lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1411/37

Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.04.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-1411/37
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Planeeringud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.04.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2175
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 55 lg 1Avalduse puuduste kõrvaldamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 197 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusHKMS § 198Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidHKMS § 200Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselHKMS § 212 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1411/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.11.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-20-1571/18Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja02.12.20203-19-1197/56Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium11.09.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1411

Haldusasi

XX kaebus Paide Linnavalitsuse 22. aprilli 2019. a korralduse nr 219 ja 21. juuni 2019. a korralduse nr 362 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2019. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Merike Roosileht Vastustaja – Paide linn, esindajad Nellika Valder ja Mari Mikson Kolmas isik – Aqua Pesulad OÜ, esindaja v.adv Katrina Juhkami

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX apellatsioonkaebusele lisatud OÜ Hugo 31.07.2019 arve nr 58491, 31.07.2019 arve nr 58492, 30.09.2019 arve nr 63588, 31.10.2019 arve nr 66913, 31.10.2019 arve nr 66917 ja 30.11.2019 arve nr 71094 haldusasja nr 3-19-1411 materjalide juurde võtmata.

Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. novembri 2019. a otsuse haldusasjas nr 3-19-1411 resolutsiooni punkt 2 muutmata.

Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 18. mail 2020 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg-d 1 ja 3).

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 06.07.20263-25-712/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
Kassatsioonitähtaeg
HKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebusele
HKMS § 215Vastukassatsioonkaebuse esitamine
HKMS § 223 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetluses
HKMS § 51 lg 4Avalduse esitamise aeg
HKMS § 215

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Paide Linnavalitsus väljastas 22.04.2019 korraldusega nr 219 Aqua Pesulad OÜ taotluse alusel projekteerimistingimused nr 10/2019 Pärnu tn 60 kinnistule (registriosa nr 169336; katastritunnus 56601:005:0220; pindala 1234 m2; sihtotstarve 100% ärimaa) autopesulakiirsöögikoha ehitusprojekti koostamiseks. Paide Linnavalitsus jättis 21.06.2019 korraldusega nr 362 rahuldamata Pärnu tn 62 kinnistu omaniku XX 27.05.2019 vaide Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 kehtetuks tunnistamiseks.
2.XX esitas Tallinna Halduskohtule 24.07.2019 kaebuse Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 ja 21.06.2019 korralduse nr 362 tühistamiseks. Kaebaja esitas halduskohtule 16.10.2019 menetluskulude nimekirjad, milles palus mõista vastustajalt välja menetluskulud kokku 1521 eurot (sh riigilõiv 15 eurot ja esindajakulu 1506 eurot).
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 12.11.2019 otsusega XX kaebuse ning tühistas Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 ja 21.06.2019 korralduse nr 362 (resolutsiooni p 1), mõistis Paide linnalt XX kasuks välja menetluskulu 115 eurot ja jättis muus osas kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 2), samuti jättis vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmist puudutavas osas märkis halduskohus, et kaebaja on esitanud 16.10.2019 menetluskulude nimekirjad, milles palub mõista vastustajalt välja esindajakulu 1506 eurot ja riigilõiv 15 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub haldusasjaga nr 3-19-1411 seoses 23.07.2019–16.10.2019 õigusteenuse osutamine kokku 25,1 tunni ulatuses tasumääraga 60 eurot/tund, mis teeb kokku 1506 eurot. Kuludokumentidena on esitatud OÜ Hugo 31.07.2019 arve nr 58508 (summas 40 eurot), 31.08.2019 arve nr 61042 (summas 42 eurot), 31.08.2019 arve nr 61054 (summas 30 eurot) ja 30.09.2019 arve nr 63588 (summas 78 eurot). Seega ei ole kaebaja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid 1506 euro ulatuses menetluskulude kandmise kohustuse tekkimist. Kohtule esitatud arvetelt nähtub menetluskulude kandmise kohustuse tekkimine kogusummas 100 eurot: 31.07.2019 arve nr 58508 – 40 eurot; 31.08.2019 arve nr 61042 – 12 eurot; 31.08.2019 arve nr 61054 – 30 eurot; 30.09.2019 arve nr 63588 – 18 eurot. Lisaks on kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot. Seega tuleb vastustajalt mõista HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja 11 alusel kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 115 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

2(5)

4.XX palub 12.12.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 ning teha selles osas uus otsus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja esimese astme kohtus kantud menetluskulud 1475 eurot (sh esindajakulu 1460 eurot ja riigilõiv 15 eurot). Halduskohus rahuldas kaebuse tervikuna, kuid mõistis vastustajalt kaebaja esindajakulude katteks välja üksnes 100 eurot, kuigi kaebaja kulud õigusteenusele olid sellest oluliselt suuremad. Kaebaja esitas halduskohtule tähtaegselt menetluskulude nimekirjad, kuid osa kuludokumentidest on jäänud ekslikult esitamata. Kaebaja palub ringkonnakohtul võtta täiendavalt haldusasja materjalide juurde OÜ Hugo 31.07.2019 arve nr 58491 (summas 40 eurot), 31.07.2019 arve nr 58492 (summas 796 eurot), 30.09.2019 arve nr 63588 (summas 20 eurot), 31.10.2019 arve nr 66913 (summas 192 eurot), 31.10.2019 arve nr 66917 (summas 312 eurot) ja 30.11.2019 arve nr 71094 (summas 88 eurot, mille puhul oli kaebaja omaosaluseks 0 eurot), mis koos varem esitatud arvetega tõendavad esindajakulude kandmise kohustust kogusummas 1460 eurot. Menetluskulude nimekirjades loetletud menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud ja tulnuks mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja tervikuna. Kuna menetluskulude nimekirjades olid välja toodud konkreetselt osutatud teenused ning nende maht ja maksumus, siis oleks halduskohus pidanud andma kaebajale täiendava tähtaja puuduvate kuludokumentide (arvete) esitamiseks ning teistele menetlusosalistele võimaluse esitada nende kohta oma arvamus. Sellisel juhul ei oleks arvete hilisem esitamine takistanud neis kajastatud esindajakulude väljamõistmist. Kuna kaebajat ei esindanud kogemustega vandeadvokaat, vaid jurist, kellele ei olnud teada HKMS § 109 lg 1 sisu ja pikaajaline kohtupraktika menetluskulude väljamõistmisel halduskohtus, oleks tulnud kaebajale anda võimalus eksimuse kõrvaldamiseks vastavalt HKMS § 55 lg-le 1 (vt ka Riigikohtu 23.03.2015 määrus nr 3-3-1-89-14, p-d 9–10).
5.Paide linn vaidleb 11.01.2020 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellant leiab, et halduskohus oleks pidanud andma talle HKMS § 55 lg 1 alusel võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, kuna tema esindaja ei olnud teadlik kuludokumentide esitamise kohustusest. Selline põhjendus on vastuoluline, sest apellant oli teadlik kohustusest esitada menetluskulude nimekiri ja esitas ka osa kuludokumente. Selline kohustus tuleneb selgelt HKMS § 109 lg-st 1 ja apellandi esindaja on olnud sellest teadlik ka varasemas vaidluses Paide linnaga (haldusasi nr 3-19-399). Tegemist ei ole juristiga, kes esindaks klienti kohtus esmakordselt. Lisaks ei ole halduskohtul kohustust anda menetlusosalisele tähtaega kuludokumentide esitamiseks, vaid menetlusosaline peab ise hoolitsema selle eest, et kuludokumendid saaksid kohtule esitatud (vt Riigikohtu 13.03.2018 määrus nr 3-17-643, p 15). Kuludokumentide esitamata jätmise korral on peetud põhjendatuks mõista välja üksnes tasutud riigilõiv (vt Riigikohtu 09.02.2011 otsus nr 3-3-1-90-10, p 21; 05.05.2011 otsus nr 3-3-1-17-11, p-d 15–16). Apellant ei saa tugineda Riigikohtu 23.03.2015 määrusele nr 3-3-1-89-14, sest vaidluste asjaolud erinevad oluliselt. Praegusel juhul ei olnud apellant eksimuses või teadmatuses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise kuupäevas, vaid on jätnud osa kuludokumentidest lihtsalt tähtaegselt esitamata. Kohtuistungiga seotud 31.10.2019 arve nr 66913 esitamata jätmist on apellant seejuures põhjendanud sellega, et kuna õigusbüroos koostatakse arved alles kuu lõpus, siis ei olnud tal võimalik esitada arvet 3 tööpäeva jooksul pärast kohtuistungit. Selliste töökorralduslike aspektidega ei saa põhjendada seadusest tuleneva tähtaja järgimata jätmist. Kokkuvõttes oli apellandi esindaja selgelt teadlik kuludokumentide esitamise kohustusest, kuid jättis need mõjuva põhjuseta esitamata. Asjaolu, et 31.10.2019 arved nr 66913 ja nr 66917 on koostatud alles pärast kuludokumentide kohtule esitamise tähtpäeva (16.10.2019 ja kohtuistungiga seotud osas 21.10.2019), viitab selgelt, et kuludokumente ei jäetud esitamata ekslikult. Kui ringkonnakohus peab siiski võimalikuks arvestada hilinenult esitatud kuludokumentidega, ei ole esindajakulud näidatud mahus (kokku 29,1 tundi) põhjendatud, sest praeguses asjas esitatud seisukohad kattuvad paljuski haldusasjas nr 3-19-399 esitatutega ja osaliselt ei seondu kulud praeguse vaidlusega.

3(5)

Kolmas isik Aqua Pesulad OÜ ei ole apellatsioonkaebuse suhtes oma seisukohta esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Kuna apellant on vaidlustanud halduskohtu otsuse vaid ulatuses, milles halduskohus jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 2), siis kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse õiguspärasust üksnes kaebaja menetluskulude vastustajalt väljamõistmist puudutavas osas (HKMS § 197 lg 1). Seejuures ei nähtu apellatsioonkaebusest, et halduskohus oleks määratlenud 16.10.2019 esitatud kuludokumentide (OÜ Hugo 31.07.2019 arve nr 58508, 31.08.2019 arve nr 61042, 31.08.2019 arve nr 61054, 30.09.2019 arve nr 63588) praeguse haldusasjaga seotud ulatuse ebaõigesti (st arvete kogusummast 190 eurot puudutas haldusasja nr 3-19-1411 kokku 100 eurot). Ringkonnakohus märgib siiski, et nõustub halduskohtuga, et OÜ Hugo 31.08.2019 arvel nr 61042 ja 30.09.2019 arvel nr 63588 märgitud nõustamine asjaõiguslikes küsimustes (kokku 1,5 tundi kogumaksumusega 90 eurot, sh käibemaks 15 eurot) ei ole seostatav praeguse vaidluse menetlemisega halduskohtus. Seega on apellant tõendanud menetluskulude kandmist esimese astme kohtus kogusummas 115 eurot (sh esindajakulu 100 eurot ja riigilõiv 15 eurot). Apellatsioonimenetluses ei ole iseenesest vaidlust ka selle üle, et kaebaja pidi HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 kohaselt esitama lisaks menetluskulude nimekirjadele ka kulude kandmise kohustust tõendavad dokumendid ning seda kas enne kohtuvaidlusi (s.o hiljemalt Tallinna Halduskohtu 16.10.2019 istungil) või kohtuistungil osalemisega seonduvate kulude osas kolme tööpäeva jooksul pärast istungit (s.o hiljemalt 21.10.2019). Seetõttu tuleb apellatsioonkaebuse lahendamisel esmajoones hinnata, kas halduskohus oleks pidanud andma kaebajale (esindajale) võimaluse kõrvaldada menetluskulude väljamõistmise taotluse puudused ehk esitada kohtu määratud tähtajaks puuduolevad arved, millega tõendada ka ülejäänud osas menetluskulude kandmise kohustuse tekkimist.
9.Ringkonnakohus märgib esmalt, et praeguses asjas kujunenud olukord ei ole võrreldav apellandi viidatud Riigikohtu 23.03.2015 määruses nr 3-3-1-89-14 (p-d 9–10) ega ka vastustaja viidatud Riigikohtu 13.03.2018 määruses nr 3-17-643 (p 15 ja selles viidatud varasem praktika) kajastatuga. Esimesel juhul ei lahendanud ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse tegemisel üldse taotlust menetluskulude hüvitamiseks (st ei andnud enne asja menetlust lõpetava lahendi tegemist menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks – vt ka Riigikohtu 25.04.2019 otsus nr 3-16-1267, p 27). Teisena viidatud lahendis kajastatud praktika puudutab omakorda määruskaebemenetluse eripära, mida ei saa laiendada kaebuse sisulisele lahendamisele kohtuotsusega. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus esitatud kuludokumendid ei vastanud kohtu hinnangul nõuetele (vrd Riigikohtu 31.07.2014 otsus nr 3-3-1-28-14, p-d 17–18), vaid apellant jättis osa kuludokumentidest lihtsalt esitamata.
10.Kaebaja esitas halduskohtule 16.10.2019 kaks menetluskulude nimekirja, millest ühele oli lisatud neli arvet (mis tõendasid esindajakulude kandmise kohustust kogusummas 100 eurot) ja teisele ei olnud kuludokumente lisatud. Apellatsioonkaebusele on kaebaja lisanud täiendavalt viis arvet (mis tõendavad esindajakulude kandmise kohustust kogusummas 1340 eurot). Samuti apellatsioonkaebusele lisatud 30.09.2019 arve nr 63588 oli halduskohtule esitatud juba koos 16.10.2019 nimekirjaga ja selle alusel on halduskohus mõistnud vastustajalt kaebaja kasuks välja 18 eurot. Apellant on kuludokumentide esitamata jätmist põhjendanud ühelt poolt esindaja eksimusega ja teiselt poolt esindaja teadmatusega või tema kogenematusega haldusasjades. Lisaks on apellant 31.10.2019 arvetega nr 66913 ja nr 66917 seonduvalt märkinud, et kuna 4(5)

