Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-12-1512 21. veebruar 2020 Eesistuja Heiki Loot, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Aleksandr Makarikovi kaebus Narva linna vastu maa erastamata jätmise ja omandi kaotamise tagajärjel tekkinud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja Aleksandr Makarikov, esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Vastustaja Narva linn, esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2018. a otsus Narva linna kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Narva linna kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 8. mai 2018. a otsus haldusasjas nr 3-12-1512 Narva linnalt Aleksandr Makarikovi kasuks varalise kahju eest välja mõistetud hüvitise suuruse (38 000 eurot) ja menetluskulude osas ning muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse õigusvastasuse tuvastamisel vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
4.Tagastada kautsjon OÜ-le Advokaadibüroo Talts ja Partnerid.
1.Aleksandr Makarikovile kuulus garaažihoone Narva linnas Vestervalli tn 29a. Narva Linnavalitsus otsustas 8. märtsi 2001. a korraldusega nr 480-k erastada A. Makarikovile ostueesõigusega garaažihoone juurde kuuluva maa. 10. aprillil 2001 algatas kohtutäitur A. Makarikovi vastu täitemenetluse, arestis 16. mail 2001 garaažihoone ja müüs selle 16. juulil 2001 korraldatud enampakkumisel V. Šarkovile. 17. augustil 2001 müüs V. Šarkov selle edasi OÜ-le Gradiens.
2.Narva Linnavalitsus muutis 18. aprilli 2007. a korraldusega nr 520-k oma 8. märtsi 2001. a korraldust ja otsustas erastada ostueesõigusega maa OÜ-le Gradiens. 9. juulil 2007 kanti OÜ Gradiens maa omanikuna kinnistusregistrisse.
3-12-1512
3.Viru Maakohus tunnistas 30. aprillil 2008 tsiviilasjas nr 2-02-326 tehtud määrusega kohtutäituri toimingud A. Makarikovi vastu täitemenetluse algatamisel, garaažihoone arestimisel ja enampakkumise käigus müümisel seadusvastaseks. Viru Ringkonnakohus tunnistas 29. septembril 2008 tsiviilasjas nr 2-02-140 tehtud otsusega garaažihoone enampakkumise kehtetuks. Tartu Ringkonnakohus luges 7. juunil 2012 tsiviilasjas nr 2-02-56 tehtud otsusega tuvastatuks, et OÜ Gradiens ei omandanud garaažihoonet heauskselt enne selle muutumist kinnisasja oluliseks osaks. Kohus leidis, et OÜ Gradiens sai garaažihoone omanikuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 1 kohaselt maa erastamisega, mille aluseks oli Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korraldus.
4.A. Makarikov esitas 16. juulil 2012. a halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi maa erastamata jätmise ja omandi kaotamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamine kohtu õiglase äranägemise järgi. Kaebaja väitel oli Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korraldus õigusvastane ja tekitas talle kahju. Kahjuks on erastamata jäänud maa ja sellel asuv garaažihoone (kinnistu turuväärtus vähemalt 45 000 eurot), garaažihoones olnud autoremonditöökoja sisustuse kaotus, autoremonditöödest saamata jäänud ühe aasta tulu (8694 eurot) ja tervisekahju.
5.Tartu Halduskohus jättis 27. septembri 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korraldus on õiguspärane. Korralduse andmise ajal oli garaažihoone omanikuks OÜ Gradiens. Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Pärast korralduse andmist teatavaks saanud asjaoludega ja toimunud sündmustega ei saa arvestada. Vastustaja taotluse õigusabikulude väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata, sest omandireformiga seotud probleemide lahendamine kuulub omavalitsuse põhitegevuse hulka.
6.A. Makarikov palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada.
7.Narva linn taotles vastuapellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
8.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 8. mai 2018. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas A. Makarikovi kaebuse osaliselt ning mõistis Narva linnalt A. Makarikovi kasuks välja varalise kahju eest hüvitise 38 000 eurot ja menetluskulu 11 398 eurot 50 senti. Narva linna vastuapellatsioonkaebuse jättis ringkonnakohus rahuldamata ja Narva linna menetluskulu tema enda kanda. Ringkonnakohus leidis, et Narva Linnavalitsuse tegevus erastamismenetluses ja 18. aprilli 2007. a korraldus olid õigusvastased. Vastustaja oli teadlik hoone omandiõiguse üle käivast kohtuvaidlusest ja oleks pidanud ära ootama selle tulemuse, eeskätt Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2012. a otsuse, milles tuvastati, et OÜ Gradiens ei saanud garaaži omanikuks. Pärast erastamiskorraldust teatavaks saanud asjaolud ja sündmused eksisteerisid juba korralduse andmise ajal, hiljem ilmnes üksnes kohtute antud hinnang varem toimunud sündmustele ja nende tagajärgedele. Maa erastamise ajal ei olnud OÜ Gradiens garaaži omanik. Haldusakti andmise ajal olnud asjaolu tuleb arvesse võtta, sõltumata sellest, kas see asjaolu oli haldusorganile teada. Vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajale tekitatud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Kaebajal ei olnud võimalik maad erastada, sest linnavalitsus oli selle erastanud OÜ-le Gradiens, garaaži omandiõiguse kaotas kaebaja aga pärast erastamist toimunud maa kinnistamise tõttu. Garaažis väidetavalt olnud asjade, saamata jäänud tulu ja tervisekahju hüvitamise nõudeid ei ole võimalik rahuldada. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise kohustus tuleb arvata täidetuks sellega, et kaebaja esitas vastustajale vaide ja Maa-ametile taotluse maa erastamise tühistamiseks.
2(7)
3-12-1512
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Narva linn palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega mõisteti Narva linnalt A. Makarikovi kasuks välja varalise kahju eest hüvitis 38 000 eurot ja menetluskulu 11 398 eurot 50 senti ning jäeti Narva linna menetluskulu tema enda kanda. Vastustaja palub saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule või teha uus otsus, millega jätta A. Makarikovi kaebus täielikult rahuldamata. Samuti palub vastustaja mõista kaebajalt Narva linna kasuks välja kõik Narva linna menetluskulud ja jätta A. Makarikovi menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja põhjendab kassatsioonkaebust järgmiselt: a) Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse, tuginedes lubamatult Narva Linnavalitsuse maaosakonna 13. septembri 2001. a venekeelsele kirjale. Halduskohus oli jätnud kirja õigustatult ja põhjendatult tähelepanuta ning seda ei uuritud haldus- ega ringkonnakohtus. Narva Linnavalitsuse tegevus erastamismenetluses ei olnud õigusvastane. Haldusakti õiguspärasust kontrollitakse haldusakti andmise aja seisuga. Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse andmise ajal oli garaažihoone omanikuks OÜ Gradiens. b) Põhjuslik seos Narva linna väidetava õigusvastase käitumise ja kaebajale väidetavalt tekkinud varalise kahju vahel puudub täielikult. Asjaolu, et Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse andmise ajal oli garaažihoone omanikuks OÜ Gradiens, oli tingitud Narva Linnakohtu eksimusest ja kohtutäituri toimingutest, mitte vastustaja tegevusest. c) Ringkonnakohus on kahju suuruse tuvastamisel rikkunud oluliselt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-tes 2 ja 3 sätestatut, rajades kohtuotsuse tõendile, mida menetluses ei uuritud. Vahetult enne kohtuotsuse tegemist võttis ringkonnakohus omal algatusel asja materjalide juurde kinnisvaraportaalis avaldatud müügikuulutuse ja tegi selle põhjal ebaõigeid järeldusi. Kuulutus ei peegelda kinnistu turuhinda, vaid müüja hinnasoovi. Kinnistu väärtuse suurendamiseks tehtud kulutused detailplaneeringule ja ehitusloale oleks tulnud kuulutuses märgitud müügihinnast igal juhul maha arvata. Lisaks oleks tulnud kaebajale määratud hüvitisest maha arvata rahasumma (1597 eurot 79 senti), mille tasus enampakkumisel müüdud garaažihoone eest V. Šarkov ja mille tagasinõudmiseks ei ole kaebaja midagi teinud. d) Kaebaja ei ole kasutanud kahju vältimiseks kohaseid õiguskaitsevahendid ega ole püüdnud ära hoida kahju tekkimist. Ringkonnakohtu seisukoht vaide esitamise kui kohase õiguskaitsevahendi rakendamise kohta on vale. Igasugune kiri kohalikule omavalitsusele ei ole vaie ja seda ka mitte siis, kui omavalitsus kirja esitajale vastab. Isegi kui kaebaja kirja saaks käsitada kui vaiet, siis ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb vaiet pidada kohaseks õiguskaitsevahendiks olukorras, kus valitseva ja pikaajalise kohtupraktika kohaselt tulnuks kaebajal vaidlustada ettenähtud korras kinnistamise aluseks olnud maa erastamise haldusakt või erastamisleping. e) Ringkonnakohus jättis lahendamata Narva linna alternatiivse taotluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Kaasuse faktilisi asjaolusid ja kaebaja käitumist arvestades oleks Narva linna suhtes ebaõiglane, kui kahjunõue rahuldataks apellatsioonkaebuses märgitud suuruses. Kaebaja on enda hooletuse tõttu jätnud kasutamata kohase õiguskaitsevahendi ja Narva Linnavalitsuse
18.aprilli 2007. a korralduse vaidlustamata, millega oleks saanud temale väidetavalt tekkinud kahju täielikult vältida. Seetõttu tulnuks kaebajale väljamõistetavat kahjuhüvitist vähendada nullini. f) Ringkonnakohus on menetluskulude väljamõistmisel rikkunud oluliselt HKMS § 285 lg-s 1 sätestatut ning on jätnud kaebaja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse analüüsimata. Kulutusi, mida kaebaja tegi seoses menetlusega halduskohtus ja enne seda, ei oleks tohtinud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebuses esitatud nõuetest rahuldati üksnes 1/3 ja kaebaja algsest kahjunõudest (108 500 eurot) mõistis ringkonnakohus välja 38 000 eurot ehk 35%. Enamik kaebaja kulutusi on seotud menetlusega, mis toimus enne seda, kui Riigikohus tegi asjas nr 3-3-1-2-15 kohtumääruse. Nende kulude väljamõistmist ei ole taotletud õigel ajal. Samuti ei ole väljamõistetava menetluskuluna käsitatav Riigikohtule tasutud kautsjon ning kaebaja 3(7)
3-12-1512 esindajal ei ole õigust lisada kolmandalt isikult tellitud teenusele veel omalt poolt käibemaksu ja nõuda, et vastustaja selle hüvitaks. Õigusteenuse hind 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, on ebamõistlikult kõrge. Kaebaja menetluskulud olid ülepaisutatud. Kaebaja esitas menetluses valeväiteid ja oli ise (vähemalt osaliselt) süüdi, et tal menetluskulud tekkisid ja suurenesid. See, et Narva linn kaasas menetlusse lepingulise esindaja, oli igati õigustatud.
10.A. Makarikov palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata ning tema ja Narva linna menetluskulud Narva linna kanda. Kaebaja põhjendab oma vastust järgmiselt: a) Ringkonnakohus ei rajanud otsust tõendile, mille halduskohus põhjendatult tähelepanuta jättis ning mida ei ole haldus- ega ringkonnakohtus uuritud. Narva Linnavalitsuse maaosakonna
13.septembri 2001. a kiri on võetud tõendina asja materjalide juurde. Kirja tähelepanuta jätmist ei ole halduskohus põhjendanud. Kirja sisu on samas haldusasjas Riigikohtu 21. aprilli 2015. a määrusega juba tuvastatud. Haldus- ega ringkonnakohtul ei olnud mingit põhjust ega õiguslikku alust asuda samas haldusasjas tehtud Riigikohtu jõustunud lahendiga tuvastatud asjaolu uuesti hindama või tuvastama. Kaebaja on kirjale tuginenud kogu varasema menetluse vältel ja seega oli vastustajal võimalus kirja kohta oma seisukohta avaldada. Vastustaja ei ole näidanud, kuidas viis kirjaga arvestamine ringkonnakohtu sisult vale kohtulahendi tegemiseni. b) Vastustaja tegevus erastamismenetluse läbiviimisel oli õigusvastane. Ebaõige on vastustaja väide, et Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse andmise ajal oli garaažihoone omanikuks OÜ Gradiens. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et OÜ-l Gradiens tekkis garaažihoone omandiõigus alles maa erastamise tagajärjel. Fakt, et OÜ Gradiens ei olnud Narva Linnavalitsuse
18.aprilli 2007. a korralduse andmise ajal garaažihoone omanik, esines juba korralduse andmise ajal. Asjas nr 3-3-1-7-17 tehtud Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole sellel tähtsust, kas vastustaja teadis korralduse andmise ajal haldusakti õigusvastasusest või mitte. Vastustaja rikkus erastamismenetluses uurimisprintsiipi. Vastustaja viis erastamismenetluse läbi enne garaažihoone üle peetava kohtuvaidluse lõppemist, olles täielikult teadlik, et erastamise seisukohast tähtsad asjaolud ei ole selged. c) Ringkonnakohus tuvastas õigesti põhjusliku seose vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajale tekkinud kahju vahel. Ebaõiged on kõik vastustaja väited, mille kohaselt oli kaebajale tekkinud kahju tingitud Narva Linnakohtu eksimusest. Õiguslikud tagajärjed tõi kaasa vastustaja 18. aprilli 2007. a korraldus, sest just selle korraldusega anti OÜ-le Gradiens õigus erastada maa, mille tagajärjel kaotas kaebaja nii erastamise õiguse kui ka garaažihoone omandiõiguse. d) Ringkonnakohus on õigesti teinud kindlaks kaebajale tekkinud kahju suuruse. Ringkonnakohtul oli õigus kinnisvaraportaalis avaldatud müügikuulutus omal algatusel asja materjalide juurde võtta ja sellest tõendist ka lahendi tegemisel lähtuda. Kuigi pooled ei saanud kuulutuse kohta oma seisukohti avaldada, ei ole tegu kohtupoolse rikkumisega, kuivõrd kaebajale tekkinud kahju suuruse kohta on pooled oma seisukohad avaldanud ning kohtu välja mõistetud hüvitise suurus jääb vaidlusaluste summade piiridesse. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt on igati mõistlik ja aktsepteeritav määrata vara lõplik turuväärtus kindlaks analoogse vara müügikuulutuse põhjal. Asja täpset hinda ei ole vaja kindlaks teha. Ringkonnakohus ei ole kahjuhüvitise suuruse määramisel ületanud diskretsiooni piire, mistõttu ei saa kõrgema astme kohus ringkonnakohtu lahendisse hüvitise suurust puudutavas osas sekkuda. Kinnistusraamatu andmetest ja kinnistu müügikuulutuse ajaloost saab järeldada, et OÜ-l Gradiens õnnestus kinnistule umbes ühe kuuga leida ostja ja kinnistu osteti 38 000 euro eest. e) Kaebaja kasutas kahju tekkimise vältimiseks kohaseid esmaseid õiguskaitsevahendeid, mistõttu ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kaebajale hüvitamisele kuuluva kahju suurust vähendada. Kaebaja pöördus vastustaja poole taotlusega tühistada 18. aprilli 2007. a korraldus ja taastada
