Pärnu linna kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 05.11.2019 vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatuse avaliku teabe asjas nr 2.1-3/19/3462 ja 22.11.2019 vaideotsuse ja ettekirjutushoiatuse avaliku teabe asjas nr 2.1-3/19/3533 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Pärnu linn , seaduslik esindaja Tiina Roht Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Raavo Palu Kolmas isik I – X Kolmas isik II – Y
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu linna kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.05.2020 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Linnavolikogu kinnitas Pärnu linna 2018. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande 20.06.2019 otsusega nr 48. Majandusaasta aruande lisasse 23 koondati üldandmed kõikide tavapärasest erineval viisil tehtud tehingute kohta, mille üheks pooleks on Pärnu linn ning teiseks pooleks seotud osapool. Pärnu Linnavalitsuse seotud osapoolteks on kontrollorganite (sh linnavalikogu) liikmed, juhtorganite (sh linnavalitsuse) liikmed, Pärnu LV valitseva mõju all oleva sihtasutuse ja äriühingute juhatuste ja nõukogu liikmed, osakondade ja teenistujate juhatajad, kes sõlmivad linna nimel lepinguid, osavallakeskuste juhatajad, linna hallatavate asutuste juhid, eelpool loetletud isikute lähikondlased, sihtasutused, MTÜ-d ja äriühingud, milles eelpool loetletud isikud omavad valitsevat või olulist mõju.
2.X esitas 18.09.2019 Pärnu Linnavalitsusele teabenõude, milles soovis teavet majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud kulude kohta, mis erinesid tavatehingutest. X palus väljastada riigihangete seadusest kinnipidamisel küsitavusi esinenud hangete puhul hankelepingud ja tingimustele vastavad pakkumused ning ostudokumendid, millega osteti teenuseid, mis erinesid tavatehingutest.
3.Y esitas 18.09.2019 Pärnu Linnavalitsusele teabenõude, milles soovis samuti teavet majandusaasta aruande lisas 23 seotud isikutele antud toetuste kohta sellistel tingimustel, mis hinnati 2018. majandusaasta aruandes mittetavapäraseks. Y palus väljastada toetuse maksmiseks olevad dokumendid või viidata nende täpsele asukohale dokumendiregistris.
4.Pärnu Linnavalitsus keeldus 25.09.2019 kirjaga nr 4.3-7/9046-1 Xi teabenõude täitmisest avaliku teabe seadus (AvTS) § 23 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.
5.Pärnu Linnavalitsus keeldus 25.09.2019 kirjaga nr 4.3-7/9043-1 Yi teabenõude täitmisest AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.
6.X esitas 26.09.2019 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) teabenõude täitmisest keeldumise osas vaide.
7.Y esitas 02.10.2019 AKI-le teabenõude täitmisest keeldumise osas vaide.
8.AKI rahuldas 05.11.2019 vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatusega avaliku teabe asjas nr 2.1-3/19/3462 Xi vaide ning kohustas Pärnu Linnavalitsust vaatama Xi 18.09.2019 teabenõue uuesti läbi ja väljastama teabenõudes soovitud dokumendid, kui puudub alus teabele juurdepääsu piirata. Kui Pärnu Linnavalitsus keelduks teabenõude täitmisest, siis tuli viidata konkreetsele piirangu alusele ja põhjendada keeldumist. AKI määras ettekirjutuse täitmise tähtajaks 15.11.2019. Pärnu Linnavalitsuse taotlusel pikendas AKI 18.11.2019 kirjaga nr 2.13/19/3462 ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
9.AKI rahuldas 22.11.2019 vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatusega avaliku teabe asjas nr 2.1-3/19/3533 Yi vaide ning kohustas Pärnu Linnavalitsust vaatama uuesti läbi Yi 18.09.2019 teabenõue ja väljastama teabenõudes soovitud dokumendid, kui puudub alus teabele juurdepääsu piirata. Kui Pärnu Linnavalitsus keelduks teabenõude täitmisest, siis tuli viidata konkreetsele piirangu alusele ja põhjendada keeldumist. AKI määras ettekirjutuse täitmise
2(9)
3-19-2287
tähtajaks 06.12.2019. Pärnu Linnavalitsuse taotlusel pikendas AKI 06.12.2019 kirjaga nr 2.13/19/3533 ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
10.Tallinna Halduskohtus registreeriti 05.12.2019 haldusasjana nr 3-19-2287 Pärnu linna kaebus nõudes tühistada AKI 05.11.2019 vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatus avaliku teabe asjas nr 2.1-3/19/3462.
11.Tallinna Halduskohtus registreeriti 20.12.2019 haldusasjana nr 3-19-2399 Pärnu linna kaebus nõudes tühistada AKI 22.11.2019 vaideotsuse ja ettekirjutus-hoiatus avaliku teabe asjas nr 2.1-3/19/3533.
12.Tallinna Halduskohus liitis 07.02.2020 määrusega haldusasjad nr 3-19-2287 ja 3-19-2399 ühte menetlusse. Haldusasja numbriks jäi 3-19-2287.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
13.Kaebuste põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Seotud isikute poolt edastatud teave on juurdepääsupiiranguga tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27. aprill 2016 määrusest nr 2016/679 „Füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta“ (edaspidi: isikuandmete kaitse üldmäärus) koostoimes rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ (määrus nr 105) 491 lg-ga 5. 2) Seadus ei kohusta seotud osapooli väljastama teavet ei tavalisel ega eripärasel viisil sõlmitud tehingute kohta. Pärnu Linnavalitsus küsis teavet seotud isikutega tehtud tehingute kohta seotud isikute endi käest. Linnavalitsuse ülesandeks jäi tagada, et teavet kasutatakse rangelt selle kogumise eesmärgil ehk 2018. aasta majandusaasta aruande koostamiseks. 3) Seotud osapooled andsid deklaratsioonides hinnangud nende ja nende lähedaste poolt Pärnu linnaga tehtud tehingutele, mis väljusid igapäevase majandustegevuse raamidest, vastates küsimusele, kas nad olid teinud tehinguid linnaga tavapärasest erineval viisil, ning jaatava vastuse korral täitsid lahtrid „tehingu osapool“ ja „tehingu summa ja saldo“. See, et tehing on klassifitseeritud tehinguna, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele, tulenes üksnes seotud osapoole hinnangust tehingule. Selleks, et lisas 23 arvesse võetud tehinguid puudutavad dokumendid väljastada, tuleb töödelda seotud isikute deklaratsioonides esitatud teavet. 4) AKI on jätnud tähelepanuta, et tegelikult oli nii X kui Yi eesmärk saada majandusaasta aruande lisa 23 isikustatud kujul. Kuna määrus nr 105 näeb ette, et info seotud isikute tehingute kohta avaldatakse impersonaalselt grupeeritult tehinguliikide lõikes, siis on vastav teave seotud isikute poolt esitatud teadmisega, et sellisel kujul ka esitatud teavet edaspidi töödeldakse. 5) Kaebajal on kõik toetusi puudutavad dokumendid olemas ja neile on tagatud piiramatu juurdepääs, kui teabenõudja kasutaks soovitud dokumentide kirjeldamiseks objektiivseid kriteeriume. Objektiivsed kriteeriumid on näiteks lepingu sõlmimise aeg, koht, lepingu rahaline maht, pooled, objekt. Objektiivne kriteerium on ka näiteks „volikogu liikmele või volikogu liikmega seotud juriidilisele isikule eraldatud toetuse kasutamise lepingud“. Kõik tehingutesse puutuv on avalik, aga avalik ei ole see, kuidas hindab tehtud tehinguid volikogu liige ise. Hinnang, kas tehing oli tavapärasest erinev või mitte, anti volikogu liikme enda poolt ja tema enda vastutusel.
3(9)
3-19-2287
6) Oma vastuses teabenõudele selgitas kaebaja, et keeldub teabenõude täitmisest AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel, kuna teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Edastades teavet, mis võimaldaks isikuid identifitseerida, oleks tegemist isikuandmete töötlemisega ja kaebaja eksiks isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtte vastu, mis lubab isikuandmete edaspidist töötlemist üksnes juhul, kui töötlemine on kooskõlas eesmärkidega, mille jaoks isikuandmed algselt koguti. Oluline on ka kahju tekitamise vältimine andmete mitteavalikustamise teel. 7) AKI osutamine AvTS-le ei ole korrektne. Kaebaja ei näe AvTS § 39 lg 1 mõttes ühtegi isikuandmete kaitse seaduses sätestatud alust, millest lähtudes peaks võimaldama suvalisele teabenõudjale juurdepääsu seotud isikute poolt lisa 23 koostamiseks edastatud isikuandmetele. 8) Kui teabenõudja taotleb just majandusliku tunnuse põhjal linnavalitsuselt äriühingu nime, mis tegi Pärnu linnaga igapäevase majandustegevuse raamest väljuva tehingu, siis on linnavalitsusel täielik õigus keelduda taolise teabe väljastamisest, viidates just isikuandmete kaitse üldmäärusele. 9) Kaebajale jääb arusaamatuks, miks ei ole AKI selgusetuks jäänud asjaolude kohta küsinud täiendavaid selgitusi. 10) Kaebaja ei tee teadlikult tehinguid, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamise siseeeskirjadele või turutingimustele, seetõttu ei ole raamatupidamise algdokumentide menetlemise käigus kantud dokumentidele ka vastavasisulisi kommentaare. 11) On enam kui kaheldav, kas pärast seda, kui selgub, et seotud isikute deklaratsioonides esitatavaid andmeid edastatakse kolmandatele isikutele isikustatud kujul, keegi seotud osapooltest esitaks vabatahtlikke deklaratsioone oma eraelulise majandusliku tegevuse kohta. 12) Arvestades tõusetunud vaidlust seotud osapoolte deklaratsioonides esitatud andmetele juurdepääsuga, on kaebaja otsustanud, et seotud osapoolte deklaratsioonid hävitatakse pärast majandusaasta aruande kinnitamist. Kaebaja huvi käesolevas vaidluses on saada õiguskindlus selles, et seotud osapoolte vabatahtlikult edastatav konfidentsiaalne teave on piisavalt kaitstud tänu üldmääruse normidele, et puudutatud isikud ei peaks muretsema, et nende eraeluline majandustegevust puudutav vabatahtlikult edastatud teave võiks sattuda pahatahtlike kolmandate isikute valdusse.
14.Andmekaitse Inspektsioon leiab, et kaebused tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Kolmandad isikud ei soovinud18.09.2019 teabenõuetega saada koopiad deklaratsioonidest, mis olid aluseks Pärnu linna 2018. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande lisa nr 23 koostamisel, vaid neid lepinguid ja teisi dokumente, mille summad kajastuvad nimetatud lisas nr 23 üldistatud kujul. 2) Teabevaldajal on kohustus teabenõudele vastata. Teabenõude menetlemise käigus on teabevaldajal ka kohustus abistada teabenõudjat, sealhulgas peab ta täpsustama teabenõuet, kui jääb arusaamatuks, millisel viisil või millist teavet teabenõudja soovib. Kui teabenõudjale ei ole võimalik väljastada mingit avalikku teavet, siis tuleb seda teabenõudjale ka selgitada ja põhjendada. 3) Seotud osapoolte deklaratsioonid sisaldavad teavet nendest tehingutest, mis on seotud Pärnu linnaga seotud osapoolega. Samas ei olnud kolmandate isikute soov saada 18.09.2019 teabenõuetega neid deklaratsioone, vaid muid dokumente. 4) AKI läbi viidud vaidemenetlustes ei ole eraldi hinnatud seotud osapoolte deklaratsioone ning nende juurdepääsupiiranguid. Vaidemenetlustes on kaebaja ise korduvalt kinnitanud, et
4(9)
3-19-2287
kolmandate isikute soovitud dokumentidele ei ole juurdepääsupiirangut kehtestatud. Samas on kaebaja jätkuvalt keeldunud soovitud teabe väljastamisest, kuna kolmandatel isikutel ei ole justkui juurdepääsuõigust sellele teabele AvTS § 23 lg 1 p 1 mõistes. Samas ei ole kaebaja kolmandatele isikutele põhjendanud, millise juurdepääsupiirangu aluse tõttu keeldutakse soovitud dokumentide väljastamisest. 5) Isikuandmete kaitse üldmäärus ise ei ole üldistatult võetuna juurdepääsupiirangu alusena käsitletav, kuna ei ole piisavalt konkreetne. Samuti ei reguleeri määrus nr 105 juurdepääsupiiranguid. 6) Nii isikuandmete kaitse üldmääruse kui AvTS-i nõudeid järgides on lubatud väljastada teabenõudjale ka avalikku teavet, mis sisaldavad isikuandmeid, kui sellele teabele ei kehti juurdepääsupiirangud. Üks isikuandmete töötlemise õiguslikest alustest on, et isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Ei ole vaidlust, et AvTS-st tuleneb teabevaldajatele avalik ülesanne vastata teabenõuetele. Seega on sellega seotud isikuandmete töötlemine seotud avaliku ülesande täitmisega. Ka isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt võib liikmesriigi õiguses olla sätestatud need avalikes huvides olevad ülesanded või avaliku võimu teostamise olukorrad, mille käigus on lubatud ühel eesmärgil kogutud isikuandmeid töödelda teisesel eesmärgil. 7) Asjaolu, et mingit teavet avaldatakse isikustamata kujul, ei välista võimalust, et huvitatud isikud ei võiks teabenõuetega teabevaldajalt välja küsida mõne isikustamata kujul koostatud dokumendi koostamiseks kasutatud dokumente. 8) Arvestades vaide lahendamise puhul haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaega, ei ole vaidemenetluses üldjuhul võimalik asjaolude selgitamiseks esitada mitmeid või korduvaid järelepärimisi, mistõttu ei saanud AKI enne vaiete lahendamist kaebajalt piisavalt selgeid vastuseid. 9) Kaebaja ei saa kolmandatelt isikutelt nõuda, et nad peaks suutma välja selgitada, milliseid lepinguid ja pakkumisi on kaebaja käsitlenud tavapärasest erinevatena ning millest tuleb esitada ülevaade kaebaja majandusaasta aruande lisas. Kuna kaebajale olid need dokumendid leitavad, pidi ta need ka väljastama. 10) AKI ei välista, et deklaratsioone hävitades võib kaebaja mingit õigusakti rikkuda, kuid see ei ole käesolevas kohtuasjas põhivaidluse esemeks.
15.X palub jätta kaebus rahuldamata. 1) Teabenõudes ei ole küsitud seotud isikute deklaratsioone ega nendes sisalduvat infot, vaid dokumente, mis ei sisalda seotud isikute eraisikulisi andmeid, ärisaladusi või muud piiranguga teavet. AKI on saanud vaidemenetluses õigesti aru, milliste dokumentide saamine oli teabenõudja soov ja eesmärk. 2) Pärnu linna 2018. majandusaasta aruande kohaselt on kõik mittetavapärastel tingimustel tehingud seotud osapooltega toimunud juriidiliste isikutega, kellel ei ole eraelu ja kellele ei kohaldu isikuandmete kaitse seadus. 3) Asjaolu, et majandusaasta aruandes ei tule esitada andmeid isikustatult, vaid summeeritud kujul, ei tähenda, et neid andmeid ei peaks väljastama teabenõude korras. 4) Ei ole tõsiselt võetav, et kaebajal puuduvad majandusaasta aruande koostamise aluseks olnud algdokumendid. 5) Hinnangu, kas tehing seotud isikuga on tehtud turutingimustel või mittetavapärastel tingimustel, annab aruandev isik ehk linnavalitsus, mitte seotud isik.
5(9)
3-19-2287
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Selleks, et vastata küsimusele, kas kaebaja oleks pidanud kolmandate isikute nõutud teabe neile väljastama, tuleb selgitada, kas tegemist on AvTS tingimustele vastava teabenõudega, st kas kaebaja on teabevaldaja ja kas tegemist on avaliku teabega. Kui neile küsimustele vastata jaatavalt, tuleb vastata, kas eksisteerib õiguslik alus avalikku teavet mitte väljastada.
17.Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Linnavalitsus on teabevaldajaks AvTS § 5 lg 1 p 1 kohaselt.
18.AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites.
18.1.X küsis kaebajalt teavet seotud isikutelt ostetud teenuste kohta 2018. aastal. Esimene küsimus kõlas: „Milliste konkreetsete hangete puhul esines küsitavusi riigihangete seadusest kinnipidamisel? Palun loetlege need hanked.“ Teine küsimus oli: „Soovin teada kellelt ja milliseid teenuseid osteti (10,54 tuh euro) mis erinesid tavatehingutest?“ Y soovis teavet seotud isikutele (volikogu liikmed nimeliselt, summas 84,57 tuhat eurot) antud toetuste kohta, sellistel tingimustel, mis hinnati 2018. majandusaasta aruandes mittetavapäraseks. Yi teabenõudes paluti väljastada toetuse maksmise aluseks olevad dokumendid (lepingud, arve vms) või viidata nende täpsele asukohale dokumendiregistris.