õigusbüroos koostatakse klientidele arved iga kuu lõpus, siis ei olnudki neid võimalik esitada kohtuistungil ega 3 tööpäeva jooksul pärast istungit.

11.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtul ei olnud HKMS § 55 lg-st 1 tulenevalt kohustust anda kaebajale võimalus esitada 16.10.2019 nimekirjades kajastatud esindajakulude kandmise kohustust tõendavaid dokumente pärast HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud tähtaegade möödumist, sest HKMS § 109 lg 1 neljanda lause kohaselt kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (nt Riigikohtu 29.04.2015 otsus nr 3-3-1-15-15, p-d 15–17). Kuludokumentide esitamata jätmine ei kujuta endast menetluskulude väljamõistmise taotluse läbivaatamist takistavat vormilist või sisulist puudust HKMS § 55 lg 1 tähenduses, vaid HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt on tegemist üksnes taotluse rahuldamist mittevõimaldava asjaoluga. Vastustajaga tuleb nõustuda, et apellandi esindaja väide HKMS § 109 lg 1 ja seda käsitleva kohtupraktika mittetundmisest on vastuoluline ja ilmselt otsitud, sest osa kuludokumentidest oli lisatud juba 16.10.2019 menetluskulude nimekirjale, mistõttu pidi apellandi esindaja olema nende esitamise kohustusest või vajadusest teadlik. Sellele vaatamata ei esitatud puuduvaid kuludokumente halduskohtule ka enne 12.11.2019 otsuse tegemist (nt pärast 31.10.2019 arvete koostamist), mil nendega oleks HKMS § 51 lg 4 kohaselt tulnud arvestada, kui see ei põhjusta menetluse viibimist või hilinemiseks oli mõjuv põhjus (nt Riigikohtu 25.04.2019 otsus nr 3-161267, p 27; 20.12.2017 otsus nr 3-16-1616, p 17), vaid alles apellatsioonimenetluses. Kuigi tegemist ei ole advokaadist esindajaga, on siiski tegemist kutsetegevusena õigusteenust osutava juristiga (sh haldusasjades – nt haldusasi nr 3-19-399), kellelt saab eeldada menetlusseadustiku nõuete tundmist. Kuna halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme, jättes apellandile andmata võimaluse esitada täiendavaid kuludokumente, siis ei ole täidetud HKMS § 198 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimused apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamiseks ning ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebusele lisatud kuludokumendid seetõttu tähelepanuta.
12.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi 16.10.2019 menetluskulude nimekirjades olid toodud selgelt välja nii teenuse osutamise aeg kui ka osutatud õigusteenuse sisu, maht ja maksumus, ei sisaldanud nimekirjad siiski viiteid konkreetsetele arvetele, mille alusel pidanuks halduskohtul tekkima kahtlus, et need on jäänud lisamata üksnes eksimusest. Seda, et vähemalt osaliselt ei olnudki tegemist eksimusega, kinnitab asjaolu, et osa arvetest on koostatud alles pärast kuludokumentide esitamise tähtpäeva möödumist (s.o 31.10.2019 ja 30.11.2019 arved). Seejuures on vastustaja õigesti rõhutanud, et õigusbüroo, mille kaudu esindaja õigusteenust osutab, töökorraldusega ei saa õigustada seaduses sätestatud tähtaegade ületamist.
13.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.11.2019 otsuse resolutsiooni p 2 muutmata.
14.XX on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot ja kandnud apellatsiooniastmes esindajakulusid 240 eurot. Menetluskulude kandmine ja nende seos praeguse vaidluse menetlemisega ringkonnakohtus on nõuetekohaselt tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Paide linn ega Aqua Pesulad OÜ ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.06.20263-25-4508/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium