3.Tagastada AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG, HH, II ja JJ tasutud riigilõiv kokku summas 300 eurot. Muus osas jätta võimalikud kohtukulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab isik, kelle õigusi määrusega puudutatakse, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1).
AA, BB, CC, DD, EE, FF, GG, HH, II ,JJ ja KK (edaspidi ühiselt nimetatud kaebajad) tööandja Tallinna Sadam AS (edaspidi TS) on kannataja kriminaalasjas 1-17-9149 (kriminaalasi), mida menetleb Harju Maakohus.
2.Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) nõudis kohtueelses menetluses TS-lt paljude toonaste ning endiste töötajate e-postkastide väljastamist, mida TS ka tegi. Nende e-postkastide hulka kuulusid ka kõigi kaebajate omad. Kaebajate e-postkastid sisaldavad u 10 aasta vältel peetud kirjavahetust, sh nii tööalast kui ka eraelulist. Kaebajatele teadaolevalt on nende e-postkastidest võetud välja mõned e-kirjad, mis on kriminaalasjas tõendiks, mida on vaadeldud, ning mis on lisatud ka kriminaaltoimikusse ja tehtud kaitsjatele kättesaadavaks. Ülejäänud e-postkastide sisu
ei ole Prokuratuuri hinnangul kriminaalasjas tõendiks ega oluline ning see on kriminaaltoimikust eraldatud.
3.Kaebajatele teadaolevalt taotlesid kaitsjad kriminaalasja menetlevalt kohtult, et neile antaks üle kõigi Prokuratuuri ja KAPO valduses olevate TS-i töötajate, sh kaebajate e-postkastid.
4.Kaebajatele teadaolevalt andis kohus kriminaalasja 29.10.2019 toimunud istungil Prokuratuurile korralduse täies mahus kõigi Prokuratuuri ja KAPO valduses olevate TS-i endiste ja praeguste töötajate e-postkastide üleandmiseks kaitsjatele, kuna kohtu hinnangul on tegemist kriminaaltoimikuga, mille koopiat on kaitsjatel kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 224 lg 1 alusel õigus saada.
5.Kaebajad esitasid kriminaalasjas 07.11.2019 rikkumise ennetamiseks menetlusväliste isikutena määruskaebuse, millega taotlesid Harju Maakohtu 29.10.2019 määruse, millega kohustati Prokuratuuri kaitsjatele edastama kaebajate e-postkastide koopiad, tühistamist ja kaebajate e-postkastide kaitsjatele väljastamata jätmist. Maakohus edastas kaebajate määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kes leidis oma 29.11.2019 määruses, et maakohtu poolt tehtud 29.10.2019 protokolliline kohtumäärus ei ole vaidlustatav ning et kaebajatel puudub kaebeõigus. Kaebajad esitasid 13.12.2019 ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2019 määruse peale määruskaebuse, mille menetlusse võtmist ei ole Riigikohus otsustanud.
6.Kaebajad kui andmesubjektid esitasid 08.11.2019 KAPO-le ja Prokuratuurile taotluse enda kui andmesubjektide õiguste teostamiseks. Kaebajad palusid kinnitada, et KAPO ja Prokuratuur töötlevad kaebajate isikuandmeid ning teha teatavaks kogu isikuandmete kaitse seaduse (edaspidi IKS) § 24 lg-s 1 nimetatud teave ning IKS § 25 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel kaebajate isikuandmed kustutada, kuna isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud ja isikuandmete töötlemisel ei arvestata isikuandmete töötlemise põhimõtetega; või alternatiivselt piirata isikuandmete kustutamise asemel nende töötlemist IKS § 25 lg 4 p-i 2 alusel.
7.Prokuratuur vastas kaebajatele 08.11.2019 e-kirjaga ning teatas, et Prokuratuuri on jõudnud kriminaalmenetluses määruskaebused, milles on vaidlustatud kohtumäärus andmete väljastamiseks ja Prokuratuur peab enne kaebajate taotlusele vastamist vajalikuks määruskaebusi analüüsida. Prokuratuur ega KAPO ole kaebajatele tänaseni vastanud.
8.Kaebajad esitasid 16.12.2019 kaebuse Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi AKI), milles palusid IKS § 56 lg 3 p-de 1, 3, 4, 5 ja 7 alusel, et AKI viivitamata kehtestaks KAPO-le ja Prokuratuurile kaebajate isikuandmete, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149 tõendina, töötlemise keelu vähemalt kaebuse lõpliku lahendamiseni; hoiataks KAPO-t ja Prokuratuuri, et kui nad esitavad kaebajate e-postkastid ilma kaalumata ja tervikuna kriminaalmenetluses 1-17-9149 kaitsjatele, rikuvad nad IKS-i; nõuaks, et KAPO ja Prokuratuur kustutaks kaebajate isikuandmed, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149 tõendina, või alternatiivselt nõuaks, et KAPO ja Prokuratuur piiraks kaebajate isikuandmete töötlemist, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149 tõendina; nõuaks, et KAPO ja Prokuratuur lõpetaks kaebajate isikuandmete töötlemise, hävitaks need või edastaks arhiivi.
9.AKI teavitas 20.12.2019 kaebajaid järelevalvemenetluse algatamata jätmisest, kuna tal puudub pädevus sekkuda kriminaalmenetlusse, teostada Prokuratuuri ja KAPO üle järelevalvet kriminaalmenetluses kogutud andmete osas ning anda hinnanguid, millises mahus andmete kogumine on põhjendatud.
10.Tallinna Halduskohtule saabus 20.01.2020 kaebajate kaebus, milles kaebajad esitasid järgmised nõuded:
1) Kohustada AKI-t lahendama kaebajate 16.12.2019 kaebus sisuliselt; 2) Alternatiivselt: 3.1.kohustada Prokuratuuri ja KAPO-t andma kaebajatele IKS § 24 lõikes 1 loetletud teave nende isikuandmete töötlemise kohta või põhjendama, miks teavet saab anda piiratud ulatuses või selle andmisest keelduda; 3.2.kohustada Prokuratuuri ja KAPO-t kustutama IKS § 25 lõike 3 alusel nende valduses olevad kaebajate isikuandmed, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149 tõendina, või põhjendama, miks nad sellest keelduvad; 3.3.Juhul, kui esineb alus mitte kustutada Prokuratuuri ja KAPO valduses olevaid kaebajate isikuandmeid, kohustada Pprokuratuuri ja KAPO-t piirama IKS § 25 lõike 4 alusel nende valduses olevate kaebajate isikuandmete töötlemist, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149 tõendina, või põhjendama, miks nad sellest keelduvad; 3) Keelata Prokuratuuril ja KAPO-l anda kaebajate e-postkastid või nende koopiad kriminaalasjas 1-17-9149 kaitsjatele üle; 4) Juhul, kui esineb alus mitte keelata Prokuratuuril ja KAPO-l anda kaebajate e-postkastid või nende koopiad kriminaalasjas 1-17-9149 kaitsjatele üle, kohustada Prokuratuuri ja KAPO-t andma kaebajate e-postkastid või nende koopiad kriminaalasjas 1-17-9149 kaitsjatele üle ilma kaebajate eraelulise teabeta.
11.Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse (edaspidi EÕK), milles taotlesid EÕK korras keelata Prokuratuuril ja KAPO-l anda üle kaebajate e-postkastide koopiad kaitsjatele kriminaalasjas 1-17-9149, v.a e-kirjad, mis on esitatud kriminaalasjas 1-17-9149 tõendina. Kaebajad põhjendasid EÕK taotlust järgmiselt:
11.1.Prokuratuur ja KAPO ei ole siiani vastanud kaebajate 08.11.2019 taotlusele. Prokuratuur on kaebajatele teadaolevalt andnud ka vastakaid signaale, leides ühel hetkel, et kaebajate epostkastid ei ole kriminaaltoimiku osa, siis et on. Samuti on Prokuratuur teinud kaebajatele teadaolevalt ettevalmistusi kaebajate e-postkastide kaitsjatele ja öelnud, et nad on teinud omapoolsed ettevalmistused materjalide koheseks üleandmiseks, kui vastav kriminaalmenetluses tehtud kohtumäärus jõustub.
11.2.Ainult kaebuse esitamisest ei piisa tagamaks, et Prokuratuur ja KAPO ei väljasta kaebaja e-postkaste kohtumenetluse ajal. Pärast kaebajate e-postkastide jõudmist kolmandate isikute kätte on kaebajate edasised võimalused nimetatud andmete salajasuse tagamiseks äärmisel piiratud, sest neil puuduvad tõhusad võimalused säilitada täielik ülevaade, kellel on või on olnud kokkupuude ning kuidas on kasutatud nende isikuandmeid ja eraelulist teavet. Isegi, kui apellatsiooniastmes leitakse, et e-postkastide selline avaldamine oli õigusvastane ning isegi, kui kaebajatele mõistetaks välja kahjuhüvitis, ei heasta see nende põhiõiguste sellist riivet.
11.3.Kaebajad on kaebust põhjalikult põhjendanud ning puudub alus jätta EÕK-d kohaldamata ka kaebuse ilmse perspektiivituse tõttu.
11.4.Kaebajate jaoks puudub muu sobiv EÕK abinõu, mis samaaegselt piiraks avalikku huvi vähem. EÕK taotluse rahuldamata jätmisel saaks kaebajate õigused pöördumatult kahjustatud – e-postkastide ja kaebajate isikuandmete ja eraelulise teabe hilisem tagastamine ei hoiaks ära ega heastaks kaebajatele tekitatud kahju. EÕK taotluse rahuldamisel ning kaebuse rahuldamata jätmisel lükkuks võimalike teiste huvide realiseerumine üksnes edasi. Kaebajatele teadaolevalt on võimalik ka kriminaalmenetlusega edasi minna ilma kaebajate e-postkaste kaitsjatele väljastamata.
12.Halduskohus küsis 23.01.2020 kohtunõudega AKI-lt, KAPO-lt ning Prokuratuurilt seisukoha kaebajate EÕK taotluse kohta.
12.1.AKI esitas 27.01.2020 oma seisukoha, milles leiab, et kui vaidlusaluste e-postkastide sisud edastatakse koopiatena kriminaalasjas nr 1-17-9149 kaitsjatele ning kui samas kriminaalasjas või käesolevas kohtuasjas peaks hiljem leitama, et nende väljastamine ei ole õiguspärane, siis on sellega eraelu riive toimunud ning seda ei saa tagasi pöörata. Seetõttu on eelduslikult kaebajatel olemas vajadus EÕK-ks. Tegemist on perspektiivika taotlusega ning proportsionaalne. Eraldiseisev küsimus on, kas halduskohus saab kriminaalasjas maakohtu antud kohtumääruse täitmist takistada. See on seotud halduskohtu pädevuse kindlaks tegemisega.
12.2.Prokuratuur on oma 27.01.2020 vastuses seisukohal, et käesoleval juhul puudub alus EÕK kohaldamiseks, kuivõrd kriminaalmenetluses on tagatud TS-i töötajate eraeluliste andmete kaitse. Prokuratuur viitab nii kriminaalasjas nr 1-17-9149 kaebajate poolt esitatud määruskaebusele kui ka haldusasjale nr 3-19-2110, milles kohus leidis, et halduskohus ei saa asuda hindama maakohtu kohtuniku konkreetse menetlusliku otsuse põhjendatust. Prokuratuur leiab, et vaidluse lahendamine kuulub kriminaalkohtu pädevusse.
12.3.KAPO leiab 28.01.2020 vastuses, et EÕK taotlus tuleb jätta rahuldamata. KAPO leiab, et vaidlus, kas ja mis mahus võib e-postkastide sisu kriminaalasjas 1-17-9149 esitada kaitsjatele, on kriminaalkohtu pädevusse kuuluva küsimusega ning halduskohus ei saa asuda hindama maakohtu kohtuniku konkreetse menetlusliku otsuse põhjendatust ega otsustada menetluslike küsimusi, mis võivad mõjutada kriminaalasja lahendamist. KAPO lisab, et kuivõrd kriminaalkohtu määrus, millega kohustatakse kaitsjatele TS e-postkastide sisu andma kaitsjatele, on praegusel hetkel Riigikohtus, siis senikaua kuni ei ole Riigikohtu seisukohta, ei anta kaitsjatele kõnealuseid e-kirju. Seetõttu puudub praegusel juhul EÕK kohaldamiseks sisuline vajadus. EÕK kohaldamata jätmine ei muuda praeguse haldusasja põhivaidlust ebaefektiivseks, kuid EÕK kohaldamine seaks takistusi kriminaalasja 1-17-9149 kohtulikule uurimisele.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine
13.Halduskohus kontrollib HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt seda, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohus leiab, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning tagastab selle HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
14.Kaebaja on KAPO ja prokuratuuri (HKMS § 17 lg 1 on haldusorganiks Prokuratuur) vastu esitanud keelamiskaebuse (keelata e-postkastide üleandmine) ning alternatiivselt kohustamiskaebuse (anda e-postkastid üle ilma kaebajate eraelulise teabeta), mille osas märgib kohus järgnevat.
14.1.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
14.2.Puudub vaidlus, et Harju Maakohus tegi 29.10.2019 protokollilise määruse, millega kohustas Prokuratuuri üle andma kaitsjatele Prokuratuuri ja KAPO valduses olevate TS-i endiste ja praeguste töötajate e-postkastide sisu (kriminaalasi nr 1-17-9149). Harju Maakohtu otsustusele eelnes kaitsjate vastav taotlus, mis oli suunatud tõendite kogumisele. Kriminaalasja kohtumenetluses tuleb kohtul arvestada isikuandmete kaitse küsimustega. See nõue tuleneb KrMS § 152 lg-st 2 koosmõjus IKS § 1 p-ga 2, § 16 lg-ga 2, mille kohaselt tegutseb kohus isikuandmete töötlemisel kriminaalmenetluse raames õiguskaitseasutusena, kelle ülesanne isikuandmete töötlemisel on arvestada isikuandmete kaitsega. Kriminaalkohtu korraldus anda üle isikuandmeid sisaldavad e-kirjad on isikuandmete töötlemine, sest kohus otsustab, et kaitsjatel
on kriminaalmenetluse eesmärkidel õigus tutvuda kolmandate isikute e-kirjadega. Kriminaalkohus võib isikuandmeid töödelda seaduse alusel, kui nende töötlemine on vajalik süüteo menetlemise eesmärgist tuleneva ülesande täitmiseks (IKS § 15). Harju Maakohtu määrus on esimese astme kohtumenetluses tehtud määrus (KrMS § 383 lg 1), mille edasikaebeõiguse üle otsustavad ringkonnakohus ja Riigikohus (KrMS 15. ptk). Kui kaebeõigus on olemas, saab Harju Maakohtu määruse põhjendatuse üle otsustada sisuliselt. Halduskohtul puudub pädevus hinnata kriminaalkohtu tehtud otsustuse põhjendatust. Kuivõrd kriminaalkohtu poolt tõenditele juurdepääsu üle otsustamise (KrMS § 297, 2861) vaidlustamine toimub KrMS regulatsiooni kohaselt, on tegemist avalik-õiguslik vaidlusega, mille lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Seega ei ole Harju Maakohtu määruse seaduslikkuse, kohtumäärus täitmise üle otsustamine halduskohtu pädevuses. Kohus nõustub Prokuratuuriga, et sama küsimuse lahendamine erinevates kohtuharudes koos erinevate õiguskaitsevahendite kasutamisega muudab kohtupidamise kriminaalasjades ebaselgeks ja ebatõhusaks.
15.Kaebaja esitas AKI vastu kohustamisnõude (vaadata kaebus sisuliselt läbi), mille osas märgib kohus järgmist.
15.1.AKI jättis kaebajate avalduse alusel järelevalvemenetluse algatamata, selgitades kirjaga, et AKI-l puudub pädevus hinnata Harju Maakohtu määruse seaduslikkust ja kohtumäärus täitmist, viidates IKS § 2 lg-le 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679.
15.2.Kohus nõustub AKI seisukohaga. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2016/680 artikkel 45 lg 2 kohaselt näevad liikmesriigid ette, et nende järelevalveasutused ei ole pädevad valvama kohtute isikuandmete töötlemise toimingute järele, kui kohtud täidavad õigusemõistmise funktsiooni. Direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud peaasjalikult IKS 4. peatüki regulatsiooniga. Kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmiseks kohtumenetlusega seotud ülesannete täitmisel, sealhulgas otsusetegemisel, ei peaks järelevalveasutuste pädevus hõlmama isikuandmete töötlemist juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. Selliste andmetöötlustoimingute järelevalve peaks olema võimalik teha ülesandeks liikmesriigi kohtusüsteemi konkreetsetele asutustele, kes peaksid eelkõige tagama määruse eeskirjade järgimise, teavitama kohtunikke nende (käesoleva määruse kohastest) kohustustest ning käsitlema selliste andmetöötlusega seotud toimingute suhtes esitatud kaebusi. Seega on käesoleva seaduse ning isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalast väljas kohtute õigusemõistmise funktsioon (IKS seaduseelnõu 679 seletuskiri, lk 6). Eeltoodust tulenevalt ei saa AKI sekkuda kohtu õigusmõistmise funktsiooni teostamisse ega teostada IKS alusel kohtumenetluses tehtud kohtu otsustuste osas järelevalvet.
15.3.AKI poolt järelevalvemenetluse alustamata jätmise kohta märgib kohus järgmist. Riigikohus leidis 23.03.2016 määruses asjas nr 3-3-1-85-15 järgmist. Kolleegium on varasemas praktikas (vt nt 13. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15; 23. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-29-13, p 17; 22. otsus nr 3-3-1-42-14, p 12) leidnud, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme
rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Käesoleval juhul on olukord erinev. Puudub vaidlus selles, et kaebajate subjektiivsed õigused on kaalul, kuid õiguslik raamistik ütleb üheselt, et isikuandmete kaitse küsimuses seonduvalt kriminaalmenetlusega puudub AKI-l järelevalvemenetluse pädevus. Seetõttu ei saa tekkida küsimust, kas AKI on kaalutlusõigust õigesti teostanud või mitte. Järelikult ei ole halduskohtul võimalik teostada kohtulikku kontrolli kaalutlusõiguse rakendamise kohta järelevalvemenetluse alustamata jätmisel.
16.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. HMKS § 104 lg 5 p 2 alusel kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud, mh kaebuse tagastamise korral. Kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. AKI, KAPO ega Prokuratuur ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Kohtule ka võimalike menetluskulude kandmist ei nähtu. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud (v.a tagastamisele kuuluv riigilõiv) nende endi kanda. EÕK taotluse lahendamine
17.Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja EÕK kohta (HKMS § 249 lg 1). EÕK kohaldamise eesmärk on kaitsta kaebaja õigusi kaebuse menetlemise ajal halduskohtus. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, siis puudub kohtul vajadus hinnata EÕK taotluse põhjendatust. Seetõttu jätab kohus EÕK taotluse läbivaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.