Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

võlgnikule kuuluva korteri arestimise hinnaks on korteri turuväärtus miinus korteriomandit koormava hüpoteegi summa. Arvestades kaebuse esitaja kasuks hüpoteegi seadmisest möödunud aega (6 aastat), on tõenäoline, et hüpoteegiga tagatud nõue on märkimisväärselt vähenenud ja hüpoteegi suurus ei vasta hüpoteegiga tagatud nõude suurusele, seega hüpoteegipidaja õigustatud huvide kaitseks piisaks ka väiksemast hüpoteegist. Kohtutäitur ei pea põhjendatuks olukorda, kus hüpoteegipidaja sisuliselt „hoiab kinni“ võlgniku vara olukorras, kus hüpoteegiga tagatud nõuet ei eksisteeri või on tagatud nõude jääk hüpoteegi summast kordades väiksem. Ebavajalikult suur hüpoteek takistab võlgniku teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist. Juhul kui sellises olukorras õnnestub võlgniku vara müüa hinnaga korteri turuväärtus miinus korteriomandit koormava hüpoteegi summa, siis rikub selline müük võlgniku õigusi ja viib vara ostnud isiku põhjendamatule rikastumisele võlgniku arvel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Krediidiasutus ei saa pangasaladusega käia ümber hoolimatult, st krediidiasutus peab igal juhul hindama väljastatavate andmete õiguslikku alust. KAS § 88 lg 6 sätestab selgelt andmed, mida täitur peab krediidiasutusele esitatavas järelepärimises esitama. Nendes andmetes peab sisalduma andmete kasutamise eesmärk, nende ammendav loetelu või kirjeldus ning järelepärimise esitamise õiguslik alus. Seega ei saa väita, et kohtutäitur ei pea põhjendama ega tõendama täitetoimingu vajalikkust. AÕS § 349 lg-st 2 tulenev nõudeõigus ei ole varaline õigus TMS § 110 jj tähenduses. Täituri poolt viidatud lahendis märkis Riigikohus, et kaaspärijale kuuluva mõttelise osa puhul on tegemist varalise õigusega. See on mõistetav, sest mõttelise osa realiseerimisel tekib vara. Hüpoteegi kustutamisel või vähendamisel vara ei teki. KAS § 88 lg 7 sätestab, et isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, võivad seda kasutada ainult õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil ning neile laieneb pangasaladuse tähtajatu hoidmise kohustus. Sätestatud põhimõte piirab kohtutäituri võimalusi saadud andmeid kasutada. Olukorras, kus nõutud andmed ei ole vajalikud kohtutäiturile, vaid sissenõudjale, ei ole pangasaladuse väljastamine õigustatud. Sissenõudja ei ole andmete töötlemiseks õigustatud isik. Isegi kui andmed oleks võimalik esitada täiturile, siis ei saa neid edastada sissenõudjale ja hagi esitamiseks kasutada. Seejuures ei ole andmed täiturile endale vajalikud, sest täitur ei saa oma õiguslikust positsioonist tulenevalt nõuda hüpoteegi kustutamist või hüpoteegisumma vähendamist. Täituri poolt küsitavatest andmetest ei ole võimalik teha järeldusi hüpoteegisumma vähendamise ulatusest. Hüpoteek on mitteaktsessoorne, mistõttu ei oma hüpoteegiga tagatava nõude algne suurus tähtsust. Sellele viitab ka TMS § 144 alusel kinnisasja arestimise korraldus, kus seadusandja on hinna määramisel viidanud kinnistusraamatu seisule, mitte nõude hetkejäägile. Hüpoteegi esialgsest seadmisest möödunud aeg ega laenu esialgne jääk ei saa anda mingil moel arusaama hüpoteegiga tagatud nõude suuruse kohta. Hüpoteegiga on võimalik tagada uusi (sh tulevikus tekkivaid) ja ka kolmandate isikute kohustusi. Käesoleval juhul ei ole täitur võlgnikult vaidlusaluseid andmeid küsinud. Rakendades analoogiat Maksukorralduse seaduse § 61 lg 2 alusel, tuleb andmete saamiseks esmalt võlgniku poole pöörduda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Antud asjas soovis kohtutäitur avaldajalt andmeid võlgnikule antud hüpoteegiga tagatud nõude esialgse suuruse ja nõude jäägi kohta. KAS § 88 lg 1 järgi käsitatakse pangasaladusena kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta. Kohtutäituri nõutud andmed on pangasaladus KAS § 88 lg 1 tähenduses. KAS § 88 lg 5 p 5 järgi peab krediidiasutus avaldama kirjalikus või elektroonilises vormis esitatud järelepärimise vastusena pangasaladuse kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud ülesannete täitmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et krediidiasutusel puudub õigus asuda sisuliselt hindama kohtutäiturile edastatava teabe vajalikkust. Krediidiasutusel on kohustus hinnata tema poolt väljastatava pangasaladuse päringu sisu. Pangasaladuse õigusliku aluseta avaldamisest võib pangale tuleneda tsiviilvastutus panga ja kliendi vahelisest lepingusuhtest, mida võidakse kvalifitseerida kui oluliste lepingutingimuste rikkumist kohustatud isiku poolt. KAS § 88 lg 6 p 3 alusel peab krediidiasutusele esitatud järelepärimises märkima taotletavate andmete kasutamise eesmärgi ja ammendava loetelu või kirjelduse. Seega peab kohtutäitur põhistama oma päringuvajaduse. KAS § 88 lg 7 kohaselt peavad isikud, kellele on avaldatud pangasaladus, kasutama seda õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud eesmärgil. Kohtutäitur on määruskaebuses põhjendanud teabevajadust sellega, et sissenõudja saaks täitemenetluses hinnata, kas hüpoteegi osalise kustutamise nõude esitamine oleks perspektiivikas. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäitur on esitanud nõude ilma õigusliku aluseta. TMS § 158 lg 1 järgi jäävad kinnisasja täitemenetluses müügi korral püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Hüpoteegi kustutamise nõudeõigus tuleneb AÕS § 349 lg-st 2, mille kohaselt hüpoteegiga tagatud nõude osalisel rahuldamisel võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist. Asjaõiguslik nõue kuulub ainult kinnisasja igakordsele omanikule igakordse hüpoteegipidaja vastu. Kohtutäituri viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-81-12 ei ole asjakohane, sest nimetatud menetluses oli kinnisasja omaniku nõue hüpoteegipidaja vastu. AÕS § 349 lg-s 2 toodud nõude puhul ei ole tegemist varalise nõudega TMS 7. peatüki tähenduses, mistõttu ei saa kohtutäitur TMS § 111 alusel seda arestida. Nõuet ei saa loovutada lahus kinnisomandist. Seega puudub kohtutäituril AÕS § 349 lg-st 2 tulenev õigus nõuda koormatud kinnisasja hüpoteegi kustutamist rahuldatud nõude ulatuses. Avaldaja on õigesti märkinud, et AÕS § 349 lg-t 2 puudutava info põhjal ei ole võimalik teha järeldusi hüpoteegisumma vähendamise ulatuse kohta. Hüpoteek ei eelda AÕS § 325 lg 4 järgi tagatava nõude olemasolu ehk hüpoteek on tagatava nõude suhtes mitteaktsessoorne. Sellele osundab ka TMS § 144 lg 1, mille kohaselt kohtutäitur arvestab kinnisasja hindamisel kinnistusraamatusse enne keelumärke kandmist kantud õigusi vastavalt kinnistusraamatu sisule. Laenujääk fikseerib kindla ajahetke (päeva) võlgnevust, mis võib edaspidi nii väheneda kui ka suureneda. Seetõttu ei ole võimalik laenujääki puudutava informatsiooni alusel anda hinnangut kinnisasja väärtusele informatsiooni avaldamisele järgneval perioodil. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäiturile ei ole üle läinud ka võlgniku õigus nõuda võlausaldajalt võlaarvestust. Võlausaldaja peab juhul, kui ta nõuab võlgnikult kohustuse täitmist, esitama võlgniku nõudel võlaarvestuse, mh kõrvalnõuete osas ja näitama detailselt, millisel alusel ja ulatuses ta kõrvalnõudeid arvestab (vt nt sissenõudja suhtes Riigikohtu 2. aprilli 2014. a. otsus tsiviilasjas 3-21-190-13, p 17). Tegemist on aga võlgniku õigusega nõuda võlausaldajalt menetluses selgitust nõude suuruse suhtes. Praegusel juhul ei ole avaldaja võlgniku vastu nõuet esitanud. Eeltoodust lähtudes puudub kohtutäituril võimalus täita KAS § 88 lg-st 7 tulenev kohustus kasutada avaldatavat pangasaladust õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ja järelepärimises nimetatud

eesmärgil. Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2016. a määruse muutmata. Võlgnikul on TMS § 26 lg 1 kohaselt kohustus anda täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajalik dokument või muu ese ette näidata. TMS § 60 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka kohustuste nimekirja.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.