lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-335/12

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 26.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-335/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2331
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedRÕS § 10 lg 2Riigi õigusabi taotluse esitamineVangS § 11 lg 8Ülerahvastatuse keeldHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 27 lg 1Menetlusosalise õigusedHKMS § 28 lg 1Menetlusosalise kohustusedHKMS § 37KaebusHKMS § 39 lg 1Kaebuse lisad

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-335/19Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium27.04.2020

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-20-1235/24Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium01.09.20203-20-1235/19Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.07.20203-20-1236/20Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.07.20203-19-1153/17Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja07.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-335

Määruse kuupäev

26.03.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Mark Dorožkovi riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – Mark Dorožkov

RESOLUTSIOON

1.Jätta Mark rahuldamata.

Dorožkovi

riigi

õigusabi

taotlus

2.Jätta Mark Dorožkovi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Mark Dorožkovi taotlus tema 03.03.2020 avaldusest koopia saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse taotlejale kätte. Taotlejale edastatakse ka Tartu Halduskohtu 17.03.2020 kohtunõuded Tallinna Vanglale ja Viru Vanglale (kokku kahel leheküljel), Tallinna Vangla 17.03.2020 vastus kohtunõudele (ühel leheküljel) ning Viru Vangla 19.03.2020 vastus kohtunõudele (ühel leheküljel).

Sarnased lahendid

Muud
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
HKMS § 46 lg 4Kaebetähtaeg
HKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlus
HMS § 6Uurimispõhimõte
RÕS § 4 lg 3Riigi õigusabi
RÕS § 6Riigi õigusabi saama õigustatud isik
RÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused
RVastS § 17 lg 3Taotluse või kaebuse esitamine

ASJAOLUD

1.Mark Dorožkov (taotleja) esitas 18.02.2020 Tartu Halduskohtule menetlusabi taotluse vormil koostatud avalduse. Avalduse kohaselt puudub taotlejal sissetulek riigilõivu maksmiseks ning talle on vajalik kaitsja avalduste ja taotluste koostamiseks ja esitamiseks maakohtule, ringkonnakohtule, Riigikohtule ja Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK). Taotleja soovib esitada advokaadi abil kahjunõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks Tallinna Vangla, Tallinna arestimaja, Harku Vangla ja Viru Vangla vastu. Taotluses on viidatud EIK 19.12.2013 lahendile asjas Tunis vs Eesti (avaldus nr 429/12) ning märgitud, et vanglad hävitavad tõendeid, rikuvad püsivalt seadusi, vangla kodukorda ja eeskirju, ega vasta kahjunõuetele ühe kuu jooksul.

3-20-335

2.Tartu Halduskohus jättis 25.02.2020 määrusega avalduse käiguta ning andis taotlejale tähtaja riigi õigusabi taotluse täiendamiseks vastavalt määruses toodud selgitustele seitse päeva alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas määruses, et taotlusest ei ole arusaadav, milliseid toiminguid soovib taotleja esindaja kaudu teha; kas taotleja soovib esitada kahju hüvitamise taotlused Tallinna Vanglale, Tallinna arestimajale, Harku Vanglale ja Viru Vanglale või soovib ta pöörduda kohtu poole; ning millega taotlejale kahju tekitati. Taotlejal tuli kohtule täiendavalt kirjeldada vaidluse asjaolusid ja menetluse senist käiku. Kohus edastas taotlejale koos määrusega riigi õigusabi taotluse näidisvormi, et taotlejal oleks lihtsam taotluses esinevad puudused kõrvaldada.
3.M. Dorožkov esitas 03.03.2020 kohtule täidetud riigi õigusabi taotluse blanketi ja avalduse taotluse täiendamiseks. Taotluse kohaselt vajab taotleja õigusabi õigusvastaselt tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Eesti on Euroopa Liidu liikmesriigina kohustatud tagama kinnipeetavale 4 m2 suuruse isikliku ruumi, kuid Eestis on lubatud 3 m2, mis on taotleja hinnangul selle nõude omavoliline rikkumine. Seda on oma lahendites kinnitanud ka EIK. Taotlejat koheldi ebainimlikult ja alandavalt kõigis neljas kinnipidamisasutuses, kus ta oli viis korda infarkti või insuldi eelses seisundis teadvuse kaotamisega. Meditsiiniosakond ignoreeris seda. Taotleja soovib kaitsja abil korrigeerida kahju suurust seoses tervise kahjustamisega ja muude seaduserikkumistega. Taotleja soovib esitada mittevaralise kahju hüvitamise taotlused Tallinna arestimaja vastu 7000 euro, Tallinna Vangla vastu 30 000 euro, Harku ja Murru Vangla vastu 20 000 euro ning Viru Vangla vastu 800 000 euro nõudes. Vanglaametnikud on käitunud omavoliliselt ja rikkunud seadust. Üksnes kohtul on õigus ja võimalus neid korrale kutsuda. Taotleja väitel ei ole tal juriidilisi oskusi ning ta vajab kaitsja abi, et esitada erinevaid avaldusi ja kaebusi maakohtule, ringkonnakohtule, Riigikohtule ja EIK-le. Kaitsja abil saab taotleja täpsemalt vormistada nõudeid vanglate vastu, kuna taotleja palveid ja nõudeid ignoreeritakse ning tema avaldustele, taotlustele ja kaebustele ei vastata. Taotleja esitas kaebused ka Justiitsministeeriumile, kuid need saadeti tagasi vanglasse. Taotlejat rünnati üle 20 korra, kuid vangla ignoreeris seda. Ka vanglaametnikud röövisid taotlejat pika aja jooksul ning kuritarvitasid oma ametialaseid õigusi. Ründamisi keegi ei fikseerinud ning videod on kustutatud. Vangla on taotlejale võlgu üle viie portsjoni piima, kaks portsjonit putru, õunu ja seitse tükki leiba. Salatid ja leib on visatud prügikasti, üle jäänud tee ja piima on valvurid aga ise ära joonud. Taotleja kukkus talvel kaks korda jää peal, aga video kustutati ära, et ei oleks vaja maksta talle hüvitist 816 eurot (2x408 eurot), millele lisandub moraalse kahju hüvitis. Vanglate käitumist iseloomustab püsiv valetamine, mõnitamine, solvamine, alandamine, piinamine, füüsilise ja moraalse vägivalla kasutamine, röövimine, vargus vanglaametnike poolt jne. Meditsiiniosakonna süül on saanud kahjustada taotleja tervis. Taotleja vanglasse panemisel on rikutud üle 192 paragrahvi. Vanglad ei täida oma eesmärke. Taotleja ootas prille 9 kuud, tema ravimine on kestnud üle 3,5 aasta ning ta ootab niiti ja nõela 1,5 kuud ja ravikuuri üle 6 kuu. Kambrite valgustus on halb, joogivesi on must ning koridoris on müra, aga ust sulgeda ei saa. Taotleja palub saata talle tema 03.03.2020 avalduse koopia.
4.Tartu Halduskohus palus 17.03.2020 kohtunõuetes Tallinna ja Viru Vanglal teatada, kas taotleja on pöördunud vanglate poole kahju hüvitamise nõudega riigi õigusabi taotluses nimetatud asjaoludel.
5.Tallinna Vangla teatas 17.03.2020 vastuses kohtunõudele, et vangiregistri andmete kohaselt viibis taotleja Tallinna Vanglas perioodil 12.02.2014–14.05.2015 ning Harku ja Murru Vanglas perioodil 14.05.2015–23.02.2016. Taotleja esitas 16.12.2019 Tallinna Vanglale ühe kahjunõude mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ajavahemikul 12.02.2014−14.05.2015 Tallinna Vanglas ning 14.05.2015−23.02.2016 Harku ja Murru Vanglas inimväärikust

3-20-335 alandavates tingimustes hoidmisega (ruumipuudus kambrites, mis tõi kaasa puuduliku hapnikuga varustamise, ning kambrite antisanitaarne olukord). Tallinna Vangla jättis 17.01.2020 vastusega nr 5-37/19/164-2 taotleja kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamata ning tagastas 16.12.2019 kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/17/164-1 läbivaatamatult. Tallinna Vangla 17.01.2020 vastuse nr 5-37/19/164-2 sai M. Dorožkov kätte 21.01.2020.

6.Viru Vangla selgitas 19.03.2020 vastuses kohtunõudele, et taotleja ei ole riigi õigusabi taotluses kirjeldatud asjaoludel vanglale kahjunõudeid esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

