lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-448/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 11.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-448/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
969
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineVangS § 6 lg 1Vangistuse täideviimise eesmärkHKMS § 43Korduv kaebusVangS § 48SisseostudVSkE § 82 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-20-448/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium24.03.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-448

Määruse kuupäev

11. märts 2020

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla 12. veebruari 2020. a käskkirja nr 6-1/142 ja 28. veebruari 2020. a vaideotsuse nr 1-11/114-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks otsustada asi uuesti

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Igor Abdulajevi kaebus.
2.Jätta Igor Abdulajevi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Igor Abdulajev (kaebaja) esitas 7. veebruaril 2020 Tartu Vanglale taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks üheks tunniks 2020. a veebruaris. Lühiajalise väljasõidu eesmärk on minna kauplusesse Rimi, mis asub aadressil Sepa 21, Tartu.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 17.07.20263-26-2046/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-25-3889/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1939/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20263-26-1744/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tartu Vangla keeldus 12. veebruari 2020. a käskkirjaga nr 6-1/142 kaebajale lühiajalise väljasõidu loa andmisest. Vangla põhjendab, et kaebajat on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning hetkel kannab ta viiendat reaalset vanglakaristust. Kaebaja on sooritanud vägivalla kuritegusid ning kuriteod on sooritatud suhteliselt lühikese aja jooksul. Käesoleval hetkel kannab kaebaja vangistust 13 aastat ja 3 kuud ning kaebajal avaneb tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalus 26. septembril 2020. Kaebaja ei oska vabaduses ega ka vanglas käituda ja reegleid järgida. Kaebaja esitatud väljasõiduplaanis ei ole piisavalt kajastatud see, milliseid toiminguid ja mis eesmärgil kaebaja väljasõidu ajal peab tegema. Kaebaja on kõrgohtlik, tema käitumist vabaduses ei ole võimalik prognoosida, väljasõit ei ole hädavajalik ja tegemist ei ole erakorraliste sündmustega. Kaebaja saab kauplust külastada vanglast vabanedes. Väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega.
3.Kaebaja esitas 19. veebruaril 2020 Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla 12. veebruari 2020. a käskkirja nr 6-1/142 peale, mille vangla jättis 28. veebruari 2020. a vaideotsusega nr 1-11/114-2 rahuldamata.

3-20-448

4.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 9. märtsil 2020 kaebuse, milles palub tühistada Tartu Vangla 12. veebruari 2020. a käskkiri nr 6-1/142 ja 28. veebruari 2020. a vaideotsus nr 1-11/114-2 ning kohustada vanglat asja uuesti lahendama. Kaebaja põhjendab, et asja lahendamisel ei ole kohaldatav kaebaja ohtlikkus. Samuti, kaebaja oli juba 2019. a ära kandnud 2/3 vangistusajast ning täidesaatev võim peab kontrollima, kas kaebaja on end parandanud või mitte. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.

KOHTU SEISUKOHT

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele.
6.Vangistusseaduse (VangS) § 32 lg-st 1 tulenevalt on vanglal õigus anda kinnipeetavale luba lühiajaliseks väljasõiduks kuni 21 kalendripäevaks aastas. Kaebaja esitas taotluse lühiajalisele väljasõidule lubamiseks, et ta saaks külastada kauplust Rimi. Asjaolu, et kaebajale kaupluse külastust ei võimaldatud, ei saa tema õigusi intensiivselt riivata ning talle ülemääraseid ebamugavusi põhjustada. Lühiajalist väljasõitu saab käsitleda kui üht vangistuse täideviimisel seaduse alusel rakendatavat lisahüve ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda väljasõidu korraldamist vastavalt enda soovile. Lühiajalise väljasõidu mittevõimaldamisest ei tulene kaebajale ühegi olulise õigushüve, sh vabadusõiguse olulist riivet, ning see ei halvenda oluliselt kaebaja olukorda (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29. augusti 2019. a määrus asjas nr 3-18-2154, p 12). VangS § 48 lg-t 1 arvestades on kaebajal võimalik sisseoste teha vanglas ning väljaspool vanglat on kaebajal võimalik kauplust külastada pärast vanglast vabanemist.
7.Tartu Vangla keeldus 12. veebruari 2020. a käskkirja nr 6-1/142 kohaselt kaebajale väljasõidu loa andmisest justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 83 p 4 alusel, kuna on alust arvata, et väljasõit on vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Väljasõiduloa andmisest keeldumine on vangla kaalutlusotsus ning kohtule ei nähtu, et vangla oleks loa andmise otsustamisel kaalumisvigu teinud.
7.1.VangS § 6 lg 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vangla on õigesti viidanud, et väljasõit kujutab endast sisuliselt vangistuse täideviimisel kasutatavat kohtlemisabinõu ning selle eesmärk on vabanemisjärgsete töö-, õppimis-, eluaseme ja muude asjade korraldamine (L. Madise, P. Pikamäe ja J. Sootak. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, lk 99). Kaupluse külastamise võimaldamine ei ole abinõu, mis eeltoodud eesmärki täidaks ning mis kaebajat õiguskuulekale käitumisele suunaks. Samuti ei ole kaupluse külastamine väljaspool vanglat tegevuseks, mis oleks kaebajale hädavajalik. Samuti ei tagaks väljasõidu lubamine õiguskorra kaitset, mis eeldab, et kinnipeetavaid ei lubataks ilma teatud usalduse astmeta enne vangistuse ärakandmist vabadusse (Tartu Ringkonnakohtu 8. märtsi 2018. a otsus asjas nr 3-15-1688, p 16). Kaebaja on vangla hinnangul kõrgohtlik ning teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh nii vabaduses kui ka vanglas toime pandud ja vägivallaga seonduvate kuritegude eest. Seda kinnitavad ka kohtuinfosüsteemis kajastatud andmed. Igor Abdulajev kannab liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest ning ta on jätkanud samalaadset käitumist ka karistuse kandmise ajal (vt Harju Maakohtu otsus asjas nr 1-15-1007 - kaebaja lõi teist kinnipeetavat rusikaga näkku ja põhjustas teisele isikule sellega füüsilist valu ja tervisekahjustuse.). Kaebaja toimepandud kuritegude laad, tema isiksuseomadused ja kriminogeensed riskid (VSkE § 82 lg 1 p-d 1 ja 2) ei õigusta

3-20-448 kaebaja suhtes soodustuse kohaldamist. On ilmne, et isiku varasem korduv õigusvastane käitumine iseloomustab tema suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning võib seega mõjutada isikule antavat ohuhinnangut (Tartu Ringkonnakohtu 26. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2799, p 9).

7.2.Seega kohus nõustub Tartu Vanglaga ning leiab, et kaebaja taotletud väljasõidu lubamine oleks vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega. Kaebaja erahuvi ei kaalu antud juhul üles avalikku huvi tagada õiguskorda ja teiste vabaduses viibivate isikute turvalisust. Kaupluse külastamise soov ei ole ka erakorraline sündmus, mil kaebaja huvisid võiks pidada olulisemaks tema ühiskonnaohtlikkusest. Seetõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et kohus rahuldaks kaebuse.
8.Eeltoodust lähtudes tagastab kohus Igor Abdulajevi kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.07.20263-26-186/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1686/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja