Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 21. jaanuar 2020, Tartu 3-19-2082 XXXX kaebus Viru Maakohtu 10. juuni 2019. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste tühistamiseks Viru Maakohtu määruskaebus Tartu Halduskohtu
Rahuldada Viru Maakohtu määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 20. novembri 2019. a määruse resolutsiooni p 3. Jätta kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga XXXX.
Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).
haldusasjas nr 3-19-2082 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 3), kuulutas menetluse kinniseks (resolutsiooni p 4). Halduskohus leidis, et kuigi taotletakse arenguvestluse kokkuvõtte kehtivuse peatamist, ei ole sellise esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine menetlustoimingu puhul võimalik. Siiski võib kohus valida esialgse õiguskaitse abinõu ka omal äranägemisel. Erandlikud asjaolud tuvastamiskaebuse menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise õigustuseks on tuvastatavad. Olukorras, kus vastustaja saab hilisema võimaliku haldusakti andmisel tugineda kaebajale kõnealuse arenguvestluse tulemusel määratud kohustuse täitmata jätmisele, ei pruugi olla kaebaja õiguste kaitse kohtuotsuse tegemisega enam piisavalt tagatud. Kaebaja jättis 31. oktoobriks 2019 täitmata talle avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 lg 3 alusel pandud puuduste kõrvaldamise kohustuse ning välistada ei saa, et tööandja vabastab kaebaja enne käesoleva kohtumenetluse lõppu teenistusest tema keeleoskuse nõuetele mittevastavuse tõttu. Kaebajale kahjulike tagajärgede tekkimise ohtu ei saa välistada. Kaebajale on kohtujuristi tööks vajalikul määral keeleoskuse puudumist ette heidetud pika aja vältel igal temaga peetud katseaja- ja arenguvestlusel. Samuti ei ole Viru Maakohus kaebaja teenistusest vabastamise võimalust ka ise välistanud. Esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustavad vaidluse asjaolud ja see, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on suunatud õigusliku olukorra säilitamisele ning haldusasjas nr x-xx-xxxx on kaebajale Keeleinspektsiooni poolt tehtud samasisulise ettekirjutuse kehtivus peatatud. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning äratuntav ei ole, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks mingeid pöördumatuid ja raskeid tagajärgi kolmandatele isikutele või kahjustaks see oluliselt avalikke huve. Kaebajaga praegusel ajal koostööd tegeval kohtunikul ei ole kaebaja töö osas pretensioone. Puudub alus arvata, et kaebaja kohtumenetluse ajaks teenistusse jäämise kindlustamine kahjustaks oluliselt Viru Maakohtu kohtuasjade menetlemise võimekust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine välistab Viru Maakohtu võimaluse tugineda kuni käesolevas asjas menetluse lõppemiseni kaebajat koormavate otsuste tegemisel tema poolt uue tasemeeksami tegemata ja eksamitunnistuse esitamata jätmisele.
vestluse kokkuvõtte ja selles kohustuse panemise õigusvastasuse tuvastamine ei taga õigusliku olukorra säilitamist. Viide haldusasjas nr x-xx-xxxx Keeleinspektsiooni ettekirjutuse kehtivuse peatamisele ei oma tähtsust, kuna kohtujuristi kohtute seaduse (KS) § 1251 lg 4 nõuetele vastavuse kontrollimine on tööandja pädevuses ning Keeleinspektsiooni järeldused saavad olla üksnes üheks tõendiallikaks teiste seas.
õiguskaitse abinõu ja tuvastas Viru Maakohtu 10. juuni 2019. a kaebajaga peetud arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste ning selles kaebajale uue eesti keele C1-taseme tunnistuse esitamise kohustuse panemise õigusvastasuse kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.