Eesti Metsamehed OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.04.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/041544-7 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – Eesti Metsamehed OÜ, esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus; Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti, volitatud esindaja Rivo Koemets
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 16.01.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet kontrollis osaühingu Eesti Metsamehed käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust 2017. aasta juunikuu osas. Maksu- ja Tolliamet kohustas 25.04.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/041544-7 osaühingut Eesti Metsamehed tasuma vastava maksusummana 3711,55 eurot.
2.Eesti Metsamehed OÜ esitas 26.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 25.04.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/041544-7 tühistamise nõudes. Eelnevalt oli esitatud maksuhaldurile ka vastav vaie, mis jäeti 26.06.2018 vaideotsusega rahuldamata. Koos kaebusega oli taotletud ka esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamist kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3.Tallinna Halduskohtu 27.07.2018 määrusega jäeti Eesti Metsamehed OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (tl 26-27).
4.Tallinna Halduskohtu 23.10.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kohus andis kaebajale võimaluse täiendava riigilõivu tasumiseks (tl 28). Kaebaja teatas 01.11.2018, et tasus 31.10.2018 täiendava riigilõivu ja esitas riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse nr 668.
5.Tallinna Halduskohtu 02.11.2018 määrusega võeti kaebus menetlusse.
6.Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 03.12.2018.
7.Tallinna Halduskohtu 13.11.2019 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
8.Kaebaja esitas oma täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja 13.12.2019.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9.Kaebaja on seisukohal, et 25.04.2018 maksuotsus on põhjendamatu ning tuleks täies osas tühistada. Maksu-ja Tolliameti 26.06.2018 nr 6-1/4113-2 vaideotsus ei sisalda põhjendusi, mis vaidlustatud maksuotsust õiguspäraseks muudaksid ja seda põhjendaksid. Maksuhaldur on seadnud põhjendamata kahtluse alla kõik maksukohustuslase ütlused ning tema tehingupartneri ütlused, mis läheb vastuollu MKS § 82 mõttega. Kui maksuhalduril tekib kahtlus, peab koguma selliseid tõendeid, mis otseselt kinnitavad tekkinud kahtlust. Antud asjas ei ole Maksu-ja Tolliamet kogunud ühtegi selliselt tõendit, mis otseselt kinnitaksid maksuhalduri poolt tekkinud kahtlusi. Kõiki maksuotsuses nimetatud nn. tõendeid ei saa isegi nimetada kaudseteks tõenditeks, vaid need on subjektiivsed arvamused/järeldused, mis ei tõenda kuidagi, et tekkinud kahtlustel oleks alust. Maksukohustuslane ei pea kummutama subjektiivseid hinnanguid ja kahtlusi, vaid kui on esitatud konkreetsed tõendid, siis kas nendega nõustuma või esitama vastuväited. Antud asjas on olemas tehingute toimumist kinnitavad arved ja maksukohustuslase seletused. Maksu-ja Tolliamet ei ole esitanud tõendeid, et Eesti Metsamehed OÜ ei ole teinud tööd Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le või et AG Veod OÜ ei ole Eesti Metsamehed OÜ-ga tehinguid teinud. Maksuotsus tugineb puhtalt kahtlustel.
10.Ainuüksi asjaolu, et AG Veod OÜ juhatuse liige Arnold Gutmann ei täitnud 22.12.2017 korraldust nr 12.23/041554-3, ei tähenda, et tehingut ei toimunud. Samuti ei kinnita asjaolu, et Arnold Gutmann ei ole Maksu- ja Tolliameti silmis usaldusväärne isik, et AG Veod OÜ ja kaebaja vahel tehingut ei toimunud. Viide ebausaldusväärsusele võiks olla asjakohane siis, kui mitte miski, peale antud ebausaldusväärse isiku ütlusi, tehingu toimumist ei tõendaks, kuid lisaks tõendavad seda kaebaja ütlused ja esitatud arve, samuti asjaolu, et tööd on reaalselt ka teostatud. Kolmandat isikut ei ole Maksu- ja Tolliamet suutnud tõendada. Samuti on Maksu- ja Tolliamet ebaõigesti tõlgendanud Ülari Metsaveere ütlusi lepingupartneri tausta kontrolliga seoses. Vaideotsuses on märgitud, et nii Ülari Metsaveer kui Arnold Gutmann (viimase puhul ei ole vastuolusid isegi vaideotsuses välja toodud) ütlused olid vastuolulised, kuid kaebaja isikute ütlustes vastuolusid ei näe. Väär on tõlgendus, nagu Ü. Metsaveer ei täidaks hoolsuskohustust ja et Ülari Metsaveer ́i jaoks oli Arnold Gutmanni AG Veod OÜ esindusõiguse olemasolu ebaoluline. Mis puudutab asjaolu, nagu arve ei vastaks seaduses sätestatud nõuetele, siis Maksu-ja Tolliamet läheb iseendaga vastuollu. Maksu-ja Tolliamet on siiski tuvastanud konkreetse teenuse, kuna on ise maksuotsuses märkinud, et „Me ei sea kahtluse alla AG Veod OÜ-ga kajastatud teenuse olemasolu“. Kuna teenust kahtluse alla ei seata, siis järelikult on vastav teenus tuvastatud, samuti peaks siis olema tuvastatud ka teenuse osutamise aeg. Kui on tõendatud, et teenus on olnud olemas, lisaks on olemas arve, mis tõendab AG Veod OÜ poolt teenuse osutamist, samuti on olemas AG Veod OÜ seadusliku esindaja kinnitus tehingu toimumise kohta, samuti teise tehingupoole, Eesti Metsamehed OÜ kinnitus tehingu toimimise kohta, siis kaebaja seisukohalt on tõendamiskoormus, et tehingut siiski vastavate poolte vahel ei toimunud, vastustajal.
Lepinguid võib sõlmida ka suuliselt, mis on väga levinud. Ka sularahas arveldamine ei ole keelatud. Samuti on praktikas laialt levinud, et arvele endale ei kirjutata poolte kokkuleppel lahti ei aega ega konkreetset teenust ning poole nõudmisel esitatakse arve lahtiseletus eraldi lisana. Maksu-ja Tolliamet ei ole kogunud tõendeid, mis tõendaksid, et AG Veod OÜ ei oleks Eesti Metsamehed OÜ-le teenust osutanud ning põhjendamatult on rajatud maksuotsus subjektiivsetele hinnangutele ja tõendamata ning põhjendamatutele kahtlustele.
11.Maksuotsusest ei selgu, milliseid kõiki asjaolusid ja milliseid tõendeid on Maksu- ja Tolliamet koosmõjus hinnanud ja jõudnud järeldusele, et Eesti Metsamehed OÜ ning Balti Metsahooldus Grupp OÜ vahel tehinguid ei toimunud. Kuna Ülari Metsaveer on mõlema äriühingu juhatuse liige, siis paratamatult saab vaid tema mõlemalt poolt anda seletusi, mitte keegi kolmas isik. Samuti vastab Eesti Metsamehed OÜ 30.06.2017 arve nr 1170 seaduses sätestatud nõuetele. Kaebaja on seisukohal, et Maksu-ja Tolliamet ei ole kogunud tõendeid, mis tõendaksid, et Eesti Metsamehed OÜ ja Balti Metsahooldus Grupp OÜ vahel tehinguid ei toimunud ning põhjendamatult on rajatud maksuotsus subjektiivsetele hinnangutele ja tõendamata kahtlustele.
12.Täiendavas 13.12.2019 seisukohas (tl 181-183) jäi Eesti Metsamehed OÜ kõigi oma kaebuses esitatud seisukohtade juurde märkides, et ei nõustu vastustaja vastuses sisalduvate seisukohtadega ning on endiselt veendumusel, et vastustaja ei ole täitnud uurimispõhimõtet ja et vaidlustatud maksuotsus on põhjendamatu. Vastustaja ei teinud kõike endast olenevat, et uurida tehingute sisu ning selgitada välja nende majanduslik sisu, seega ei saa ka tõendamiskoormus minna üle automaatselt kaebajale. Kaebaja on kohtumenetlusele eelnevas menetluses korduvalt viidanud, et tal on olemas arvete lahtikirjutused mustandina ning ta on valmis need Maksu- ja Tolliametile esitama, kui viimane peab neid vajalikuks. Vastustaja isegi ei reageerinud kaebaja sellekohasele ettepanekule mustandeid uurida. Samal ajal käis ka Maksu-ja Tolliametis menetlus teise Eesti Metsamehed OÜ juhatuse liikmeks oleva isiku Ülari Metsaveer firmaga, Balti Metsahooldus Grupp OÜ (milline vaidlus on ka tänaseks kohtumenetluses, vajadusel saab kohus vastava menetlusega tutvuda, haldusasi nr 3-19-1324) ning ka seal ei reageerinud Maksu- ja Tolliamet kaebaja poolt viidatud võimalusele täiendavate dokumentidega tutvumiseks, mis näitab otseselt Maksu- ja Tolliameti ebapiisavat uurimist ja uurimisnõuetest mitte kinnipidamist. Kaebajale jääb arusaamatuks vastustaja väide, et nemad on enda poolt kõik teinud ja tõendamiskoormus on üle läinud kaebajale. Vastustaja pole tõendanud ega tuvastanud, kes tema seisukohast kolmanda isikuna teenust osutas, sest fakt on see, et teenus on reaalselt tehtud. Kaebaja on omalt poolt teinud kõik korrektselt, tasunud ettenähtud maksud ning tema tegevus on olnud igati seaduslik.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Vastustaja leiab, et vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ja motiveeritud. Kaebuses esitatud paljasõnalised väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks ning vaidlusaluse maksuotsuse tühistamiseks. Kaebuses on läbivalt kaebaja väide, et maksuhaldur on maksuotsuses tuginenud põhjendamatult subjektiivsetele hinnangutele ja tõendamata ning põhjendamata kahtlustele. Vastustaja leiab, et tõendite kogumisse võivad kuuluda ka asjaolud, mis üksikult ei tõenda maksuhalduri järeldust, kuid mis koosmõjus teiste tuvastatud asjaoludega kinnitavad tehingute tegelikku kulgu ning maksuhalduri tuvastatu tõenäosust. Antud juhul on maksuhaldur oma uurimiskohustust nõuetekohaselt täitnud, kui ta on tegutsenud piisava põhjalikkusega ja teinud kõik mõistliku endast oleneva, et tehingute sisu uurida ja nende tegelikku majanduslikku sisu tuvastada. Kontrollaktis ja maksuotsuses on maksuhaldur piisava põhjalikkusega esitanud asjas tuvastatud faktilised asjaolud ning ka põhjendanud, miks nende asjaolude pinnalt tehtud järeldused on majanduslikult ja eluliselt usutavamad kui see, et tehingud toimusid nii nagu kaebaja väidab. Käesoleval juhul on maksuhaldur seda teinud,
tõendamiskoormus on üle läinud kaebajale (MKS § 150 lg 1). Kaebaja ei ole aga esitanud tõsiseltvõetavat selgitust ega tõendeid maksuhalduri poolt välja toodud vastuoludele ja ebakõladele, mis maksuhalduri seisukoha ümber lükkaks. Kaebaja paljasõnalised väited, et Eestis on lepinguvabadus ja suuline leping on väga levinud ning sularahas arveldamine ei ole keelatud, jäävad vastustaja hinnangul väheveenvaks.
14.Mis puutub arvetel olevate majandustehingute identifitseeritavusse, siis leiab vastustaja, et kaebaja on kaebuses tõlgendanud valesti vaideotsuses viidatud sellekohast Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-76-14. Iseenesest ei ole välistatud, et teenuse sisu identifitseerimiseks vajalikud andmed võivad nähtuda ka teistest dokumentidest, kuid sellisel juhul tuleks vastavad dokumendid ka maksuhaldurile esitada. Jättes selle põhjendamatult tegemata, võttis kaebaja maksuhaldurilt võimaluse arvetel kajastatud teenuste mahtu ja sisu tuvastada. Sellisel juhul ei saa kaebaja asuda ka paljasõnaliselt väitma, et arved vastavad KMS § 37 toodud nõuetele. Tehingute vähese dokumenteerimisega võtab kaebaja ise teadlikult riski, et hiljem võib tehingute tõendamine maksuhaldurile osutuda probleemseks. Maksuhaldur tuvastas, et arved ei vasta KMS § 37 ka selles osas, et ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust, kuna arvele märgitud teenuse müüja seda teenust tegelikkuses ei osutanud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib ostjal sisendkäibemaksu maha arvamise piiramise aluseks olla ka see, et ostja teadis või pidi teadma, et arvel müüjana näidatud isik ei olnud tegelik müüja. Määratud tulumaksu osas leiab vastustaja, et kuna antud juhul puuduvad nõuetele vastavad algdokumendid ning ei ole veenvalt tuvastatud tegelikku teenuse osutajat, siis on põhjendatult loetud kogu väljamakse ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses tulumaksuga maksustatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 25.04.2018 maksuotsust nr 12.23/041544-7 ja taotletud selle tühistamist. Eelnimetatud haldusaktist nähtuvalt kontrollis maksuhaldur 17.10.2017 korralduse nr 12.2-3/041544-1 alusel Eesti Metsamehed OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust 2017. aasta juunikuud puudutavas osas.
