette valmistada tunni jooksul hankija sellekohasest tellimusest. See aga ei tähenda, et lahanguabiline võiks lahangu ettevalmistamise tellimuse (korralduse) saamise ajal viibida veel kuskil mujal kui hankija asukohas, kuna teenuse osutamine algab tööpäeviti kell 8.00, ning et pärast lahangu ettevalmistamist teenuse osutamine ära lõppeks. HD Lisa 1 p 4 on ette nähtud kõik kohustused, mida teenuse osutamine hõlmab (lisaks ettevalmistusele lahangu ajal patoloogi abistamine, lahangujärgne korrastus, surnute vastuvõtmine ja väljastamine, registreerimine jne ülejäänud kohustuste täitmine vastavalt HD Lisa 1 p 4.3–4.6.). Seega on hanketingimused erinevalt kaebaja arusaamast sätestanud, et teenuse osutamine toimub kella 8–16ni tööpäeviti hankija asukohas. Pidev valmisolek ja viibimine hankija juures on osa teenusest, mille täpne koosseis ja tegemise aeg sõltub iga konkreetse päeva vajadustest hankija patoloogiateenistuses.
34.Hankija on eeldanud, et teenuse osutamiseks on vajalik vähemalt kaks lahangu abilist, mistõttu on asjakohatu väide sellest, et teenuse osutamine pole ühe lahanguabilise poolt võimalik kella 8– 16ni, kuna töö jagamine ja -graafiku tegemine kahele lahanguabilisele on pakkuja enda ülesanne.
35.Kaebaja „kogemuste“ ja „teadmiste“ põhjal tehtud oletused lahangute arvust on valed, nt 2019. aastal toimus keskmiselt üle 19 lahangu ühes kuus, lisaks veel arvukad lootelahangud (mille juures peab samuti patoloogi abistama jne) ehk hankija on hanke tingimused seadnud vastavalt tegelikele vajadustele. Samuti ei tõenda midagi kaebaja poolt omavoliliselt tehtud fotod ühest lühikest perioodi puudutavast surnute registreerimise lehest. Kaebajal puuduvad täielikud ja tõesed andmed hankija töö kohta ning antud juhul ei ole need ka asjassepuutuvad, kuna hankija vajadus tellitava teenuse järgi on kirjeldatud hanke alusdokumentides, mida ei ole vaidlustatud.
36.Kuna kaebaja vaidlustuste ja kaebuse tõttu pole senini olnud võimalik sõlmida soovitud hankelepingut, siis praeguste ajutiste kokkulepete alusel toimuvat ajutist töökorraldust ei saa kuidagi käsitleda samasena hanke alusdokumentides kirjeldatud soovitava teenusena. Lahangutel abistamine on hetkel korraldatud kliinikumi koosseisuliste töötajatega. Ka ei puutu asjasse hankija varasem töökorraldus, kuna hankijal on õigus vastavalt muutunud vajadustele ja võimalustele korraldada oma tööd ümber. Praegusel ajal soovitava teenuse saamiseks hankemenetlus korraldati.
37.Hanke eeldatava maksumuse ära näitamine ei olnud käesolevas hankes nõutav ning RHS § 115 lg 1 järgi ei võrrelda pakkumuse maksumust mitte hankelepingu eeldatava maksumuse, vaid hankelepingu esemega. Maht on ära näidatud HD Lisa 1 toodud teenuse nõuetes (sh teenuse osutamine tööpäeviti kell 8:00-16:00) ning neid arvesse võttes tuli pakkujal esitada pakkumuse maksumus. Väide, et pakkumuse maksumuse arvestamine hanke alusdokumentide põhjal ei ole võimalik ning aluseks sai olla seega üksnes „kaebaja 20-aastane kogemus antud turul“, oleks hanke alusdokumentide vaidlustamine, mida aga pole tehtud. Hankija leiab, et sisuliselt on kogu vajalik ja RHS § 77 ettenähtud teave pakkumuse maksumuse arvestamiseks olemas.
38.Hankija on pakkumuse hindamisel lähtunud riigihangete seaduses ettenähtud korrast põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemiseks, muud „metoodikat“ siin olla ei saa.
39.Ristsubsideerimine ei ole vaidlustatud hankes keelatud, kuid ka transporditeenuse komponent eeldab tegelike kulude kandmist. Kaebaja ei ole selgitustes välja toonud, et lahanguabilise teenuse jaoks on arvestatud ristsubsideerimisega pakkumuse maksumuse teise komponendi arvelt, mistõttu hankija otsuse tegemisel sellest ei lähtunud. Pakkumuse maksumus moodustus kahest komponendist (50% ja 50% osakaaluga), ristsubsideerimist ei olnud ning lahanguabilise teenuse osutamiseks vajalikke kulusid ei olnud kaetud, siis osutus põhjendamatult madalaks pakkumuse kogumaksumus ehk tervik. Majanduslikult on ebausutav, et transporditeenuse maksumusega 6 eurot saaks katta lahanguabilise teenuse kuludega tekkiva puudujäägi. Kaebaja oma kahes vastuses sõnaselgelt kinnitas, et kõik vajalikud kulud ja lisaks veel kasumgi sisalduvad selles 540€+ käibemaks. Hakata nüüd tagantjärgi vihjama, et võib-olla oleks transpordi maksumuse arvelt olnud kaebajal plaanis korvata ka lahanguabilise teenuse kulusid, pole aktsepteeritav.
40.Täiesti asjasse puutumatu on viide hankija poolt sama teenuse tellimiseks varasemalt korraldatud hankemenetlusele, mille hankija oli sunnitud RHS § 73 lg 3 p 2 ja 4 alusel lõpetama seetõttu, et kaebaja ei täitnud kvalifitseerimise tingimusi ning kolmanda isiku pakkumus tuli põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükata. Kolmanda isiku seisukoht
41.Kolmas isik leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata, menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda ning kolmanda isiku menetluskulud tuleb mõista kaebajalt välja.
42.Kaebaja on vaidlustuses ja kaebuses täielikult ignoreerinud HD Lisa 1 p 4.1, kus on selgelt väljendatud, et teenust osutatakse kohapeal tööpäeviti kl 8:00-16:00. Kui on nõutud teenuse osutamist kohapeal ja kindlaksmääratud ajavahemikul, siis ei saanud kaebaja eeldada, et tal on lubatud lähetada teenust osutav töötaja enda kontorist külmkambrisse alles siis, kui vastav tellimus on hankija poolt saadetud. Kaebaja on andnud meelevaldse tõlgenduse HD Lisa 1 p-le 4.2.2, leides, et hankijalt teate saamisel peab lahanguabilise teenuse osutaja ilmuma Puusepa 8 asuvasse külmkambrisse lahangut ette valmistama 1 tunni jooksul. Tegelikkuses on sellest punktist selgelt arusaadav, et 1 tunni jooksul peab olema lahang ette valmistatud, s.o teostatud on kõik selleks vajalikud toimingud, et patoloog saaks alustada lahangu läbiviimisega. Juhul, kui hankija oleks seadnud eesmärgiks lahangute ettevalmistamisega alustamise 1 tunni möödumisel tellimuse saamisest, siis oleks see ka vastavalt HD-s kirja pandud. Lahangu ettevalmistamine ei ole võimalik selliselt, et hankija teavitab sellest teenuse osutajat 1 tund ette ning alles siis hakkab teenuse osutaja kontorist liikuma. Valdkonnaga kokku puutunud isikuna peaks kaebaja teadma, et lahangu vajadus ilmneb sageli ootamatult ning teistest haiglatest või osakondadest toodav surnu tuleb eelnevalt vastu võtta ja koheselt ka lahanguks ette valmistada. Samuti sisaldab lahanguks valmisolek ka tööd dokumentatsiooniga, infovahetust ning lahanguruumi üldist korrashoidu. Seda kõike ei ole isegi teoreetiliselt võimalik teostada 1 tunni jooksul, sh transport kaebaja kontorist hankija külmkambrisse. Kaebaja on täielikult ignoreerinud HD Lisa 1 p-s 4.2.1 sätestatut, mille kohaselt on lahanguabilise ülesandeks hankija külmkambrisse teiste tervishoiuteenuse osutajate poolt saadetud surnute vastu võtmine, külmkambrisse paigutamine ja väljastamine tööpäevadel kl 8.0016.00. Jääb arusaamatuks, kuidas on kaebaja plaaninud sellist kohustust täita, kui tema töötaja ei viibi pidevalt hankija külmkambris kohapeal. Sellise teenuse vajadust ei ole võimalik ette prognoosida. Samuti ei ole kaebaja puudutanud küsimust, kuidas ta on kavandanud HD Lisa 1 p
4.3.toodud kohustuse - lahangule toodud surnu isiklike asjade surnu omastele üleandmise korraldamine vastavalt hankija korrale – täitmist ilma, et tema töötaja viibiks hankija külmkambris
kl 8.00-16.00 kohapeal.
43.Ilmselt on kaebaja ka ise mõistnud, et tema pakkumuse maksumus võib olla probleemne. Kaebaja on püüdnud hankija päringutele konkreetsete vastuste andmisest hoiduda, viidates hankija kohustusele põhjendada oma kahtlusi, ärisaladusele ning esitatud selgituste piisavusele. Lõpuks on aga Kaebaja olnud sunnitud avaldama, et on planeerinud lahanguabilise koormuseks 0.65. See aga ei ole kooskõlas hankedokumentides sätestatud, hankija poolt hangitava teenuse sisu ja tingimustega. Pakkumuse maksumus peab katma kõik pakkumuse sisuks olevad sisendkulud.
44.Kaebaja eksib, leides, et pakkumuse maksumus koosnes erinevatest komponentidest, mida oleks tulnud hinnata koos. Õige on, et pakkumus tuli esitada küll kahe eri teenuse liigi osas, kuid need ei moodusta pakkumuse erinevaid hinnakomponente. Hankedokumentide osaks olevate hindamiskriteeriumite järgi hinnati kummagi teenuse hinda eraldi, s.o nende maksumusi ei summeerita. Seetõttu tuli ka Hankijal kontrollida maksumuse põhjendatust kummagi teenuse puhul esitatud hinna osas eraldi. Kaebaja on väitnud, et lubatav on teenuste ristsubsideerimine. Kaebaja möönab sellega, et lahanguabilise teenuse maksumus ei kata ära vajalikke sisendkulusid (eeskätt töötasu). Kolmas isik siiski ristsubsideerimise väitega ei nõustu.
45.27.02.2020. a VAKO-le esitatud menetlusdokumendis loobus kaebaja nõudest tunnistada kehtetuks kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus. Samas ei ole kaebaja loobunud nõudest tunnistada kehtetuks SA Tartu Ülikooli Kliinikum 18.02.2020.a. otsus, millega kvalifitseeriti edukaks tunnistatud pakkuja Tallinna Krematooriumi AS ning on jäänud selle juurde ka kaebuses. Kaebaja ei ole millegagi põhjendanud, miks ta vaidlustab kolmanda isiku kvalifitseerimise – kvalifitseerimata jätmise saavad tingida objektiivsed asjaolud, kuid selliseid asjaolusid ei ole kaebaja esile toonud. Kaebaja ei ole üldse oma vastavat nõuet põhistanud. Kolmanda isiku objektiivne ja õiguspärane kvalifitseerimine ei saa mingil viisil kahjustada kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebajal puudub sellises olukorras ka õigustatud huvi sellise nõude esitamiseks. Isegi juhul, kui kaebus kuuluks rahuldamisele muude nõuete osas, ei tingiks see vajadust hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks osas, milles kvalifitseeriti kolmas isik, kuna see ei takista mingil viisil hankija poolt kaebaja kvalifikatsiooni kontrollimist ja tema kvalifitseerimist, kui see on põhjendatud. Kolmas isik on aga seisukohal, et kogu kaebus on põhjendamatu. Vaidlustuskomisjoni arvamus
46.Vaidlustuskomisjon vaidleb kaebusele vastu ja jääb vaidlustatud vaidlustuskomisjoni 13.03.2020 otsuses vaidlustusasjas nr 26-20/215783 esitatud kõigi seisukohtade ja põhjenduste juurde. Vaidlustuskomisjon palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud tema kanda.
47.Kaebaja pakkumus on hankija poolt tagasi lükatud RHS § 115 lg 8 alusel. Hankija on kahel korral (28.01.2020 ja 04.02.2020) pöördunud kaebaja poole ja palunud selgitada pakutud lahangu abilise teenuse hinda (540 eurot + käibemaks). Hankija sai kaebaja vastustest teada, et kaebaja on ette näinud lahangu abilise töötamise 0,65 koormusega ja selliselt, et lahangu abiline ei viibi tööpäeviti 8.00 – 16.00 kohapeal Puusepa 8, vaid tuleb sinna siis, kui saab tellimuse.
48.Kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse peamiseks põhjenduseks ongi see, et kaebaja pole pakkumuses esitatud lahangu abilise teenuse 1 kuu hinnas (540 eurot + käibemaks) arvestanud HD lisa 1 „Nõuded teenusele“ p-is 4. ette nähtud ülesannete täitmist ja tööpäeviti kohapeal 8.00-16.00 olemist.
49.Nii nagu kaebaja ka vaidlustusmenetluses möönis, et oluliseks vaidlusaluseks küsimuseks on see, millised nõuded on lahangu abilise tööle riigihanke alusdokumentides esitatud.
Vaidlustuskomisjon ei nõustu kaebajaga, et vaidlustuskomisjon seisukohta HD lisa 1 „Nõuded teenusele“ p-i 4.osas ei võtnud. Vaidlustuskomisjon on seda teinud oma otsuse p-ides 8.2.2.– 8.2.4.
50.RHS § 115 lg 8 näeb ette, et hankija lähtub sel alusel otsust tehes ja pakkumust tagasi lükates pakkuja selgitustest ja pakkuja esitatud dokumentidest. Kaebaja ei väitnud hankijale esitatud kahes selgituses, et ta on teises esitanud maksumuses (1 surnu transpordi hind) mingis osas arvestanud ka lahangu abilise teenuse hinnaga. Seetõttu polnud hankijal võimalik sellist varianti otsuse tegemisel hinnata. Kaebaja 11.02.2020 vastusest hankijale tuleneb see, et kaebaja pakutud lahangu abilise teenuse 1 kuu hinnaga ei ole võimalik riigihanke alusdokumentides ette nähtud tingimuste kohast teenust osutada, mistõttu tegemist on põhjendamatult madala maksumusega.
51.Pärast vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemist pöördus kaebaja vaidlustuskomisjoni poole selgituste saamiseks. Vaidlustuskomisjon edastas kaebajale 19.03.2020. a järgmise vastuse: „Teie viidatud Riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.03.2020 vaidlustusasjas 26-20/215783 tehtud otsuse p-is 8.2.6. on viidatud selle riigihanke eeldatavalt maksumusele ainult seepärast, et vaidlustuses olite hankijale ette heidetud, et eeldatav maksumus pole teada. Vaidlustuskomisjon on sealsamas teinud viite alates 18.10.2018 kehtivale RHS § 23 lg-le 9, mille kohaselt riigihanke alustamisel, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral, esitab hankija registrile teabe riigihanke eeldatava maksumuse kohta ja märgib, kas ta soovib eeldatava maksumuse avaldamist hanketeates või kontsessiooniteates. Hankija peab eeldatava maksumuse registrisse panema, kuid võib selle sinna panna selliselt, et pakkumuse esitamisest huvitatud isikud seda ei näe. See on kooskõlas RHS § 23 lg-ga 9. Vaidlustuskomisjoni liikmel on registri kasutamisel õigus eeldatavat maksumust näha. Vaidlustuskomisjon ei lähtunud seda otsust tehes eeldatavast maksumusest. See ei tulene ühestki vaidlustuskomisjoni seisukohast.
52.Vastavalt RHS-ile saab vaidlustuskomisjon hankija otsuse õiguspärasust kontrollides lähtuda hankija põhjendustest ja RHS-ist.
53.Hankija ei põhjendanud OÜ Võru Matusetalitus pakkumuse tagasi lükkamist eeldatava maksumusega. RHS § 115 lg 8, mille alusel OÜ Võru Matusetalitus pakkumus tagasi lükati, ei näe ette lähtumist eeldatavast maksumusest. Ka RHS § 115 lg 1 ei näe ette, et hankijal peab kahtlus esitatud maksumuse kohta tekkima lähtudes eeldatavast maksumusest. Kuna vaidlustuskomisjon oma otsuses eeldatavast maksumusest pole lähtunud, siis puudub vajadus registrist avaldamisele mittekuuluvaid andmeid edastada. Kohtu seisukoht
54.Kaebaja esitas 13.04.2020. a taotluse nõuda SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum välja andmed hanke eeldatava maksumuse kohta.
55.Tartu Halduskohtu 23.04.2020. a määrusega määrati menetlusosalistele tähtaeg täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 06.04.2020. a. Määruses selgitati, et täiendavatele menetlusdokumentidele võib vastuväiteid esitada kuni 13.04.2020. a ja uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada vähemalt kaks tööpäeva enne menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppu (HKMS § 271 lg 3). Seega tuleb kaebaja taotlus jätta rahuldamata, kuna taotlus esitati hilinenult (HKMS § 62 lõiked 4 ja 5).
56.Hankija on kaebaja pakkumuse tagasi lükanud järgmistel faktilistel ja õiguslikel asjaoludel.
57.SA Tartu Ülikooli Kliinikum konkursikomisjoni 17.02.2020. a otsuse punkti 1 kohaselt lükati Võru Matusetalitus OÜ poolt esitatud pakkumus tagasi kui põhjendamatult madala hinnaga pakkumus (RHS § 115 lg 8). Otsuse põhjenduste kohaselt on pakkuja esitanud tähtaegselt pakkumuse, milles 1 surnu transporditeenuse hinnaks on pakutud 6,00 eurot ning lahangu abilise teenuse hinnaks 1 kuu kohta 540,00 eurot. Hankija hinnangul ei kata pakkumuses esitatud lahangu abilise teenuse maksumus ühe kuu kohta lepingu täitmisega seotud otseseid kulusid, mistõttu on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal. Riigihanke alusdokumentides (HD Lisa 1 punkt 4) on hankija sätestanud selgelt, et patoanatoomilise lahangu abilise teenust osutatakse raamlepingu perioodil hankija juures kohapeal tööpäeviti kell 8:00 – 16:00 korraga ühe pakkuja pakkumuses nimetatud lahanguabilise poolt. Lahangu abilise töökohustuste hulka kuulub teiste tervishoiuteenuse osutajate poolt saadetud surnute vastuvõtmine, külmkambrisse paigutamine ja väljastamine, patoanatoomiliste lahangute ettevalmistamine, patoloogi abistamine lahangu käigus, patoanatoomilise lahangu järgselt surnu korrastamine. Hankija soovib lahangu abilise teenust tellida kõigil tööpäevadel ning 8 tundi päevas, mis tähendab, et pakkuja pakutav lahanguabiline peab täitma hankija juures lepingujärgseid kohustusi ajaliselt täistöökohaga. Hankija esitas pakkujale 28.01.2020. a RHR-i vahendusel päringu, milles palus vastavalt RHS § 115 lõikele 1 esitada hinnakalkulatsioon ja selgitused, millistest hinnakomponentidest koosneb pakkuja poolt pakutud lahangu abilise teenuse 1 kuu tasu. Hankija leiab, et teenuse maksumuse kohta esitatud selgitustest ilmneb, et hankelepingut hanke alusdokumentides ettenähtud moel täita pole planeeritud. Kuna esitatud lahangu abilise teenuse maksumus ei kata kõiki sõlmitava hankelepingu täitmisega kaasnevaid kulusid on Võru Matusetalitus OÜ esitatud pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, mistõttu tuleb see RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata.