7.HKMS § 2 lg 4 kohaselt tuleb halduskohtul menetlusosalise avaldusi tõlgendada ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
8.Taotleja on palunud kohtul vabastada ta riigilõivu tasumisest ning määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Taotleja on küll kirjeldanud asjaolusid, millega seoses soovib ta esindaja abiga oma õigusi kaitsta, kuid ei ole kohtu hinnangul esitanud kohtule kaebust (HKMS § 37). Vastavalt HKMS § 39 lg 1 p-le 4 tuleb kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks esitatud menetlusabi taotlus esitada kohtule koos kaebusega. Riigi õigusabi taotluse esitamine on aga riigilõivuvaba. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks lahendada taotleja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
9.Taotleja on 03.03.2020 koostatud riigi õigusabi taotluses märkinud, et soovib talle kümmet erinevat liiki riigi õigusabi määramist (taotluse p 2), sh tema esindamiseks tsiviilasja menetluses, täitemenetluses ja EIK-sse pöördumiseks. Arvestades taotleja kirjeldatud probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi määramist soovib (Tallinna arestimaja, Tallinna Vangla, Harku ja Murru Vangla ja Viru Vangla on rikkunud tema õigusi ning ta soovib talle tekitatud kahju hüvitamist), tõlgendab kohus taotlust selliselt, et taotleja soovib kaitsta oma õigusi haldusmenetluses ja seejärel halduskohtumenetluses. Kuigi taotleja on oma avaldustes teinud üksikuid etteheiteid ka talle vanglas osutatud meditsiiniteenustele, millega seonduvad vaidlused on tõusetunud eraõiguslikust suhtest, ei pea kohus vajalikuks edastada riigi õigusabi taotlust selles osas lahendamiseks maakohtule (RÕS § 10 lg-d 2 ja 7). Kohus selgitab, et kui taotleja soovib talle vangla meditsiiniosakonna poolt tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist, on tal õigus taotleda sellise hagiavalduse esitamiseks riigi õigusabi määramist maakohtult (RÕS § 10 lg 2). Samuti ei nähtu taotleja probleemi kirjeldusest, et taotleja sooviks oleks pöörduda käesoleval ajal kaebusega EIK poole. Vastavalt Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 35 lg-le 1 ei oleks selline kaebus ka lubatav, kuna isik saab pöörduda kaebusega EIK poole vaid pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendumist.
10.Eelnevast tulenevalt tõlgendab kohus taotlust selliselt, et taotleja on palunud määrata talle riigi õigusabi tema esindamiseks haldusmenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 6) ning halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 10 lg-te 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine mõlemal juhul halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
11.Kohus mõistab taotlejat selliselt, et ta soovib esindaja abiga saada hüvitatud talle Põhja prefektuuri arestimaja, Tallinna Vangla, Harku ja Murru Vangla ning Viru Vangla poolt põhjustatud kahju seoses ebainimlike kinnipidamistingimustega (isiklikku ruumi kambris oli vähem kui 4 m2, valgustus oli halb, joogivesi must) ning muude vangla poolt toime pandud seaduserikkumisega (taotlejalt varastamine, libedal jääl kukkumisega seonduv jm). Kohtule esitatud vangiregistri väljavõttest nähtuvalt paiknes taotleja Põhja prefektuuri arestimajas ajavahemikul 18.12.2013–12.02.2014, Tallinna Vanglas ajavahemikul 12.02.2014–14.05.2015

3-20-335 ning Harku ja Murru Vanglas ajavahemikul 14.05.2015–23.02.2016. Alates 23.02.2016 paikneb taotleja Viru Vanglas.

12.Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. M. Dorožkovi taotluse esitamisele eelneva nelja kuu (18.10.2019–17.02.2020) vanglasisese isikukonto väljavõttele tuginedes peab kohus tõenäoliseks, et tal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ei piisa aga üksnes majanduslike eelduste täidetusest ning kohtul tuleb kontrollida ka RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluste mitte esinemist.
13.RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
14.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Samuti sätestab HKMS § 46 lg 4, et hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust või haldusakti või toimingu tagajärgedest, mille kõrvaldamist ta nõuab.
15.Arvestades RVastS § 17 lg-s 3 ja HKMS § 46 lg-s 4 sätestatud tähtaega ning asjaolu, et taotleja viibis Põhja prefektuuri arestimajas perioodil 18.12.2013–12.02.2014, ei oleks taotleja kaebus Põhja prefektuurilt kahjuhüvitise väljamõistmiseks tähtaegne. Kuigi taotleja ei ole täpsemalt selgitanud, millise tegevusega arestimaja talle 7000 eurole hinnatavat mittevaralist kahju tekitas, saab kohus eeldada, et taotleja pidi juba arestimajas viibides aru saama talle tekkinud kahjust ja sellest, kes talle selle kahju on tekitanud. Kuna kaebust ei saa pidada tähtaegseks ning kohtule esitatud avaldusest ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid taotlejal takistanud kaebuse tähtaegset esitamist, saab pidada taotleja võimalust selles osas oma õiguste kaitseks ilmselt väheseks (RÕS § 7 lg 1 p 5).
16.Tallinna Vangla poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et taotleja on pöördunud 16.12.2019 Tallinna Vangla poole taotlusega talle Tallinna Vangla ja Harku ja Murru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks. Tallinna Vangla on leidnud 17.01.2020 otsuses, et kahjunõue on esitatud tähtaega ületades, ning jätnud sama otsusega kahjunõude esitamise tähtaja ennistamata ja tagastanud taotleja kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult. Taotleja ei ole ka riigi õigusabi taotluses viidanud mõjuvatele põhjustele, mis oleksid takistanud tal Tallinna Vanglale kahjunõude varasemat esitamist. Seetõttu puudub kohtul käesoleva menetluse materjalide põhjal alus kahelda Tallinna Vangla 17.01.2020 otsuse õiguspärasuses. Enne vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtu poole pöördumist tuleb kinnipeetaval läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8, HKMS § 47 lg 1). Kuna taotleja ei ole praegusel juhul käitunud kohustuslikus kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (on esitanud kahjunõude vanglale tähtaega ületades ega ole esitanud mõjuvaid põhjuseid tähtaja möödalaskmiseks), ei saaks lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks ning kaebus tuleks HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada (vt ka Riigikohtu 29.04.2014 määrus nr 3-3-1-78-13, p 18). Seega saab taotleja võimalusi ka eeltoodud osas oma õiguste kaitseks ilmselt väheseks (RÕS § 7 lg 1 p 5).
17.Viru Vangla vastusest kohtunõudele selgub, et taotleja ei ole esitanud Viru Vanglale kahjunõuet riigi õigusabi taotluses nimetatud asjaoludel. Seega, kui taotleja leiab, et Viru Vangla tegevus ja/või kinnipidamistingimused on põhjustanud talle kahju, tuleks tal nendel asjaoludel kohtusse pöördumiseks läbida esmalt VangS § 11 lg 8 kohaselt nõutav kohustuslik kohtueelne menetlus ja esitada kahju hüvitamise taotlus vanglale. Kahjunõudes tuleb välja tuua

3-20-335 see, millise konkreetse toiminguga taotleja arvates talle kahju tekitati ning rahalise nõude puhul hüvitise suurus. Kui vangla tagastab kahju hüvitamise taotluse õigusvastaselt, rahuldab selle osaliselt või jätab selle rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata, on taotlejal õigus esitada kaebus halduskohtule.

18.Kohus leiab, et taotleja on ise võimeline pöörduma kohtueelses menetluses kahjunõudega vangla poole ja kaitsma hiljem võimalikus kohtumenetluses enda õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
19.Taotleja on suutnud kohtule esitatud avaldustes tuua välja asjaolud, millega seoses ta kahju hüvitamist soovib. Kohtul puudub alus arvata, et ta ei suudaks neid asjaolusid kirjeldada kohtueelses menetluses vanglale. Haldusorganile esitatava taotluse võib koostada vabas vormis (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1) ning piisab, kui taotleja väljendab selles enda soove konkreetselt ja lühidalt. Kui pöördumises esineb puudusi, saab haldusorgan paluda isikul need puudused kõrvaldada. Lisaks kehtib nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses uurimispõhimõte (HMS § 6, HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Sellest tulenevalt ei ole nendes menetlustes esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Ka pärast kohustusliku kohtueelse menetlust läbimist halduskohtule esitatavas kaebuses piisab üksnes selge nõude esitamisest (nt haldusorganilt kahjuhüvitise väljamõistmise taotlemisest) ning asjaolude arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel omal initsiatiivil välja asjaolud ja kogub tõendeid ning suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab, sh selgitab välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika, alati kohus.
20.Lisaks eeltoodule tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks osas, milles taotleja palub määrata talle esindaja arestimaja ja vanglate põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, jätta rahuldamata põhjusel, et RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtule ei ole teada, et praeguses asjas selline avalik huvi esineks.
21.Eeltoodud põhjendustel ei ole taotlejale riigi õigusabi andmise eeldused täidetud (RÕS § 7 lg 1 p-d 1, 5 ja 6) ning taotlus jääb rahuldamata.
22.Taotleja palub edastada talle koopia tema 03.03.2020 kohtule esitatud avaldusest. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 näevad küll ette menetlusosalise õiguse saada toimikust ärakirju, kuid HKMS § 28 lg 1 ja 2 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ja kohus ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Kohtupraktikas mõistetakse neid kaht sätet koosmõjus nii, et menetlusosalisel ei ole õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju, kui tal puudub selleks vajadus või see vajadus on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks.
23.Taotleja ei ole selgitanud, miks on koopia saamine tema õiguste kaitseks vajalik. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist (vt Riigikohtu 27.10.2016 otsuse nr 3-3-1-59-16 p 13). Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on enamasti enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest ärakiri (sh käsikirjaline ärakiri). Seega puudub ka käesoleval juhul taotlejal kohtule teadaolevalt vajadus tema enda koostatud avaldusest koopia saamiseks ning taotlus ärakirja saamiseks tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 31.08.20262-26-18212/3Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-12395/17Tartu Maakohus Tartu kohtumaja