3-19-831/44 - Maksuõigus - Maksuotsused - Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Isakov ei esitanud kaebuses selliseid väiteid ega kaebusega selliseid tõendeid, mis annaks alust maksuhalduri maksuotsuse tühistamiseks, seega on kaebaja kaebus põhjendamatu ning Maksuja Tolliameti 26.03.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/047010-3 tühistamiseks puudub alus. Kaebaja ei nõustu MTA korralduses kajastatud andmetega, et tegemist on denatureerimata alkoholiga koguses 271,84 liitrit ja denatureeritud alkoholiga 203,17 liitrit, kuna MTA väited on vastuolus kriminaalmenetluses tuvastatuga, viidates ekspertiisiaktile nr 17E-AA0005. Kaebaja hinnangul on asitõendina kinnipeetud alkoholilõhnaline vedelik koguses 471,5 liitrit denatureeritud ning ei ole võimalik tuvastada, kas ATKEAS §-s 27 sätestatud aktsiisivabastus saab kohaldada või mitte, millest tulenevalt tuleb menetlus lõpetada. Eeltoodud väide esitati maksuhaldurile ka vastuväites kontrollaktile. Kaebaja ei nõustu, et MTA poolt tehtud järeldused ja maakohtu poolt kriminaalmenetluses tuvastatud faktilised asjaolud on erinevad. Vaidlusalusele maksuotsusele eelnenud kriminaalasjas tegi Viru Maakohus 04.06.2018 kohtumääruse nr 1-18-820, millega lõpetas kriminaalasja Dmitry Isakovi suhtes ja saatis asja edasiseks menetlemiseks Maksu- ja Tolliametile. Nimetatud määruse punktis 9 märkis kohus, et peab võimalikuks teha nimetaud otsus ilma kriminaalasjas olevate tõenditega tutvumata, kuna KrMS § 274 lg 1 alusel ei pea kohus andma lõplikku hinnangut Dmitry Isakovi süüle vaidlusaluses süüteos. Maksuhaldur möönab, et kohus on määruse punktis 1 ekslikult nentinud, et kogu kinnipeetud alkohol sisaldab denaturante, viidates ekspertiisiaktile nr 17EAA0005. Tegelikult on nimetatud ekspertiisiakti kohaselt tuvastatud, et denatureeritud alkoholide iseloomulikke aineid sisaldasid analüüsitud 83-st vedelikust vedelikud nr 1, 2, 3, 5, 8, 10, 12, 13, 14, 19, 20, 28, 29, 31, 37, 39, 44, 45, 52, 53, 61, 63, 70, 71, 73, 74, 80, 82 ja 83. Ülejäänud vedelikest nr 4, 6, 7, 9, 11, 15, 16, 17, 18, 21, 22, 23 ,24, 25, 26, 27, 30, 32, 33, 34, 35, 36, 38, 40, 41, 42, 42, 43, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 62, 64, 65, 66, 67, 68, 69, 72, 75, 76, 77, 78, 79 ja 81 ekspertiisi käigus denaturante ei tuvastatud. Väärteomenetluses ja haldusmenetluses on tehtud täpsed arvestused nii denaturante sisaldava kui denatureerimata alkoholi osas. Lisaks selgub ekspertiisiaktist, et tegu on kõikide proovide puhul kange alkoholiga, mille etanoolisisaldus jääb vahemikku 91,9-96,4% ning alkohol pärineb erinevatest kogumitest. Maksuotsus on koostatud denatureerimata alkoholi osas koguses 271, 84 liitrit, millele ei laiene kaebuses viidatud ATKEAS § 27 sätted. Kaebaja on seisukohal, et juhul kui eeldada, et 271,84 liitrit on denatureerimata, siis on aktsiisi arvestamine ka põhjendamatu. Kaebajale ei ole arusaadav MTA järeldus, et alkoholi sisaldavalt vedelikult ei olnud nõuetekohaselt tasutud aktsiis. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega ning leiab, et kontrollaktis ja maksuotsuses on üksikasjalikult põhjendatud, miks denatureerimata alkoholi osas koguses 271, 84 liitrit, tuleb täiendavalt tasuda aktsiisimaksu. Vastustaja jääb eelnimetatud seisukohtade juurde. Kaebaja on seisukohal, et MTA kontrollaktis ja maksuotsuses märgitud alkoholilõhnalise vedeliku üldkogus 475,01 liitrit on vastuolus kohtumenetluses tuvastatuga. Vastustaja märgib, et täpne alkoholi koguse arvestus selgus väärteomenetluses ja haldusmenetluses tuginedes ekspertiisiaktis nr 17E-AA0005 toodule. Kaebuse esitaja leiab, et selleks, et esitada maksunõuet, on vajalik esmalt selgeks teha see isik, kellele maksunõue esitada, lisades ise, et aktsiisimaksjaks on isik, kellel on seaduse alusel tekkinud aktsiisi tasumise kohustus. Kaebaja hinnangul ei saa teda käsitleda aktsiisimaksjana. Vastustaja nõustub kaebajaga, et aktsiisimaksjaks on isik, kellel on seaduse alusel tekkinud aktsiisi tasumise kohustus. Ka ATKEAS § 22 lg 1 p 4 sätestab, et isik, kes on rikkunud käesoleva seaduse nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja kauba võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta, maksab aktsiisi. Eeltoodud säte ei sisalda maksumaksja teadva käitumise tuvastamist haldusmenetluses.

17.ATKEAS 22 lg 1 p 4 kohaselt peab aktsiisi maksma isik, kes on rikkunud selle seaduse nõudeid aktsiisikauba tootmisel, maksumärgistamisel, ladustamisel, lähetamisel, vedamisel, valdamisel ja võõrandamisel isikule, kellel ei ole õigust kaupa ajutises aktsiisivabastuses vastu võtta. ATKEAS § 24 lg 12 näeb ette, et vastav maksukohustus tekib rikkumise päeval või kui seda pole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. Kui eelnimetatud isikut pole võimalik kindlaks teha, tekib maksukohustus isikul, kes valdab rikkumise objektiks olevat aktsiisikaupa. AÕS § 32 ja § 33 lg 1 kohaselt tähendab asja valdus tegelikku võimu selle üle ning asja valdajaks loetakse isik, kelle tegeliku võimu all see on. MKS § 59 lg 1 sätestatu kohaselt on maksumenetluses tõenditeks kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt endalt ning riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuselt saadud teave ja dokumendid. Aktsiisivabastuste rakendamist reguleerib ATKEAS, mille § 27 lg-s 1 on üles loetud need juhud, millistel on kaup aktsiisist vabastatud. Seejuures on küll muuhulgas ära määratud ka tingimused hävitatud kauba aktsiisist vabastamiseks, kuid need hõlmavad ainult peremehetut või ajutises aktsiisivabastuses olevat kaupa ning niisuguse isiku kaupa, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks. Süüteoasjas tehtud karistusotsusega konfiskeeritud ja hävitatud aktsiisikauba aktsiisist vabastamist kehtestatu ette ei näe. Kuna ATKEAS ei sisusta üksnes selle seaduse tarbeks kohalduva peremehetu kauba mõistet, kuulub kohaldamisele AÕS § 96 lg 3, mille kohaselt on asi peremehetu siis, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on lõpetanud valduse omandist loobumise tahtega. Antud maksuasja materjalide alusel ei ole mingit mõistlikku põhjust pidada kaupa peremehetuks. Antud juhul ei kinnita miski ka seda, et tegemist sai olla ajutises aktsiisivabastuses oleva kauba või aktsiisiladu pidava isikuga. EÜ Nõukogu direktiiv 2008/118EÜ käsitleb aktsiisi üldist korda. On Lisaks väärib siinkohal tähelepanu ka see, et nimetatud direktiivi artikkel 7 punkti 2 alapunktide b, c ja d kohaselt saab aktsiis sissenõutavaks muutuda ka aktsiisikauba väljaspool aktsiisi peatamise korda valdamisel ning eeskirjade vastasel tootmisel ja impordil. Seda, et ebaseaduslikult imporditud kauba puhul tekib aktsiisi maksmise kohustus siis, kui see peetakse kinni peale esimesest ühenduse tolliterritooriumil asuvast tolliasutusest väljumist ja hävitatakse hiljem