58.SA Tartu Ülikooli Kliinikum konkursikomisjoni 17.02.2020. a otsuse punkti 2 kohaselt tunnistati Tallinna Krematooriumi AS poolt esitatud pakkumus vastavaks riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele (RHS § 114 lg 1).
59.SA Tartu Ülikooli Kliinikum konkursikomisjoni 18.02.2020. a otsuse kohaselt kvalifitseeriti Tallinna Krematooriumi AS kuna pakkuja vastab riigihanke alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele (RHS § 98 lõiked 1 ja 5).
60.SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse 18.02.2020. a otsuse nr 1.3-1/69 punkti 2 kohaselt kinnitati avatud hankemenetlusega riigihanke tulemused surnute transpordi- ja patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimiseks ja punkti 3 kohaselt tunnistati edukaks Tallinna Krematooriumi AS poolt esitatud pakkumus.
61.Vaidlustuskomisjoni 13.03.2020. a otsuse kohaselt jäeti OÜ Võru Matusetalitus vaidlustus rahuldamata (RHS § 197 lg 1 p 4).
61.1.Vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendustest nähtuvalt on RHS § 115 lg 8 kohaldamise üle vaidlus neljas küsimuses. Esiteks, kas hankija oleks pidanud enne teiste otsuste tegemist kohe rakendama RHS § 115. Vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et kuna hankija on viinud riigihanke läbi RHS-is ettenähtud
menetluskorras (RHS 2 . ptk), puudub mistahes alus hankijale ette heita, et ta koheselt ei asunud kohaldama RHS § 115. Teiseks, kas pakkuja sai arvestada, et lahanguabiline osutab teenust 0,65 koormusega ja ei viibi hankija juures Puusepa 8 tööpäeviti kell 8.00-16.00, vaid tuleb kohale siis, kui hankija esitab tellimuse. Vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et vaidlustaja väited sellest, kuidas seda teenust varem on osutatud, kuidas praegu (ajutise lepingu alusel) osutatakse ja see, kui palju lahanguid on hankija juures toimunud 2020. a, ei oma vaidlustuse lahendamisel mingit tähtsust. Raamlepingu täitja töötajad, kes hankijale teenust osutavad, ei muutu sellega hankija töötajateks ega ka renditööjõuks. Asjaolu, et lahangute arv pole teada, ei tähenda, et lahanguabilise teenuse ajaline maht pole teada. HD lisa 1 „Nõuded teenusele“ p-st 4 ei tulene võimalust, et lahanguabiline tuleb kõiki ettenähtud ülesandeid täitma siis, kui hankija on tellimuse esitanud ja täitjaga kokku leppinud. Kolmandaks, kas RHS § 115 lg 8 alusel tehtavaks otsuseks on vajalik eelnevalt pakkujatele teatavaks tehtav metoodika ja eeldatav maksumus. Vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et hankija sai vaidlustaja 11.02.2020. a vastusest järeldada, et pakutud lahanguabilise teenuse 1 kuu hinnaga ei ole võimalik riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimuste kohast teenust osutada ja et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega. RHS § 115 lg 8 alusel tehtav otsus ei eelda, et pakkujatele on teatavaks tehtud metoodika, kuidas põhjendamatult madalat maksumust välja selgitada ja eeldatav maksumus. Kui hankijal vastav kahtlus tekib ja ta pakkuja poole pöördub, siis peab pakkuja tõendama, et hankija kahtlustel puudub alus. RHS § 115 lg 1 nimetatud „hankelepingu eset“ tuleb mõista võimalikult laialt, st viisil, et lisaks eeldatavale maksumusele on pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel asjakohased mistahes tegurid ja näitajad, mis võivad viidata pakutud hinna ebamõistlikkusele. Vaidlustuskomisjonile on teada hankija poolt riigihangete registris avaldatud eeldatav maksumus. Neljandaks, kas hankija oleks pidanud vaidlustatud otsuse tegemisel arvestama vaidlustaja pakkumuse kogumaksumust, st ka esitatud 1 surnu transpordihinda. Vaidlustuskomisjon asus seisukohale, et kuigi reeglina tuleb RHS § 11 5 alusel teostada kontrolli pakkumuse maksumuse kui terviku üle, polnud käesoleval juhul hankijal alust seda teha, eelkõige seepärast, et vaidlustaja poolt hankijale esitatud selgitustest ei tulenenud, et vaidlustaja oleks ise lahanguabilise teenuse osutamiseks arvestanud lisaks mingeid muid rahalisi vahendeid. Kuna vaidlustaja oli hankijale selgelt andnud teada, et tema poolt esitatud lahanguabilise teenuse hinda ei arvestata HD lisa 1 „Nõuded teenusele“ p-s 4 sätestatud ulatuses teenuse osutamist, sai hankija lähtuda üksnes vaidlustaja selgitustest.
61.2.Kuna vaidlustus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsusele jäi rahuldamata, siis jäeti vaidlustuskomisjoni otsusega rahuldamata ka taotlused tunnistada kehtetuks kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja kvalifitseerimise otsused, kuna vaidlustuses lähtuti üksnes sellest, et vaidlustaja pakkumus on õigusvastaselt tagasi lükatud.
62.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebus jääb rahuldamata ja kuna vaidlustuskomisjoni otsuses on hankija otsustele kaebaja esitatud õiguslikke etteheiteid käsitletud, nõustub halduskohus vaidlustuskomisjoni põhjendustega ega korda neid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikest 2 tulenevalt käesolevas otsuses.
63.Halduskohus ei nõustu kaebaja väidetega, et hankija ei ole käitunud hea halduse tava ja riigihangete põhimõtete kohaselt, sest asjas kogutud tõenditega ei ole kaebaja osundatud maksiimide rikkumine tõendamist leidnud.
64.Kaebaja tugineb oma väidetes vaidlustuskomisjoni 17.01.2020. a otsusele. Kaebaja osundab, et kui kaebaja kvalifitseerimata jätmine osutus õigusvastaseks, siis keskenduti hankest kõige soodsama pakkumise kõrvale jätmisele. Hankija otsustus ja põhjendused kaebaja pakkumuse kõrvalelükkamiseks on otsitud ja kogu situatsioon on sellisena hea halduse põhimõttega vastuolus. Samuti on selline tegutsemine vastuolus ka riigihangete põhimõtetega, mis näevad ette soodsaima pakkumise väljaselgitamist ausa konkurentsi tingimustes.
65.Halduskohus märgib vastuseks kaebajale, et vaidlustuskomisjoni 17.01.2020. a otsusest ei saanud kaebajale tuleneda õigustatud ootust, et vastustajal ei ole pärast kaebaja esimese vaidlustuse rahuldamist vaidlustuskomisjonis enam õigust kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks. Vaidlustuskomisjon ei ole 17.01.2020. a otsuses hankijale teinud õiguslikke etteheiteid selles, et hankija ei juhindunud 17. ja 19.12.2019. a otsuseid tehes RHS §-st 115 ega teinud hankijale ka sellesisulist ettekirjutust.
66.Vaidlustuskomisjoni 17.01.2020. a otsusega on tõendatud, et esimeses vaidlustuses oli vaidluse all vastustaja 17.12.2019. a otsus kaebaja kvalifitseerimata jätmise kohta.
67.Vaidlustuskomisjoni otsuse p-s 10 on vaidlustuskomisjon sedastanud, et vastustaja eksimus seisnes selles, et ehkki RHS § 52 lõige 2 ja § 104 lõiked 6 ja 8 nende koosmõjus näevad avatud hankemenetluse puhul vaikimisi ette menetlusskeemi, mille järgi kontrollitakse pakkujate kvalifikatsiooni esmalt üksnes formaalselt hankepassi alusel ja alles eduka pakkuja puhul sisuliselt tõendite alusel, siis vaidlustatud riigihankes on hankija kasutanud RHS § 104 lõikes 7 sätestatud õigust kontrollida kõigi pakkujate kvalifikatsiooni sisuliselt tõendite alusel juba esimese menetlustoiminguna pärast pakkumuste avamist.
68.Vaidlustuskomisjoni otsusega on seega tõendatud, et vastustaja 17.12.2019. a otsus ei sisaldanud sisulist ja põhjalikku kontrolli ja põhines eeldustel, mida vaidlustuskomisjon pidas võimalikuks hinnata suvalisteks. Otsusega on samuti tõendatud vastustaja otsuse ebapiisav põhjendatus, mille tõttu ei olnud vaidlustuskomisjonil otsusest võimalik välja lugeda, mis olid need konkreetsed ja kontrollitud asjaolud, miks vaidlustaja PEK punktile 5.3.4 ei vastanud.
69.Seega ei tõenda vaidlustuskomisjoni 17.01.2020. a otsus vastustaja poolt hea halduse tava ja riigihangete põhimõtete eiramist, vaid tõendab hankija poolt menetlus- ja materiaalõiguse normide eiramist, mis viis kaebaja vaidlustuse rahuldamisele. Vaidlustuse rahuldamine tähendab aga seda, et hankija pidi asja uuesti läbi vaatama ja uued otsused tegema, arvestades seejuures vaidlustuskomisjoni otsuse seisukohti. Nagu eelnevalt osundatud, on vaidlustuskomisjon teise vaidlustuse lahendamisel lugenud oma varasema otsuse hankija poolt korrakohaselt täidetuks. Kohtu seisukohalt on kaebaja aktsepteerinud vaidlustuskomisjoni otsust selles osas, milles see toetas tema vaidlustust ja eirab vaidlustuskomisjoni seisukohti selles osas, milles on vaidlustuskomisjoni aastate pikkusele halduspraktikale tuginedes selgitatud nõudeid hankija otsuste põhjendamisele ja menetlusskeemile hankemenetluses.
70.Seega ennistus vaidlustuskomisjoni 17.01.2020. a otsuse jõustumisel olukord, mis hankes valitses enne seda, kui hankija konkursikomisjon oli otsustanud jätta kaebaja kvalifitseerimata ja kvalifitseerida kolmanda isiku ja tunnistada kolmanda isiku pakkumuse vastavaks.
71.Nagu eelpool osundatud sai hankija käesolevas hankeasjas vaidlustuskomisjonilt menetluse korrakohaseks läbiviimiseks sisuliselt ettekirjutuse, mille kohaselt tuleb esmalt formaalselt hankepassi alusel ilma sellekohaseid haldusakte andmata kontrollida pakkujate kvalifikatsiooni,
teha otsustus pakkumuste osas ja eduka pakkuja väljaselgitamiseks ning seejärel langetada sisuline otsustus eduka pakkuja kvalifitseerimiseks (RHS § 52 lg 2, § 104 lõiked 6 ja 8).
72.Seega oli vastustaja õigustatud RHS § 115 alusel pakkumuste maksumuste hindamiseks sõltumata sellest, kas kaebaja sellega nõustub.
73.RHS § 115 lg 1 kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. RHS § 115 lg-st 1 järelduvalt on kahtluse tekkimise aluseks eelkõige olukord, kus pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal siis, kui pakkumuse hinna ja teostatavate tööde eeldatava maksumuse vahe on silmatorkavalt erinev (Riigikohtu halduskolleegiumi 02.12.2015 otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 23).
74.Halduskohtule esitatud tõendikogumi kohaselt esitati hankes kaks pakkumust, kusjuures kolmanda isiku pakkumuse kohaselt oli lahanguabilise teenuse hind 867,48 eurot kuus ja ühe surnu transpordi hind 7,15 eurot ja kaebaja pakkumuse kohaselt oli lahanguabilise teenuse hind 540 eurot kuus ja ühe surnu transpordi hind 6 eurot. Halduskohus märgib vastuseks kaebusele, et tulenevalt kohtule esitatud tõenditest seisneb käesoleval juhul kohtupraktika kohane kaebaja pakkumuse hinna ja teostatavate tööde eeldatava maksumuse vahe silmatorkav erinevus selles, et hankija on hankedokumentides avaldanud soovi teenust saada täistööajaga, mida pakkujal ei ole võimalik osutada pakkumuse hinnaga, kuna hind ei saa katta teenuse maksumust, sest alates 2020. aasta 1. jaanuarist on Eestis töötasu alammäär tunnis 3,48 eurot ja töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 584 eurot.
75.Vastustaja pidas 28.01.2020. a ja 04.02.2020. a kaebajale saadetud pöördumiste kohaselt põhjendamatult madalaks kaebaja pakutud lahanguabilise teenuse hinda. Vastustaja palus esitada hinnakalkulatsiooni ja täiendavad selgitused kaebaja pakutud lahanguabilise teenuse kuutasu hinnakomponentide kohta, kuna esitatud maksumus ei kata kõiki teenuse osutamiseks vajalikke kulusid.
76.Kaebaja on 04.02.2020. a selgituse kohaselt pidanud tarvilikus osundada esmalt vastustaja poolt põhjendamiskohustuse rikkumisele ja minetustele hankedokumentides. Selgituses antud sisulise vastuse kohaselt koosneb kaebaja poolt pakutud lahanguabilise teenuse ühe kuu tasu hinnakomponendina lahanguabilise töötasust.
77.Kaebaja 11.02.2020. a selgituse kohaselt on teistkordne selgituse küsimine vastuolus ettevõtte õigusega ärisaladusele, sest eelnevalt on selgitatud, et hankelepingu eeldatavad kulud saavad pakkumuse maksumusega kaetud. Selgituse sisulise vastuse kohaselt arvestatakse lahanguabilise töö koormuseks 0,65, mis on täiesti piisav lahanguabilise töö tegemiseks, arvestades 2020. a veebruari töökoormust kliinikumis. Palga- ja maksuarvestus 0,65 koormusega töö kohta: töötasu 379,6 eurot (bruto); töötukindlustus 6,07 eurot (1,6%); ettevõtte töötukindlustus 3,04 eurot (0,8%); kogumispensioni makse 7,59 eurot (2%); sotsiaalmaks 125,27 eurot (33%); töötasu väljamakse 365,94 eurot . Kaebaja kulu kokku 507,91 eurot, pakutud teenuse hind on 540 eurot. Kaebaja kasum kujuneb lahanguabilise teenuse ja transporditeenuse osutamise koostoimest.
78.SA Tartu Ülikooli Kliinikum konkursikomisjoni 17.02.2020. a otsuse kohaselt lükati tagasi kaebaja esitatud pakkumus kui põhjendamatult madala hinnaga pakkumus (RHS § 115 lg 8).
79.Halduskohus ei nõustu tõendikogumi alusel kaebaja väidetega, et vastustaja ei saanud tema pakkumust lugeda põhjendamatult madalaks, sest hanketingimused ei sätesta teenuse osutamist täistööajaga hankija juures, hanketingimustes ei ole sätestatud teenuse mahtu ega eeldatavat maksumust ja hankija ei ole arvestanud kogupakkumusega (sh transporditeenus).
80.Kaebaja ei ole kohtu hinnangul vajalikul määral arvestanud haldusmenetluse aluspõhimõtetega ja hankemenetluse eripäraga. Haldusmenetluse aluspõhimõtete kohaselt on haldusorganil, milleks on käesoleval juhul tinglikult vastustaja, lubatud teha enne asja lõplikku otsustamist kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Sellest põhimõttest lähtudes käsitatakse hankedokumente hankeasjas eelhaldusaktina (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52), mida tuleb vaidlustada enne pakkumuste esitamise tähtaega (RHS § 189 lg 2) ning neid ei saa vaidlustada alles koos pakkumuse kohta tehtud otsusega. HKMS § 268 lg 4 kohaselt ei saa isik hankeasjas tugineda haldusakti (sh riigihanke alusdokumentide) õigusvastasusele, kui ta on jätnud kasutamata võimaluse selle vaidlustamiseks. Hankedokumentide kehtivuse ajal on neis toodud tingimused kohustuslikud nii pakkujatele kui ka hankijale.
81.Sellest maksiimist ja osundatud õigusnormidest tulenevalt ei oma käesoleva asja lahendamisel sisulist tähendust kaebaja õiguslikud etteheited hankedokumentide väidetavale puudulikkusele ja ebakonkreetsusele.
82.Kaebaja keskendub kaebuses peaasjalikult hankedokumentide lisa 1 punktis 4 sätestatud patoanatoomilise lahangu abilise teenusele sätestatud konkreetsetele nõuetele ja on jätnud tähelepanuta raamlepingu üldosas sätestatud nõuded raamlepingu esemeks olevatele teenustele.
83.Nimelt käsitletakse hankedokumentide lisa 1 punkti 1.3 kohaselt raamlepingu esemeks oleva patoanatoomilise lahangu abilise teenusena hankija patoloogi abistamist lahangueelselt, lahangul ja lahangujärgselt vastavalt hankija korraldustele ning surnute hankija külmkambrisse vastuvõtmise ja väljastamise protseduuride läbiviimist. Kohtu arusaamisel ei arvesta kaebaja tõlgendus (koormusindeks 0.65) hankija määratletud raamlepingu eset.
84.Kaebaja on seisukohal teenuse osutamiseks ei pea lahanguabiline viibima täistööajaga hankija juures, mis tuleneb kolmanda isiku poolt ajal, mil hankelepingut ei ole sõlmitud, teenuse osutamist moel, mis vastab kaebaja tõlgendusele. Kaebaja arvates on tegemist nn mõistliku kõrvalseisja tõlgendusega.
85.Halduskohus on seisukohal, et kaebaja on ekslikult kasutanud üksnes õigusakti ajaloolist tõlgendamismeetodit. Lisaks ajaloolisele meetodile tunneb õigusteadus ka grammatilist ja süstemaatilist kui ka teleoloogilist tõlgendamismeetodit, mida õigusnormide sisustamisel kasutatakse. Grammatilisel tõlgendamismeetodil kaebajaga samale arusaamisele jõudmise välistamist on põhjalikult käsitletud vaidlustuskomisjoni otsuses, milliste järeldustega halduskohus nõustub. Seega ei toeta nimetatud meetod kaebaja käsitlust, et iga kõrvalseisja saaks hankedokumentide lisa 1 punktist 4 aru sarnaselt kaebajaga. Kuna hankedokumentide lisa punkti 1.1 kohaselt on raamlepingu esemeks surnute transporditeenus ja patoanatoomilise lahangu abilise teenus, saab kohus hankija lepingu sõlmimise eesmärgist aru taoliselt, et hankija sooviks on lepinguga nende teenuste saamine pakkujalt, st et hankija ise ei peaks kliinikumi
põhifunktsiooniga külgnevate teenustega tegelema ja vabaneks arstiteadusega (patoloogiline anatoomia) vahetult mitteseotud tehnilist laadi ülesannete täitmisest. Teleoloogiline tõlgendusmeetod, s.o raamlepingu sõlmimise eesmärgi kohane meetod toetab hankija tõlgendust vaidlusaluse teenuse osutamise osas ja kaebaja käitlus on seetõttu ekslik. Isegi juhul, kui leida, et ajalooline tõlgendamismeetod (võimalik praegune teenuse osutamise korraldus) toetab kaebaja seisukohta, ei saa kaebaja tõlgendust pidada õigeks, kuna teised tõlgendamismeetodid annavad vastupidise tulemuse. Teisalt tuntakse õigusteaduses õigusnormide tõlgendamist lähtudes sellest, kas normi tõlgendab nende andja, kohaldaja või õigusnormidest tõusetunud vaidluste lahendaja, kelleks mh on kohus. Halduskohus ei näe võimalust kaebaja tõlgendusega nõustumiseks ja jagab hankedokumentide tõlgendamisel vastustaja ja vaidlustuskomisjoni seisukohta. Kaebaja põhjendused ei anna kohtu arvates piisavalt kaalukat alust eirata hankedokumentide koostaja (õigusnormi andja) seisukohta.
86.Vaidlusaluse hanke sisust ja nimetusest lähtudes on tegemist surnute transpordi- ja patoanatoomilise lahangu abilise teenuse tellimiseks korraldatava hankega. Kuna hanke esemeks on teenuse osutamine nelja aasta jooksul hanke alusdokumentides näidatud kohas ja ajal, on kohtu arvates üheselt arusaadav nii teenuse osutamise aeg kui teenuse osutamise koht. Kuna hankija peab osutama teenust, mitte näiteks valmistama oma riisikol mingi toote, siis ei pea kohus veenvaks kaebaja arutlust seoses teenuse osutamise ajakuluga tööpäevas, sest hankelepingu kestus on määratletud kuudes (nelikümmend kaheksa) ja hanketingimuste lisas määratletud hankija tegutsemiskohas korraga ühe pakkuja pakkumuses nimetatud lahangu abilise poolt. Hankija on üheselt mõistetavalt ka tööpäeva lõikes määratlenud aja, mil ta pakkujalt teenuse saamist eeldab. Kuidas pakkuja täidab oma lepingulised kohustused lahangu abilise (abiliste) ees tulenevalt töölepingu seadusest, ei ole reguleeritud hankedokumentidega ja ei saa muuta hanketingimusi õigusvastasteks. Teenuste maht lahangu abilise teenuse osas on hanketingimustes sisustatud ajalisest kriteeriumist lähtudes kuudes, mitte kuus abistamisele kuuluvatest lahangutest lähtudes. Nii on seda tehtud ka riigihangete registris avaldatud hanke üldandmetes, millest kaebaja sai ja pidi lähtuma.
87.Hankedokumentide lisa punkti 4 kohaselt osutatakse patoanatoomilise lahangu abilise teenust raamlepingu perioodil hankija tegevuskohas kohapeal tööpäeviti tööajal korraga ühe pakkuja pakkumuses nimetatud lahanguabilise poolt, kelle ülesanneteks on: hankija külmkambrisse teiste tervishoiuteenuse osutajate poolt saadetud surnute vastu võtmine, külmkambrisse paigutamine ja väljastamine tööpäevadel kl 8.00–16.00; surnu paigutamisel külmkambrisse ja sealt väljastamise registreerimine vastavalt hankija poolt etteantud dokumentatsioonile; patoanatoomilise lahangu ette valmistamine tööpäeviti kella 08:00-st kella 14:00-ni, kokkuleppe alusel hankija tellimuse esitamisest hiljemalt ühe tunni möödumisel; võimalikest sellega seonduvatest takistustest hankija teavitamine; patoloogi abistamine patoanatoomilise lahangu käigus; patoanatoomilise lahangu järgselt surnu korrastamine (sh lahangujärgselt surnu pakkuja poolt ostetud heledas toonis surnukotti asetamine) ning korrastamise järgselt hankija teavitamine.
88.Kui lahangu abilise tööülesannete analüüsimisel isegi asuda seisukohale, et tegemist on lahangu abilise tööülesannete ammendava loeteluga, millist seisukohta kohus ei toeta, ei pea kohus tõendikogumi alusel õigeks kaebaja käsitlust, et teenuse osutamiseks piisab 0,65 koormusega töötajast, s.o kui lähtuda tavapärastest töötundidest ühes kuus. Seda põhjusel, et kaebaja ei ole hankijale saadetud selgituste kohaselt käsitlenud kõiki hankedokumentide kohaseid ülesandeid osutamisele kuuluva teenuse raames. Kohus nõustub hankija, kolmanda isiku ja vaidlustuskomisjoniga, et kaebaja hankija küsimustele antud vastustest ei nähtu teenuse maksumuse kõiki potentsiaalseid kulukomponente ka kaebaja pakutud hüpoteetilisest töökoormusest lähtumise korral.
89.Seega ei ole kohane kaebaja poolt tõlgendamise alusel pakutud lahangu abilise töökoormus 0,65, mis on ilmselt pakutud 2019. aasta Eesti miinimumpalka arvestades, mida ei saa ilmselgelt pidada jätkusuutlikuks 48 kuu pikkuse teenuse osutamise maksumust prognoosides ja pakkudes. Seda eriti olukorras, kus teenuse hind ei kata töötasu alammäära kuus täistööajaga töötamise korral ka teenuse osutamise esimesel aastal.
90.Seoses hankija kohaldatud RHS § 115 lõigetega 1 ja 8 märgib kohus vastuseks kaebajale, et arvestades eelpool kirjeldatud asjaolusid, jagab halduskohus kohtule esitatud tõendikogumi alusel vastustaja seisukohta, et vastustaja kohaldas RHS § 115 lõiget 1 eesmärgipäraselt, sest selle sätte eesmärgiks on võimaldada jätta leping sõlmimata pakkujaga, kes ei suuda hiljem hankija määratud tingimustel lepingut täita.
91.Tõendikogumi alusel ei ole võimalik tuvastada, et hankija oleks miskit pidi omavoliliselt kaebaja pakkumuse tagasilükanud, sest sätte eesmärgiks on tagada hankijale õigus hinnata hankelepingu sõlmimisega kaasnevaid riske, et mitte sõlmida hankelepingut tingimusel, mis objektiivselt seavad majandusliku ebamõistlikkuse tõttu kahtluse alla hankelepingu nõuetekohase täitmise. Kohtu arvates ei saa hankijale olla majanduslikult mõistlik planeerida lahanguabilise teenuse saamist taoliselt, et hankija peab sisuliselt palkama või tagama omapoolse võimekuse tegeleda igakordselt lahangute läbiviimisel lahangu abilise teenuse vajadusest informeerimise, kooskõlastamise jmt tegevuse teenuse osutajaga.
92.Kohus on seisukohal, et hankija on käesoleval juhul täitnud RHS § 115 lg 1 lausest üks tuleneva kohustuse võimaldada pakkujale selgituse andmist, kusjuures seda on võimaldatud koguni kahel korral, kuna kaebaja esimene selgitus jäi üldsõnaliseks.
93.Arvestades hankelepingu eset, nõustub kohus hankija ja vaidlustuskomisjoni käsitlustega, et hankija oli õigustatud esitatud kujul pidama kaebaja pakkumust põhjendamatult madalaks. Nii hankija kui vaidlustuskomisjon ei ole kohtu veendumusel lähtunud hankelepingu eeldatavast maksumusest, mida on sedastatud ka vaidlustuskomisjoni vastuses kohtule ja kaebajale kohtueelselt saadetud vastuses. Arvestades tõendikogumiga tõendatut, eelkõige võttes võrdlusaluseks teise pakkumuse hinna samas riigihankes, siis arvestades, et tegemist on nelja aasta jooksul osutatava teenusega, siis oli vastustaja õigustatud kaebajalt selgituste küsimiseks, sest kohtu arusaamisel tuleb pakkumuse põhjendamatult madalat maksumust hinnata võrreldes osutatavate teenustega võttes arvesse kõiki osutatavate teenuste olulisi asjaolusid. Kaebaja apelleerib enda kahekümne aastasele praktikale teenusvaldkonnas, kuid kohtul pole alust samas küsimuses kahelda ka vastustaja vastava praktika veenvuses. Võrreldes kaebaja ja kolmanda isiku pakkumisi, saab asuda seisukohale, et vastustajal on alapakkumuse kahtlus tekkinud õigustatult, kuna vahet kaebaja pakkumuse ning võrreldava väärtuse vahel saab pidada märkimisväärseks, seda isegi kaebaja pakutud koefitsiendi 0,65 valguses.
94.Kohus nõustub põhimõtteliselt kaebuse väitega, et alapakkumuse kahtluse tuvastamisel on asjakohane lähtuda pakkumuse kogumaksumusest ehk tervikust, mitte selle üksikutest osistest. Käesoleval juhul ei saanud kohtu hinnangul aga vastustajal ega vaidlustuskomisjonil tekkida kaebaja selgituste alusel veendumust, et lahangu abilise teenuse ja surnute transporditeenuse maksumuse ristsubsideerimine kataks lahangu abilise teenuse kulud ühes kuus.
95.Asjas kohtule esitatud tõendikogum ei tõenda kaebaja pakkumuse ja selgituste puhul RHS § 115 lõikest 7 tulenevate pakkumuse maksumuse võimalike madalust õigustavate asjaolude esinemist asjas. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja tõendanud madala hinna aluseks olevat objektiivset majanduslikku põhjendust. Kohus on seisukohal, et seetõttu on vastustaja põhjendatult
leidnud, et kaebaja esitatud teenuse hind ei saa katta selle teenuse osutamiseks tehtavaid tööjõukulusid.
96.Kaebaja pakutud ühe surnu transpordi hind ei veena vastupidist tõendavate tõendite puudumisel samuti kohut, et kaebaja saaks hankelepingu siseselt eri teenuste kulusid ristsubsideerida.
97.Erinevalt vaidlustuskomisjonist (RHS § 23 lg 9) ei ole seadusandja halduskohtule pidanud vajalikuks anda võimalust riigihangete registris hanke eeldatava maksumusega tutvumiseks vastava rakenduse loomise teel. Kuna vaidlustuskomisjoni otsuses ei tugineta hanke eeldatavale hinnale, ei ole kohus pidanud vajalikuks asja lahendamisel ka hanke eeldatava hinna kohta täiendavate tõendite kogumist. Eeldatav hind ei kajastu ka vaidlustuskomisjoni poolt kohtule esitatud haldusmenetluse toimikus ega vastustaja poolt kohtule esitatud tõendite hulgas.
98.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus kaebuse täielikult rahuldamata.
99.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega kuulub tühistamisele Tartu Halduskohtu 24.03.2020. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse (HKMS § 253 lg 3). Kohus tühistab esialgse õiguskaitse HKMS § 253 lõikest 1 tuleneva volituse alusel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisel, seoses riigis kehtestatud eriolukorrast tuleneva ülekaaluka avaliku huviga hankega ostetava teenuse korrakohase toimimise vastu.
100.Kaebaja 06.04.2020. a menetluskulu nimekirja kohaselt moodustuvad kaebaja menetluskulud vaidlustuskomisjonile ja halduskohtule vaidlustuse/kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 2 x 640 eurot. Samuti esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud lõivust 15 eurot. Menetluskulud kokku seega 1295 eurot. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda, kuna otsus tehti kaebaja kahjuks (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kolmas isik esitas käesolevaga asjas kantud menetluskulude nimekirja ning palub kaebajalt välja mõista õigusabikulud summas 1 305 eurot koos käibemaksuga. Tõendite kohaselt on kaebajale osutatud õigusabi 7,15 tundi. Kohus on seisukohal, et arvestades ühikuhinda ja ajakulu on kolmanda isiku taotlus põhjendatud ja tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kaebajalt välja mõista (HKMS § 108 lg 8 ja § 109 lg 6).
101.Samuti palub kolmas isik, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib vastuseks kolmanda isiku taotlusele, et erinevalt tsiviilkohtumenetlusest halduskohtule menetlusseadustikus taolist õigust antud ei ole.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.