3-20-401/7 - Planeerimine ja ehitus - Ehitus- ja kasutusload - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebajate II, III ja IV lapsed õpivad Pärnu-Jaagupi muusikakoolis ning neil on subjektiivne õigus saada oma lastele huviharidust. Kuna ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga kavandatud ruumid ei vasta muusikakooli ruumidele esitatavatele nõuetele, ei ole ehitusprojekti realiseerimise korral võimalik kavandatud ehitist muusikakoolina kasutada. Sellisele ehitusprojektile ehitusloa väljastamisega on rikutud muusikakoolis õppivate laste vanemate subjektiivseid õigusi. Lisaks on vastustaja rikkunud hea halduse põhiõigust, kuna vastustaja ei ole kaasanud ehitusloa menetlusse muusikakooliga seotud isikuid ega ole ehitusprojekti menetlusse kaasanud ala asjatundjaid. Kaebus on esitatud tähtaegselt, sest kaebajad said väljastatud ehitusloast teada 20.02.2020, kui tutvusid valla kodulehel avalikustatud infoga valla eelarvest, mis sisaldas kulurida Pärnu-Jaagupi põhikooli B korpuse hoone ümberehitamiseks muusikakooliks. Kaebajaid ei teavitatud ehitusloa väljastamisest. Ei saa eeldada, et kaebajad kontrolliks igapäevaselt ehitisregistrit. Kui kohus leiab, et kaebetähtaeg ehitusloa vaidlustamiseks on ületatud, siis paluvad kaebajad ennistada kaebetähtaeg. Ekspert on asunud seisukohale, et ehitusprojektiga ettenähtud ehitus- ja ruumiakustika nõuded on ruumide kasutusotstarvet silmas pidades ebapiisavad, sest eraldi ei ole esitatud nõudeid muusikakooli muusikaklassidele, saalile ning helistuudiole, vaid ehitusprojektis on toodud tavaklassiruumide ruumiakustika nõuded. Ehitusprojektis ei ole peale akende vahetuse ventilatsioonilahendust kajastatud. Vastustaja on oma 2020. a eelarve seletuskirjas küll märkinud, et 2019. aastal on tellitud ventilatsioonisüsteemi projekteerimine, kuid vastavat projekti ei ole lisatud Kooli tn 3 väljastatud ehitusloa taotluse juurde ning väljastatud ehitusluba ei hõlma ventilatsiooniosa. Muusikakoolis õpib kokku 65 õpilast ning töötab 11 õpetajat, kuid ehitusprojekti kohaselt ei ole muusikakooli ruumidele nähtud ette ühtegi tualettruumi. Tualettruumid on olemas küll Pärnu-Jaagupi põhikooli A korpuse hooneosas muusikakooli ruumidest 90-100 sammu kaugusel. Tualettruumid peavad olema koolimaja igal korrusel, kus toimub õppetöö. Koolimajana tuleb käsitleda ka ühe hoone erinevaid korpuseid. Ka raskendab teises korpuses olevate tualettruumide kasutamist korpuste eraldatus tulekindlate ustega, mille avamine on eelkooliealistele muusikakooli õpilastele liiga raske. Kaebajad taotlevad esialgse õiguskaitse korras ehitusloa nr 2012271/02444 kehtivuse peatamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kuna vastustaja on välja kuulutanud riigihanke, mille kohaselt tuleb hanke võitjal töid alustada hiljemalt 30.03.2020 ning tööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 20.06.2020 ehk tõenäoliselt enne, kui kohus jõuaks asjas teha sisulise otsuse. Ruume ei ole ka hiljem võimalik eelarveliste vahendite piiratuse tõttu enam nõuetele vastavaks viia. Sellises olukorras ehitusprojekti järgse lahendusega jätkamine on vastuolus avalike huvidega, kuivõrd see tooks kaasa eelarveliste vahendite väärkasutuse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik ka selleks, et muusikakooli ei sunnitaks juba lähikuudel kolima. Muusikakooli nendesse ruumidesse kolimine toob kaasa olukorra, kus muusikakoolil ei ole õppetööd võimalik üleüldse läbi viia või langeb õppekvaliteet oluliselt.