8.märtsi 2001. a korralduse kehtivus, s.o esitas korralduse peale vaide. Isegi kui kaebaja taotlus ei ole vaie, saab seda Riigikohtu praktikast tulenevalt käsitada muu asjakohase õiguskaitsevahendina. 4(7)
3-12-1512 Ebaõiged on kõik vastustaja väited, mille kohaselt laskis kaebaja endale ise kahju tekitada. Selles asjas puuduvad mistahes alused kaebajale maksmisele kuuluva kahjuhüvitise vähendamiseks. f) Ringkonnakohus on õigesti mõistnud vastustajalt välja kaebaja menetluskulud ning jätnud õigesti vastustaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 285 lg 1 käesolevas asjas kohaldamisele ei kuulu, sest kaebaja ei ole taotlenud enne 1. jaanuarit 2012 kantud õigusabikulude hüvitamist. Ringkonnakohus oli kohustatud kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlust lahendades kohaldama menetluskulude väljamõistmise ajal kehtinud õigust. Ringkonnakohus ei ole menetluskulude jaotusel ületanud diskretsiooni piire, mistõttu ei ole võimalik tema lahendit selles vastavas osas tühistada. Tühistamiskaebust kohtud ei menetlenud ja 23. märtsil 2016 esitatud kaebuse täienduses hindas kaebaja oma varaliseks kahjuks 45 000 eurot, kuid palus kahju suurus kindlaks määrata kohtu õiglase äranägemise järgi. Vastustaja peab oma menetluskulud ise kandma, sõltumata asja lahendusest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja ringkonnakohtu otsus varalise kahju eest välja mõistetud hüvitise suuruse osas tühistada. Kahjuhüvitise väljamõistmine on kolleegiumi hinnangul põhjendatud, kuid selle suuruse määramisel rikkus ringkonnakohus oluliselt kohtumenetluse norme. Ringkonnakohus tugines oma otsuses tõendile, mida pooltel ei olnud võimalik uurida ja mida kohtuistungil ei uuritud, ning jättis vastustaja väited hüvitise vähendamise kohta käsitlemata ja hüvitise vähendamise asjaolud tuvastamata. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada menetluskulude osas. Tühistatud osas tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 230 lg 5 p 2). Kolleegium muudab ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse õigusvastasuse tuvastamisel (HKMS § 230 lg 5 p 6). Muus osas jätab kolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata ja järgib selle põhjendusi (HKMS § 231 lg 6).
12.Ringkonnakohus tugines oma otsuses Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse õigusvastasuse tuvastamisel linnavalitsuse maaosakonna 13. septembri 2001. a venekeelsele kirjale OÜ-le Gradiens. Kohtu hinnangul tõendas kiri veenvalt kaebaja seisukohta, et Narva Linnavalitsus oli teadlik hoone omandiõiguse üle käivast kohtuvaidlusest. Kohtutoimikust nähtub, et kirja esitas halduskohtule kaebaja. Kohtuistungil nõudis halduskohus kaebajalt selle tõlget ning hoiatas, et kui tõlget ei esitata, võib kohus jätta tõendi tähelepanuta. Kaebaja tõlget ei esitanud ja halduskohus kirjale oma otsuses ei viidanud. Niisiis jättis halduskohus tõendi põhjendatult tähelepanuta (HKMS § 81 lg 4). Ringkonnakohus võttis kirja otsuse tegemisel tõendina arvesse, kuid ei teatanud sellest pooltele ega andnud vastustajale võimalust avaldada tõendi kohta oma seisukohta. Ringkonnakohtu istungil tõendit ei uuritud. Sellega rikkus ringkonnakohus kohtumenetluse normi, mis lubab otsust tehes tugineda üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida (HKMS § 157 lg 2), ning normi, mis keelab rajada oma otsust tõendile, mida istungil ei uuritud (HKMS § 157 lg 3). Ühtlasi rikkus ringkonnakohus menetlusõiguse normi, mis lubab ringkonnakohtul hinnata halduskohtu otsuses hindamata tõendeid ainult juhul, kui halduskohus jättis tõendid põhjendamatult tähelepanuta (HKMS § 198 lg 2 p 1). Samas ei tuginenud ringkonnakohus Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse õigusvastasuse tuvastamisel ainult sellele tõendile, vaid ka asjaolule, et korralduse andmise ajal ei olnud OÜ Gradiens garaaži omanik, nagu tuvastas Tartu Ringkonnakohus 7. juuni 2012. a otsuses tsiviilasjas nr 2-02-56. Kolleegiumi arvates piisas korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks ainult sellele asjaolule tuginemisest. Korralduse õiguspärasus sõltub sellest, kes oli korralduse andmise ajal garaažihoone omanik, mitte sellest, kas linnavalitsus teadis või pidi teadma, et hoone omandiõiguse üle käib kohtuvaidlus. Maareformi seaduse § 22 lg 1 ei lubanud ehitise juurde kuuluvat maad ostueesõigusega erastada kellelegi teisele kui ainult ehitise omanikule. Korralduse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas linnavalitsus teadis või pidi teadma, et OÜ Gradiens ei ole hoone omanik. 5(7)
3-12-1512 Kolleegium on varem leidnud, et keelunormivastaselt antud haldusakti ei muuda materiaalses mõttes õiguspäraseks see, et haldusorgan ei teadnud ega pidanud teadma haldusakti andmist välistavat asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-7-17, p 11). Seega ei võinud menetlusnormide rikkumine mõjutada asja lahendamise tulemust ja kolleegium peab neid menetlusvigu ebaolulisteks, kuid muudab selles osas ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
13.Otsuse tegemisel võttis ringkonnakohus asja materjalide juurde kinnisvaraportaalis avaldatud müügikuulutuse väljatrüki ning arvestas seda kinnistu väärtuse ja kahju suuruse kindlaksmääramisel. Tõendi kogumisest ringkonnakohus pooltele ei teatanud ega andnud neile võimalust tõendiga tutvuda ega selle kohta oma seisukohta avaldada. Ringkonnakohtu istungil tõendit ei uuritud. Sellega rikkus ringkonnakohus kohtumenetluse normi, mis lubab otsust tehes tugineda üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida (HKMS § 157 lg 2), kui ka normi, mis keelab rajada oma otsust tõendile, mida istungil ei uuritud (HKMS § 157 lg 3). Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu toodud põhjendused (menetlusosaliste asjatu koormamine, asja lahendamiseks kuluva aja pikenemine, et poolte seisukohad ja tõendid kahju suuruse kohta on juba esitatud, et täiendavate tõendite kogumine ja hindamine on uurimisprintsiibi järgi lubatud ja vajalik, hüvitise summa jääb poolte pakutud summade vahepeale ega ole üllatuslik, menetlusökonoomia põhimõte) ei õigusta nende menetlusnormide rikkumist ega võta menetlusosaliselt õigust osaleda tõendite uurimisel ja avaldada nende suhtes oma seisukohta (HKMS § 27 lg 1 p 6, § 2 lg 6). Täiendava tõendi kogumiseks ja uurimiseks oleks ringkonnakohus pidanud asja arutamise uuendama (HKMS § 130 p 2). Kolleegiumi arvates võis nende menetlusnormide rikkumine mõjutada asja lahendamise tulemust. Müügikuulutuses toodud hinna arvestamine mõjutas olulisel määral kahju suuruse kindlakstegemist ja kaebaja kasuks välja mõistetud hüvitise suurust. Vastustaja kassatsioonkaebuses tagantjärele esitatud seisukoht, et müügikuulutus ei peegelda kinnistu turuhinda, vaid müüja hinnasoovi, oleks võinud mõjutada ringkonnakohut suhtuma ettevaatlikumalt müügikuulutuses toodud hinna kasutamisse kinnistu väärtuse määramisel. Ringkonnakohus küll möönis, et läbirääkimiste tulemusena võib müüja kinnistu hinda veel vähendada, kuid jättis selle siiski arvesse võtmata. Ringkonnakohtu argument, et kinnisvara ostmine võib teiselt poolt tuua ostjale kaasa lisakulutusi (nt notaritasu, riigilõiv), ei ole asjakohane. Kahju suuruse kindlakstegemiseks tuleb kinnistu väärtust vaadata kinnistu müümise eest saadava tulu, mitte ostja kulutuste perspektiivist.
14.Kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel jättis ringkonnakohus käsitlemata vastustaja väited hüvitise vähendamise kohta ja tuvastamata sellekohased asjaolud. Lahendamata jäi: a) kas apellatsioonikaebuses märgitud suuruses kahjunõude rahuldamine oleks selle juhtumi faktilisi asjaolusid ja kaebaja käitumist arvestades vastustaja suhtes ebaõiglane; b) kas kaebaja oleks saanud talle tekkinud kahju vältida, kui ta oleks mõistliku aja jooksul Narva Linnavalitsuse 18. aprilli 2007. a korralduse vaidlustanud; c) kas kaebajale määratud hüvitisest oleks tulnud maha arvata rahasumma, mille tasus enampakkumisel müüdud garaažihoone eest V. Šarkov; d) kas hüvitisest oleks tulnud maha arvata kõik erastamisega seotud kulud, mis kaebajal oleks maa erastamise korral tulnud kanda; e) kas hüvitisest oleks tulnud maha arvata kinnistu väärtuse suurendamiseks tehtud kulutused detailplaneeringule ja ehitusloale. Vastustaja väiteid käsitlemata jättes rikkus ringkonnakohus kohtumenetluse normi, mille kohaselt tuleb ringkonnakohtul uue lahendi tegemisel võtta seisukoht kõikide väidete ja vastuväidete kohta, mille kohta peaks seisukoha võtma halduskohus (HKMS § 201 lg 2). Halduskohus peab vastama menetlusosaliste kõigile väidetele (HKMS § 165 lg 1 p 4). Kahjuhüvitise vähendamise asjaolusid tuvastamata jättes rikkus ringkonnakohus menetlusnormi, mille kohaselt peab kohus tagama omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise (HKMS § 2 lg 4). Kolleegiumi hinnangul võisid need rikkumised mõjutada vastustajalt välja mõistetud hüvitise suurust.
6(7)
3-12-1512
15.Kolleegium leiab, et punktides 13–14 välja toodud menetlusvigu ei ole võimalik kassatsioonimenetluses kõrvaldada, sest selleks tuleb tuvastada faktilisi asjaolusid. Arvestades rikkumiste võimalikku mõju vastustajalt välja mõistetud hüvitise suurusele, peab kolleegium neid rikkumisi oluliseks. Ringkonnakohtu otsus tuleb kahjuhüvitise suuruse osas tühistada.
16.Kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb vastustaja nõudel tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Talts ja Partnerid (HKMS § 107 lg-d 4–6). Muud menetluskulud tuleb jagada asja uuel läbivaatamisel (HKMS § 109 lg 4). Asja õige lahendamise huvides peab kolleegium siiski vajalikuks juhtida ringkonnakohtu tähelepanu, et halduskohtus kantud menetluskulude väljamõistmisel tuleb lähtuda enne 1. jaanuari 2018. a kehtinud HKMS § 109 lg-st 1 ja seda tõlgendavast kohtupraktikast, mille kohaselt peavad menetluskulud nende väljamõistmiseks olema reaalselt kantud (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-15-15, p 15). Tähtsust ei ole sellel, et ringkonnakohtu otsuse tegemise ajal sätestas kehtiva HKMS § 109 lg 11, et kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Kui halduskohtule
12.jaanuaril 2016. a (II kd, tl 46–47; 4496 eurot) ja 13. septembril 2016. a (III kd, tl 50; 8007 eurot) esitatud menetluskulude nimekirja kohta ei esitatud menetluskulude tegelikku kandmist tõendavaid dokumente, ei olnud need kulud halduskohtus väljamõistetavad. Kui kuludokumendid ei vasta seaduse nõuetele halduskohtu poolt menetluskulude jagamise otsustamise ajal, ei saa hiljem neid välja mõista ka ringkonnakohus (HKMS § 1 lg 4 ja § 285 lg 1). Samuti märgib kolleegium, et Riigikohtule tasutud kautsjon ei ole käsitatav väljamõistetava menetluskuluna (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-69-07, p 15). (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.