16.Maksuotsusest ilmneb, et kaebaja oli deklareerinud kontrollitaval perioodil Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le 30.06.2017 väljastatud arve nr 1170 alusel 20% määraga maksustatavat käivet 16 480 euro suuruses summas ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 3296 eurot. Kaebaja oli deklareerinud veel ka väidetava tööjõurendiga seonduva AG Veod OÜ 18.06.2017 arve nr 17045 alusel sisendkäibemaksu summas 2803 eurot ja 02 senti. Maksuhaldur asus aga seisukohale, et tegelikkuses ei ole kaebaja Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le 30.06.2017 väljastatud arvel nr 1170 kajastatud tehingut teinud, mistõttu ei ole ka vastavat käivet tekkinud. Maksuotsusest nähtuvalt tuvastas maksuhaldur, et ka AG Veod OÜ arvel nr 17045 kajastatud teenuse müüjaks ei olnud eelnimetatud osaühing ja et kaebaja pidi olema sellest teadlik, mistõttu olid 2803 euro ja 02 sendi suuruse sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused täitmata. Lähtuvalt eelnimetatust luges maksuhaldur arve nr 17045 alusel väljamaksmisele kuuluva 16818 euro ja 13 sendi suuruse summa ettevõtlusega mitteseotuks ja määras sellelt vastava tulumaksu summas 4204 eurot ja 53 senti. Arvestades asjaolu, et maksuhaldur ei aktsepteerinud Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le väljastatud arvet nr 1170 ega seda, et AG Veod OÜ arvel nr 17045 kajastatud teenuse osutajaks oleks võinud olla eelnimetatud äriühing, vähendati 2017. aasta juunikuu 20% maksustatavat käivet 16480 euro suuruses summas ja sellelt arvestatud käibemaksu summas 3296 eurot (p1), veel vähendati 2017. aasta juunikuu sisendkäibemaksu summas 2803 eurot ja 02 senti (p 2) ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 492 euro ja 98 sendi suuruses summas (p 3), kuid 2017. aasta juunikuu tulumaksu suurendati ettevõtlusega mitteseotud kulude tõttu summas 4204 eurot ja 53 senti (p 4). Lähtuvalt eeltoodust suurenes maksukohustus kõigi korrigeerimiste tagajärjel mitte 4204 euro ja 53 sendi-, vaid 3711 euro ning 55
sendi võrra. Maksuarvestuse muutust on kajastatud koos vastava kokkuvõttega vaidlustatud maksuotsuse punktis 4. OÜ Eesti Metsamehed ei nõustu maksuhalduri käsitlusega selles, et vastavaid tehinguid osaühingute Balti Metsahooldus Grupp ja AG Veod ning kaebaja vahel toimuda ei saanud, mis on põhimõttelise sisuga küsimus, kuid nähtuvalt haldusasja materjalist arvutustes kui sellistes menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole. Samuti ei ole vaidlust seonduvalt maksuotsuse punktis 4 kajastatud maksukohustuse korrigeerimisega summas 492 eurot ja 98 senti, mis on tõlgendatav kaebaja jaoks soodsa otsustusena ja mille olemus on välja toodud käibemaksu arvestuse metoodikas maksuotsuse juurde kuuluva 19.03.2018 kontrollakti nr 12.2-3/041544-5 esimeses lisas (tl 55).
17.Vaidlusalune küsimus taandub kokkuvõttes sellele kas arved olid aktsepteeritavad, kas vastavad tehingud võisid tegelikult aset leida ja kellel lasus tõendamiskoormus. Tegemist on kahe arvega, mida vastustaja ei aktsepteerinud ehk kaebaja arvega nr 1170 summas 19776 eurot osaühingule Balti Metsahooldus Grupp ning AG Veod OÜ arvega nr 17045 kaebajale summas 16813 eurot ja 13 senti, mis on ühtlasi haldusasja materjalide juurde ka esitatud (tl 73 ja 102).
18.Kaebaja on tõstatanud ühena oma etteheidetest küll tõendamiskoormuse küsimuse, kuid vastavalt maksukorralduse seaduse § 150 lõikele 1 lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seega tuleb kohtul hinnata kas kaebuse esitaja on maksuhalduri järeldused ümber lükanud või mitte.
19.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis ja selle juurde kuuluvas kontrollaktis antud hinnangutega tõenditele, samuti maksuotsuses ja kontrollaktis väljendatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 veelgi detailsemalt välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata. Kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri seisukohti ümber lükata. Maksukohustuslasel on olnud võimalik oma seisukohti ning tõendeid esitada. Haldusasja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks millegi vastuvõtmisest keeldunud või et esitada soovitust oleks midagi tagastatud. Vaidlustatud maksuotsust ja selle juurde kuuluvat kontrollakti on piisavalt põhjendatud. Maksuotsuse andmise õiguslikele alustele on samuti viidatud ning selle üle kordamine ei ole siinkohal enam tarvilik.
20.Maksumenetluse käigus selgunud asjaoludele ning kogutud tõenditele on antud kokkuvõtlik hinnang eelkõige maksuotsuse punktides 2.1.2 ja 2.1.3, punktides 2.2.2 ja 2.2.3 ning punktis 2.3.3, samuti 19.03.2018 kontrollakti (tl 46-52) punktides 1.1.2 kuni 1.1.3, punktides 1.2.2 kuni 1.2.3 ja 1.3.2 kuni 1.3.3. Kõigepealt tuleb nõustuda maksuhalduriga selles, et vaidlusega seonduvad arved nr 1170 ja 17045 ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Vastavalt käibemaksuseaduse § 37 lg 7 punktidele 5-7 peaks arvetel muu hulgas kajastuma kauba või teenuse nimetus või kirjeldus, kauba kogus või teenuse maht ning kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. Vastustajaga tuleb nõustuda, et arvetelt nr 1170 ja nr 17045 väidetava teenuse osutamise aega, kohta ja mahtu ei nähtu, mis ei taganud teenuste osutamise kontrollitavust. Olematule tehingule viitab kaudselt ka kontrollakti punkti 1.1.2 alapunktides c ja d esitatud kirjeldus ning tõdemus osaühingute seotusest, sest Ü. Metsaveer on mõlema osaühingu juhatuse liige, samuti asjaolu, et töötamise registri andmetel ei olnud OÜ-l Eesti Metsamehed ajavahemikul 01.09.2014 kuni 15.01.2018 ühtegi töötajat ja töötasu väljamakseid ei toimunud, et OÜ-l Balti Metsahooldus Grupp sellele perioodil pangakontodel teenuse eest tasumiseks vastavaid finantsvahendeid ka ei olnud ja et 10.11.2017 seisuga oli väidetava teenuse eest suurem osa summast tasumata, mida Ü. Metsaveer on maksukohustuslase suuliste seletuste protokollis ise kinnitanud (tl 75). Samuti asus maksuhaldur seisukohale, et vastavat teenust ei saadud osutada ka AG Veod OÜ 18.06.2017 arvel nr 17045 alusel. Lisaks sellele, et arve ei olnud nõuetekohane, pidas vastustaja maksumenetluse käigus saadud informatsiooni vastuoluliseks, tuginedes
seejuures asjaolule, et äriregistri andmetel oli AG Veod OÜ tegevusalaks kauba vedu maanteel ning et kaebaja esindaja Ü. Metsaveer ei teadnud mitu inimest ja kes AG Veod OÜ nimel töid teostasid ja kus toimus tööde teostamise eest sularaha üleandmine. Eelnimetatuga seonduv täpsem selgitus on kontrollakti punkti 1.2.2 alapunktis a ja seda kajastab osaliselt ka Ü. Metsaveer 10.11.2017 suuliste seletuste protokoll (tl 74-76). Maksuhaldur on pidanud küllalt tähenduslikuks veel asjaolu, et AG Veod OÜ ei kinnitanud tehingus osalemist, vähemalt mitte otseselt. Eelnimetatuga seonduvat on kirjeldatud kontrollakti punkti 1.2.2 alapunktides c ja d. Lisaks sellele, et teabe andmisele suunatud korraldus tagastati maksuhaldurile n-ö hoiutähtaja möödumisel, oli AG Veod OÜ juhatuse liige A. Gutman lubanud telefonivestluses vastava korralduse täita, kuid jättis selle siiski tegemata. Maksuhaldur asus seetõttu seisukohale, et AG Veod ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis kinnitaks kaebajale vastava teenuse osutamist. Kaebaja märkis küll õigesti, et ainuüksi maksuhalduri 22.12.2017 korralduse nr 12.2-3/041554-3 täitmata jätmine, ei tähenda seda, et tehingut ei toimunud, kuid see ei ole ainus asjaolu, millele maksuhaldur tugines. A. Gutmani 07.11.2017 suuliste seletuste protokollist ja selle punktist 29 ilmneb, et kui väidetav tööjõurent üldse aset leidis, siis võis vastav tehing toimuda mitte OÜ-ga Eesti Metsamehed, vaid osaühinguga Balti Metsahooldus Grupp ja et muid tehinguid Ülari Metsaveerega või temaga seotud äriühingutega ei ole tehtud. Samuti on maksuhaldur välja selgitanud, et Saukas Invest OÜ-l, kelle töötajaid A. Gutman väidetavalt vahendas, ei ole töötamise registri andmetel ühtegi töötajat ning tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioone ei olnud nimetatud osaühing 2017. aastal samuti esitanud. Lähtuvalt eeltoodust tuleb vastustajaga nõustuda, et vastava sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused puudusid ja et neid teenustöid ei saanud osutada AG Veod OÜ.
21.Arvestades asjaolu, et väidetavat teenust ei saadud soetada osaühingu AG Veod 18.06.2017 arve nr 17045 alusel, loeti vastav väljamakse ka ettevõtlusega mitteseotuks, millelt oli vaja tasuda tulumaks. Olukorras, kus arvel näidatud müüja ei ole vastavat kaupa müünud või teenuseid osutanud, on üldjuhul tegemist ka ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega ja antud juhul on maksuhaldur määranud sellelt tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksu summas 4204 eurot ja 53 senti. Maksukohustuse korrigeerimise tulemusena jäi tasumisele kuuluva summa suuruseks 3711 eurot ja 55 senti.
22.Vastavalt TuMS § 51 lg 2 p 3 loetakse ettevõtlusega mitteseotud kuluks väljamakse, mille kohta maksukohustuslasel puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohtu 14.05.2012 lahendi nr 3-3-1-12-12 punktis 18 on selgitatud, et olukorras, kus äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, tuleb reeglina kogu väljamakse täies ulatuses maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. Antud juhul ei olnud tööjõurendi teenust osutanud isikud usaldusväärselt tuvastatavad ning seetõttu nõustub kohus ka maksuhalduri seisukohaga tulumaksu määramisest. Kauba soetamisel on olukord mõnevõrra teistsugune, kuid teenuse puhul on küsimus selles, et väidetava teenuse eest makstud tasu saab äriühing kasutada maksuvabalt väljamaksete tegemiseks näiteks vastava töötasu- või väljamakse näol isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet. Seetõttu ei olnud tulumaksu määramine hindamise teel taolises situatsioonis vajalik. Riigikohtu 01.02.2012 lahendi nr 3-3-1-60-11 punktis 33 on teenuste osas tehtavate väidetavate väljamaksete kontekstis selgitatud veel täiendavalt, et ettevõtlusest välja viidud raha võidi kasutada ka vaidlusaluse teenuse eest tasumiseks füüsilistele isikutele, kes aga jätsid omapoolse maksukohustuse täitmata.
23.Kaebuses on väljendatud paljasõnaliselt maksuhalduri seisukohtadega mittenõustumist ja viidatud konkreetsete tõendite puudumisele, kuid sisuliselt on kogu Maksu- ja Tolliameti tervikpositsioon ümber lükkamata. Maksuhalduriga tuleb nõustuda ka selles, et tehingute vähese dokumenteerimisega võidakse võtta risk, kus hiljem võib tehingute tõendamine maksumenetluses problemaatiliseks osutuda. Antud juhul ei olnud ka arved nõuetekohaselt vormistatud, kuid lisaks eelnimetatule on selline praktika, kus pelgalt arve esitamine ja juhatuse liikmete suusõnaline kinnitus tehingu toimumisest võib
osutuda maksumenetluses ebapiisavaks ja seda iseäranis juhul kui muu informatsioon vastupidisele viitab ja selle küsitavaks muudab, korduvalt kinnitust leidnud. Olukorras, kus vastustaja on maksustamist puudutavad asjaolud maksuotsuses ja kontrollaktis veenvalt ning loogiliselt esile toonud, ei saa teine menetlusosaline seda kummutada tuginedes mõnele üksikule ebatäpsusele või vaieldavusele, mis eraldivõetuna ei pruugi maksuotsuse koostamiseks alati piisav olla, kuid antud juhul on maksuhaldur lähtunud kogu taustsituatsioonist ning asjaoludest nende kogumis. Kaebaja ei ole seda ümber lükanud ning selles mõttes oli tõendamiskoormus vastavalt maksukorralduse seaduse § 150 lõikele 1 siiski kaebuse esitajal.
24.Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.