7.2.Kaebusest nähtuvalt õpivad kaebajate II, III ja IV lapsed antud hetkel Pärnu-Jaagupi muusikakoolis. Kaebuse kohaselt rikutakse kaebajate laste PS §-st 37 tulenevat põhiõigust haridusele. Samuti on kaebajate hinnangul rikutud põhiõigust heale haldusele, kuna vastustaja ei ole kaasanud ehitusloa menetlusse muusikakooliga seotud isikuid (õpetajad, lapsevanemad), samuti ei ole ehitusprojekti menetlusse kaasatud ala asjatundjaid (nt akustikut). On õige, et haridus PS § 37 tähenduses hõlmab ka huviharidust (Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Neljas, parandatud ja täiendatud väljaanne. Kirjastus Juura, 2017; § 37 kommentaar p 8, lk 454). Siiski ei riiva koolihoone rekonstrueerimiseks väljastatud ehitusluba kaebajate laste põhiõigust huviharidusele ega kaebajate kui laste vanemate õigust omada laste hariduse valikul otsustavat sõna (PS § 37 lg 3). Kaebajate laste põhiõigust huviharidusele ei mõjuta see, kas muusikaõpet pakutakse Pärnu-Jaagupi alevis Kooli tn 2 või Kooli tn 3 asuvas hoones. Kooli tegutsemiskoha osas on otsustav sõna kohalikul omavalitsusel kui kooli pidajal. Küsimus muusikakooli kolimisest on eelkõige otstarbekuse küsimus. Kohus ei hinda kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3). Arvestades, et muusikakool kolitakse selle kõrval asuvasse koolihoonesse, ei nähtu kohtule, et kooli uus asukoht mõjutaks lastevanemaid negatiivselt. Põhiõigus haridusele ei anna isikutele õigust nõuda õppeasutuse paiknemist kindlas juriidilises vormis või asukohas (Tallinna Halduskohtu 15.06.2017 otsus haldusasjas 3-16-2636, p 8). Lastevanemate otsustavast sõnast laste hariduse valikul ei tulene õigust omandada haridust lapsevanemale ja lapsele kõige meelepärasemas koolihoones (Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2017 määrus haldusasjas 3-17-581, p 13). Kaebajad on välja toonud probleemid seoses koolihoone ehitusprojekti nõuetele vastavusega. Kaebajad leiavad, et ehitusprojektiga kavandatud ruumide heliisolatsiooni nõuded ei vasta muusikakoolile esitatavatele nõuetele. Samuti ei ole ehitusprojektis lahendatud nõuetele vastavalt ruumide ventilatsiooni ning tualetid asuvad liiga kaugel. Kohus leiab, et põhiõigus haridusele ei sisalda õigust kaasa rääkida koolihoone ehituslikes aspektides. Tegemist on avalikest huvidest kantud väidetega. Vastav lastevanemate kontroll oleks kokkulangev kohaliku omavalitsuse poolt teostatava kontrolliga ehitus- ja eeskätt kasutusloa menetluses. PS § 37 mõtteks ei ole luua olukorda, kus lapsevanemad kohtu kaudu võtavad ehitamisprotsessi enda kontrolli alla ning asuvad nõudma projektide ja lahenduste esitamist, mille olemasolu ehitusloa väljastamisel ei ole nõutavad või mis võivad täpsustuda ehitamise käigus. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks asuda hindama kaebajate konkreetseid väiteid seoses heliisolatsiooni, ventilatsiooni või tualettide nõuetega. Kaebajatel on õigus juhtida kohaliku omavalitsuse tähelepanu puudustele ehitamisprotsessis, sh ehitusloa aluseks olevas projektis. Välistatud ei ole ka lastevanemate kaebeõigus, kuid seda alles õppehoonele võimaliku kasutusloa väljastamise pinnalt, mitte ehitusloa menetluses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2017 määrus haldusasjas 3-17-381, p 13). EhS §-st 42 ei tulene kohustust kaasata ehitusloa menetlusse koolis õppivate laste vanemaid. Seetõttu ei ole vastustaja rikkunud PS-st tulenevat hea halduse põhimõtet. Vaidlust ei ole selles, et muusikakoolis õppivate laste vanemad on valla esindajatega 09.10.2019 kohtunud (protokoll kaebuse lisana 16) ning sellel kohtumisel arutati muusikakooli kolimisega seotud küsimusi. Kohtule ei nähtu, et lapsevanemad oleks jäetud otsustamiselt kõrvale. On tõsi, et suur osa lapsevanematest ja muusikakooli õpetajatest kolimist ei toetanud, kuid see ei tähenda, et nad oleksid jäänud kaasamata.