18.2.Mõlemad teabenõuded olid ajendatud Pärnu linna 2018. majandusaasta aruande lisast 23 (Xi teabenõudes oli vastav lõik ka ära toodud), milles oli kajastatud: „2018. a. tegi Pärnu linn tehinguid seotud osapooltega. Osa neist erinesid tavatehingutest, kuna ei vastanud õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Mittevastavused olid tingitud Pärnu linna ja valdade ühinemise käigus saavutatud kokkulepetes sisalduvatest kohustistest, mis tingisid tavatehingutest erinevaid lahendusi. Esines ka küsitavusi riigihangete seadusest kinnipidamisel. Nimetatud tehingud tehti juriidiliste isikutega (sihtasutused, mittetulundusühingud, äriühingud), millistes Pärnu linna tegevjuhtkonna liikmed või nende lähedased omasid eraisikuna valitsevat mõju. Sellistele ühingutele anti toetusi erinevate tegevuste läbi viimiseks summas 110,17 tuh eurot ja neilt osteti teenuseid 10,54 tuh euro eest. Pärnu Linnavalitsuse sisekontroll hindas kirjeldatud tehingud tavapärasest erinevateks aga mitte kuritegelikeks.“
18.3.Seega mitte X ise ei ole andnud hinnanguid, et 2018. a majanadusaasta aruande lisas 23 on kajastatud lepinguid, milles on küsitavusi riigihangete seadusest kinnipidamisel, vaid ta palus väljastada vastavad hankelepingud ja tingimustele vastavad pakkumused, mida vastustaja ise kajastas aruande lisas 23. Samuti palus X väljastada ostudokumendid (arved vms), millest nähtuks, kellelt ja milliseid teenuseid osteti, mis erinesid tavatehingutest. Vastuses AKI järelepärimisele on Pärnu Linnavalitsus selgitanud, et linnavalitsus ei jaota dokumente selliste hinnanguliste kriteeriumite alusel nagu “riigihangete seadusest kinnipidamisel küsitavusi tekitanud hankelepingud” või tavatehingutest erinev dokument”. Samas on Pärnu Linnavalitsus majandusaasta aruandes ise märkinud, et selliseid tehinguid on toimunud lisas 23 kajastatud ulatuses. Seega on vastustaja ise hinnanud osa lepinguid ja dokumente tavapärasest erinevaks, mille alusel on vastavad summad ka majandusaasta aruandes kajastatud, mistõttu peab linnavalitsusele olema teada ja arusaadav, milliseid dokumente kolmandad isikud soovisid. Kohus nõustub AKI järeldustega. See, et linnavalitsus ei ole saadud teabe alusel teinud oma andmebaasis konkreetsete toetuste juurde märkeid „mittetavapärane toetus“, ei tähenda seda, et teave puudub või ei ole leitav. Õigesti on AKI osutanud, et kui majandusaasta aruandes on summaliselt märgitud selliste toetuste suurus, peab selle kokkusaamiseks ka alusdokumentatsioon olema. Kui ka seotud isikud on ise toetuste tavapärasust või mittetavapärasust hinnanud, on nad selle teabe linnavalitsusele edasi andnud. Isegi juhul, kui
6(9)
3-19-2287
esitatud teabenõuded ei oleks linnavalitsusele arusaadavad, lasub tulenevalt AvTS § 15 lg-st 2 kaebajal kohustus abistada teabenõudjat teabenõude esitamisel ja talle vajaliku teabe väljaselgitamisel. Kaebaja on aga täielikult keeldunud mõlema teabenõude (mis osaliselt vastavad selgitustaotluse tunnustele) täitmisest. Põhjendamatu on kaebaja nõue, et kolmandad isikud peavad ise asuma välja selgitama, millised võiksid olla lepingud, mis on kajastatud Pärnu linna 2018. majandusaasta aruande lisas 23. Kolmandate isikute teabenõuetes on kohtu arvates piisava täpsusega kirjeldatud teavet, mida kaebajalt sooviti.
18.4.Kohaliku omavalitsuse asutusest teabevaldaja ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada dokumente kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta (AvTS § 36 lg 1 p 9), andmeid oma varaliste kohustuste kohta (AvTS § 36 lg 1 p 10) ega andmeid talle kuuluva vara kohta (AvTS § 36 lg 1 p 11). Seega on kolmandate isikute küsitav teave avalik teave, mis tuleb neile väljastada. Seda sõltumata asjaolust, et majandusaasta aruandes oli seotud isikutega tehtud tehingute väärtus avaldatud koondsummana ja lisas 23 komplekteerimise alusdokumente ei ole avalikustatud ning selliste dokumentide koostamise või talletamise kohustust (kaebaja viidatud seotud osapoolte tehingute deklaratsioonid) õigusaktidest ei tulene. Kaebaja ei ole vastu vaielnud sellele, et küsitav teave on tema valduses. Seega pole oluline, kas teabe (deklaratsioonide esitamise) kohustus tuleneb õigusaktidest või tehti seda kaebaja palvel. Kolmas isik X on ka selgitanud, et ta ei taotle deklaratsioonide väljastamist, vaid infot majandusaasta aruande lisas 23 kajastatud tehingute kohta. Oluline pole see, et hinnangu tehingu olemusele on andnud seotud osapool ise. Kohus siiski leiab, et olukorras, kus andmed on kantud majandusaasta aruande lisasse, on need muutunud avaliku dokumendi osaks ning kajastavad ka kaebaja kui aruande koostaja nägemust tehingute olemusest.
19.Tulenevalt AvTS § 3 lg-st 2 saab avalikule teabele juurdepääsu piirata üksnes seaduses sätestatud korras. Kaebaja on ekslikult leidnud, et küsitud teabe väljastamist takistab isikuandmete kaitse üldmäärus ning määrus nr 105. AKI on õigesti selgitanud, et avalikule teabele on üldjuhul juurdepääs vaba, kui teabele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Käesoleval juhul ei ole kaebaja väitel teabenõuetes taotletud dokumentidele kehtestatud juurdepääsupiiranguid. Kohus nõustub AKI-ga, et pelk viitamine isikuandmete kaitse üldmäärusele või määrusele nr 105 ei ole juurdepääsupiirangute seadmiseks piisav, vaid piiranguid tuleb seada AvTS konkreetsete sätete alusel. See ei tähenda siiski, et väljastada tuleks isikuandmed, millele on ekslikult juurdepääsupiirangud jäänud kehtestamata. AKI ent ei olegi pidama jäänud formaalsete eksimuse sedastamise juures, vaid on kaebaja suhtes läbi viinud põhjaliku menetluse ning saadud vastuste põhjal järeldanud, et teabenõuete täitmisest keeldumine ei ole olnud ka sisuliselt põhjendatud. Kohus nõustub AKI-ga, et Pärnu Linnavalitus kui teabevaldaja ei saa kellegagi kokku leppida mingi teabe konfidentsiaalsuses, vaid saab oma valduses olevale teabele kehtestada juurdepääsupiirangu üksnes juhul, kui selleks on seadusest tulenev alus.
19.1.Määrus nr 105 ei reguleeri isikuandme avaldamise küsimust. Määrus nr 105 ei välista isikustatud kujul andmete kogumist seotud isikutega tehtud tehingute kohta ega ka aruannete koostamise alusdokumentide väljastamist teabenõude vormis. Õige on ka AKI tähelepanek, et määrusega ei ole võimalik kehtestada teabele juurdepääsu piiramise aluseid, vaid seda tuleks teha seadusega.
19.2.Nõustuda tuleb AKI-ga ka selles, et vastavaid piiranguid ei tulene ka isikuandmete kaitse üldmäärusest. AKI on asjakohaselt viidanud, et ametlikele dokumentidele juurdepääsu võimaldab määruse art 86 ja selle artikliga seotud põhjenduspunkt 154. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 reguleerib isikuandmete töötlemise aluseid. Üheks õiguslikuks aluseks
7(9)
3-19-2287
on ka isikuandmete töötlemine avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks (art 6 lg 1 punkt e). Sellega on seotud määruse põhjenduspunkt 45, mille kohaselt see töötlemise alus peaks olema sätestatud EL või liikmesriigi õiguses. AvTS-st tuleneb teabevaldajale avalik ülesanne vastata teabenõuetele. Kohtu arvates ei ole kaebaja viide üldmääruse põhjenduspunktile 50 asjakohane, kuna teabenõude täitmise näol ei ole tegemist „isikuandmete töötlemisega muul eesmärgil kui need, milleks isikuandmed algselt koguti“. Algselt koguti andmeid majandusaasta aruande koostamise tarbeks. Teabenõude täitmine ei ole mingi uus ja iseseisev alus andmete töötlemiseks. Tegemist on seadusest tuleneva avaliku ülesande täitmisega.
19.3.Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 12 kohustab tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks igasuguse teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust, tuleneb AvTS § 3 lg-st 2 ja § 4 lg-st 3 kohustus ka eraldi kehtestatud juurdepääsupiiranguta teabele juurdepääsu võimaldamisel tagada isiku eraelu puutumatus (mh olukorras, kus vastava teabe suhtes on näiteks ekslikult jäetud AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel juurdepääsupiirang kehtestamata). Teabevaldajal on õigus ja kohustus igal üksikjuhtumil hinnata, kas kaalukamaks tuleb pidada teabenõudja õigust saada juurdepääs avalikule teabele (PS § 44 lg 2) või andmesubjekti õigust eraelu puutumatusele (PS § 26). Juhul, kui huvi taotletud teabele juurdepääsu saamiseks on kaalukam andmesubjekti huvist eraelu puutumatuse kaitsele, ei ole teabe väljastamiseks andmesubjekti nõusolek vajalik, sest teabele juurdepääsu võimaldamine toimub seaduse alusel. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 2 p 3 näeb ette, et isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kolmandale isikule on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui kolmas isik taotleb avalikku teavet ja taotletav teave ei sisalda delikaatseid isikuandmeid ning sellele ei ole muul põhjusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. IKS § 6 p-des 2 ja 4 sätestatud üldised isikuandmete töötlemise eesmärgikohasuse ja kasutuse piiramise põhimõtted ei võimalda samuti keelduda juurdepääsu võimaldamisest isikuandmeid sisaldavale avalikule teabele, kui see toimub seaduse alusel. (Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 otsus asjas 3-17701, p 12).
19.4.Kohtule ei nähtu, milles seisnevad nõutud teabe väljastamisel seotud isikute õiguste rikkumised, mida kaebaja soovib teabenõude täitmisest keeldumisega kaitsta. Sõlmitud lepingutest jm dokumentidest nähtub, kui palju ja millistel tingimustel on saanud erinevad juriidilised või füüsilised isikud oma kasutusse avalikke vahendeid. Tegemist ei saa olla sellise teabega, mis nõuaks oma olemusest lähtuvalt kaitsmist. Kaebaja väitel on valdavalt tegemist erinevatele juriidilistele isikutele eraldatud vahenditega. Juriidilistel isikutel pole eraelu ega isikuandmeid, mida kaitsta. Ka selliste juriidiliste isikute juhtorganite liikmete nimede avaldamine ei ole lubamatu isikuandmete avaldamine. Vastav info on kättesaadav ka äriregistrist. Avalike vahendite saamine ei ole „eraeluline majandustegevus“, nagu kaebaja viitab. Isikud, kes saavad enda kasutusse kohaliku omavalitsuse eelarvevahendeid, peavad arvestama sellega kaasneva aruandluse ning (avalikkuse) kontrolliga. AvTS § 1 järgi on selle seaduse eesmärk tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Kohtule jääb ebaselgeks, millist kahju andmete avaldamine seotud isikutele põhjustaks.
20.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohus märgib, et vaidlustatud haldusaktide näol ei olnud tegemist ettekirjutusega, millega kohustati kaebajat automaatselt ning täies mahus kõiki nõutud dokumente välja andma. Ei ole välistatud, et mingi osa nõutud teabest on juurdepääsupiiranguga. Kui mingit teavet ei ole võimalik välja anda, siis tuleb vastavalt AKI juhistele viidata seadusest tulenevale juurdepääsupiirangu alusele. Kohtu arvates
8(9)
3-19-2287
on AKI läbi viinud menetluse piisava põhjalikkusega ning on kõik olulised asjaolud välja selgitanud.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. AKI ega kolmandad isikud ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad AKI, Xi ja Yi võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.