Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Janar Jäätma
Määruse tegemise aeg ja koht
29. november 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1782
Haldusasi
XX kaebus Maa-ameti 21. augusti 2019. a vastuse nr 112/19/9754-4 tühistamiseks ja Maa-ameti kohustamiseks teha uus kaalutlusotsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2019. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, esindaja v.adv Rene Hallemaa Vastustaja – Maa-amet Kolmas isik – YY, esindajad v.adv Margo Lemetti ja adv Tanel Kask
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-19-1782.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30. oktoobri 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-1782 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruskaebuse menetlusse võtmist, kolmanda isiku kaasamist ja esialgse õiguskaitse taotlust puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 21 lg 3, § 235 lg 1, § 252 lg 7).
Maa-amet algatas YY avalduse alusel 06.07.2018 elektroonilise katastri menetluse nr 18070615416, mille eesmärk on jagada taotleja omandis olev Tartu vallas Laeva külas asuv Mällo 1 katastriüksus (registriosa nr 314104; katastritunnus 38301:002:0105), moodustades sellest Mällo ja Keramäe katastriüksused. Mällo 1 katastriüksuse piir ei lange osaliselt kokku
3-19-1782 XX omandis oleva Mällo 2 katastriüksuse (registriosa nr 314204; katastritunnus 38301:002:0290) piiriga ning piirinaabrid ei saavutanud 26.09.2018 protokolli kohaselt piiri kindlakstegemisel kokkulepet piiri asukohas looduses.
2.XX esitas Tartu Maakohtule 14.12.2018 hagi YY vastu kohtu poolt piiri kindlaksmääramise ja piirinaabri piiri kindlaksmääramises osalemise nõudega (tsiviilasi nr 218-18949). Tartu Maakohus rahuldas 20.12.2018 määrusega XX hagi tagamise taotluse ja peatas elektroonilise katastri menetluse nr 18070615416 kuni tsiviilasjas nr 2-18-18949 lõpplahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohus tühistas 05.03.2019 määrusega maakohtu 20.12.2018 määruse ja jättis uue määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata, märkides, et tsiviilvaidlust lahendav kohus ei saa peatada haldusmenetlust. Riigikohus jättis 03.06.2019 määrusega XX määruskaebuse menetlusse võtmata. Tartu Maakohus võttis 07.01.2019 määrusega XX hagi menetlusse ja selle lahendamine on maakohtus veel pooleli.
3.XX esitas Maa-ametile 07.06.2019 taotluse elektroonilise katastri menetluse nr 18070615416 jätkuvaks peatamiseks.
4.Maa-amet selgitas 21.08.2019 vastuses nr 11-2/19/9754-4, et tulenevalt Tartu Maakohtu 20.12.2018 määrusest nr 2-18-18949 peatati menetluses nr 18070615416 toimingute tegemine 03.01.2019, kuid Riigikohtu 03.06.2019 määrusega on menetluse peatamise alus ära langenud ning katastripidaja jätab XX 07.06.2019 taotluse keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 30 lg 3 p 1 alusel rahuldamata. Maa-amet märkis, et maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg-ga 5 on maakatastri pidajale antud otsustusõigus kinnisasja piiri asukoha määramiseks haldusmenetluses juhul, kui kinnisasja omanikud ei saavuta kokkulepet piiri asukohas. Katastripidajal on olemas erialateadmised, et tuvastada naaberkatastriüksuste piiride erinevuse algpõhjused ja sellest tulenevalt otsustada piiri õige asukoht. Piiri kindlakstegemine haldusorgani poolt on maaomanike vahelise piirivaidluse lahendamiseks kiirem ja odavam viis, mistõttu on Maa-amet teinud XX-le korduvalt ettepanekuid peatada katastrimenetluse ajaks tsiviilkohtumenetlus. Eeltoodut arvestades jätkab katastripidaja menetlust ja teavitab, et järgmise sammuna viiakse läbi Mällo 2 katastriüksuse katastrimõõdistamise kontrollimine vastavalt maakatastriseaduse (MaaKatS) § 192 lg-tele 1 ja
4.Nimetatud katastriüksusele on lisatud MaaKatS § 9 lg-te 23 ja 24 alusel märked „Pindala on ebatäpne“ ja „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha“. Seejärel saab katastripidaja teostatud kontrollmõõdistuse ning maakorralduse läbiviija esitatud dokumentide alusel otsustada Mällo 1 ja Mällo 2 katastriüksuste ühise piirilõigu asukoha.
5.XX esitas Tartu Halduskohtule 20.09.2019 kaebuse, milles palus tühistada Maa-ameti 21.08.2019 keeldumine nr 11-2/19/9754-4 ja kohustada Maa-ametit otsustama katastrimenetluse nr 18070615416 peatamine uuesti. Kaebaja hinnangul on Maa-amet jätnud menetluse peatamise otsustamisel kaalutlusõiguse sisuliselt teostamata, jättes arvestamata, et tsiviilasjas nr 2-18-18949 tehtav lahend omab puudutatud katastriüksuste suhtes kandeotsuse tegemisel määravat tähtsust. Mällo 1 ja Mällo 2 katastriüksuste piirile jääb elumaja, mis kuulus varem vallasasjana piirinaabritele võrdsetes osades ning omandireformi käigus määratud piir läbis elumaja sirgjooneliselt. Senises katastrimenetluses ei ole neid asjaolusid vähimalgi määral arvestatud, mistõttu on menetluse peatamine kaebaja õiguste kaitseks oluline ja võimaldaks lahendada piirinaabrite vahelise vaidluse esmalt tsiviilkohtumenetluses, võttes arvesse kõiki piiri kindlaksmääramisel tähtsust omavaid asjaolusid. Maa-amet on kutsunud piirinaabreid üles määrama piir kindlaks (st tuvastama varem määratud piiri asukoht) omavahelise kokkuleppega, kuid selline tuvastamine ja eraisikute vahel kokkulepete sõlmimine saab toimuda üksnes tsiviilkohtumenetluses. Ühtlasi palus kaebaja halduskohtul esialgse õiguskaitse korras peatada katastrimenetlus nr 18070615416 kuni haldusasja lahendamiseni. 2(6)
3-19-1782
6.Tartu Halduskohus andis 30.09.2019 määrusega haldusasja nr 3-19-1782 alluvuse järgi üle Tallinna Halduskohtule ning kohaldas HKMS § 252 lg 4 alusel ajutist õiguskaitset, peatades Maa-ameti poolt 06.07.2018 algatatud elektroonilise katastri menetluse nr 18070615416 kuni 30.10.2019. Tartu Ringkonnakohus tagastas 05.11.2019 määrusega YY 09.10.2019 ja Maaameti 15.10.2019 määruskaebused Tartu Halduskohtu 30.09.2019 määruse peale HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 203 lg 2 alusel läbivaatamatult, sest halduskohtu määratud ajutine õiguskaitse on 30.10.2019 lõppenud ja Tallinna Halduskohtu 30.10.2019 määrusest tulenevalt on asjaolud muutunud.
7.Tallinna Halduskohus kaasas 30.10.2019 määrusega YY kolmanda isikuna haldusasja nr 3-19-1782 menetlusse, tagastas XX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu läbivaatamatult ning jättis XX esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kuna Tartu Halduskohtu 30.09.2019 määrusega peatatud katastrimenetlus nr 18070615416 algatati YY avalduse alusel, siis puudutas esialgse õiguskaitse kohaldamine ka tema õigusi (HKMS § 20 lg 1). Kolmanda isiku nõuetekohane kaasamine hoiab ära vaidlused selle üle, kas ta saab kasutada menetlusosalistele tagatud õiguseid, mh edasikaebamise õigust ja õigust nõuda menetluskulude hüvitamist (vt Riigikohtu 21.03.2019 määrus nr 3-16-799). Kuna võib eeldada, et YY on kandnud määruskaebuse menetlusega seoses menetluskulusid, kaasab kohus ta HKMS § 20 lg 1 alusel kolmanda isikuna menetlusse. Kaebaja nõuab Maa-ameti 21.08.2019 vastuse tühistamist, kuid et haldusmenetluse peatamine on menetlustoiming (nt Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 8), siis on menetluse peatamisest keeldumine samuti menetlustoiming. Menetluse jätkamisega ei otsustatud Mällo 1 ja Mällo 2 kinnisasjade vahelise piiri asukoha üle sisuliselt, mistõttu ei oma see iseseisvat regulatiivset toimet. Kuna menetluse jätkamine ei riku isiku õigusi ega piira tema vabadusi, ei ole see lõplikust haldusaktist eraldiseisvalt vaidlustatav (HKMS § 45 lg 3). Kaebaja õigusi saab rikkuda üksnes lõppotsus juhul, kui see ei arvesta piisaval määral tema õigustega. Seega on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult. Ehkki praegusel juhul on kujunenud olukord, kus paralleelselt haldusmenetlusega toimub samas küsimuses ka kohtumenetlus tsiviilasjas nr 2-1818949, ei anna ka see asjaolu kaebajale õigust menetlustoimingu vaidlustamiseks. Maa-ameti haldusmenetluses tehtavad toimingud võivad aidata kaasa tsiviilasja lahendamisele ning anda selles menetluses asjakohast teavet. Maa-ameti puhul ei ole võimalik eeldada, et tal on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendatakse ühe poole kasuks, vaid haldusorganilt tuleb eeldada erapooletust ja objektiivsust. Kuigi MaaKatS § 8 lg 31 annab katastripidajale otsustusõiguse piiride kindlaks tegemiseks haldusmenetluses, ei ole hea halduse põhimõttega ja MaaKS § 15 lg-ga 5 kooskõlas otsustada lõpliku haldusakti vastu võtmise küsimus enne, kui piirinaabrite vahel on lahendatud vaidlus piiri asukoha üle, st praegusel juhul enne tsiviilasja nr 2-18-18949 lahendamist. See aga ei tähenda, et katastripidajale saaks heita ette lõpliku haldusakti vastu võtmisele suunatud menetlustoimingute tegemist tsiviilasjas toimuva menetluse ajal. Kuivõrd vastustaja ja kolmas isik on esitanud Tartu Halduskohtu 30.09.2019 määruse peale määruskaebused, lõpeb kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kehtivus HKMS § 252 lg 4 kohaselt 30.10.2019. Kuna halduskohus tagastab kaebuse, siis tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 alusel rahuldamata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10). Kuivõrd kohus ei määra praegusel juhul kindlaks menetluskulude jaotust, on Maa-ametil ja YY-l õigus esitada menetluskulude väljamõistmise taotlus koos menetluskulude nimekirjaga 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates.
3(6)
3-19-1782
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.XX palub 19.11.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, samuti kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada katastrimenetlus nr 18070615416 kuni haldusasjas nr 3-19-1782 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Alternatiivselt palub kaebaja tühistada halduskohtu määrus osas, milles kohus kaasas kolmanda isikuna menetlusse YY, ja teha selles osas uus määrus, millega jätta YY menetlusse kaasamata. Halduskohus on alusetult leidnud, et kaebeõiguse puudumine on praegusel juhul ilmselge. Kuigi menetlustoimingute eraldiseisev vaidlustamine on HKMS § 45 lg 3 kohaselt piiratud, ei ole menetlustoimingu peale kaebuse esitamine siiski välistatud. Halduskohus pidanuks andma kaebajale võimaluse oma nõuet muuta ja seda ka täiendavalt põhjendada. Kaebaja nõustub iseenesest sellega, et vaidlustatud Maa-ameti 21.08.2019 keeldumine on menetlustoiming, kuid leiab, et see on siiski iseseisvalt vaidlustatav, sest kaalutlusõiguse teostamata jätmise tõttu on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ilmselge. Riigikohtu 14.01.2009 otsusest nr 3-3-1-6208 (p 10) tulenevalt peavad ka menetlustoimingud olema isikute õiguste kaitseks vajalikul määral põhjendatud, kuid põhjusel, et Maa-amet ei olnud kaalutlusõigust sisuliselt teostanud, puudus kaebajal praegusel juhul võimalus oma kaebeõigust efektiivselt teostada. Kaebaja on pöördunud kohtusse tulenevalt Maa-ameti jätkuvast erapoolikusest, sest tehtud toimingutest nähtub selgelt vastustaja tegutsemine YY huvides (see ilmneb mh asjaolu, et Maa-amet esitas tsiviilasjas nr 2-18-18949 taotluse kaasata ta menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel). Samuti on Maa-amet eiranud halduskohtu antud juhiseid ja esitanud 15.11.2019 uue taotluse enda kaasamiseks tsiviilasja nr 2-18-18949 menetlusse koos taotlusega tsiviilkohtumenetlus peatada. Kuigi kaebaja õigusi saab rikkuda alles lõplik haldusakt, peab talle olema tagatud ka erapooletu ja avalikes huvides toimuv haldusmenetlus. Kaebaja õiguste kaitseks on vajalik haldusmenetluse peatada ja võimaldada tsiviilasjas lahendada kinnistute piirile jääva elumaja omandiõiguse ulatuse küsimus. Olukorras, kus halduskohus leidis, et kaebeõiguse puudumine on ilmselge ja kaebus tuleb seetõttu tagastada, jääb arusaamatuks, kuidas võidakse praeguses asjas tehtava lahendiga siiski otsustada kolmanda isiku õiguste või kohustuste üle. Halduskohtu määrus on vastuoluline ja kaebuse tagastamise korral tulnuks kolmas isik jätta menetlusse kaasamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta teiste menetlusosaliste seisukohti.
10.Halduskohus tagastas XX kaebuse põhjusel, et HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud menetlustoimingute eraldiseisva vaidlustamise tingimused ei ole täidetud. Halduskohus leidis, et vaidlustatud menetlustoimingu võimalik õigusvastasus ei tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist ning katastrimenetluse peatamisest keeldumine ei riku ka kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata lõplikust haldusaktist. Kaebaja nõustub määruskaebuses halduskohtu järeldusega, et Maa-ameti 21.08.2019 vastus tema 07.06.2019 taotlusele ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Seda seisukohta jagab ka ringkonnakohus (vrd Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-3-1-62-08, p 8). 4(6)
3-19-1782
11.HKMS § 45 lg-st 3 tuleneb, et kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-3-1-73-13, p 15; 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Kui HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks ei ole täidetud, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Menetlustoimingu iseseisva vaidlustamise piirangu eesmärk on vältida kohtu sekkumist haldusorgani tegevusse seni, kuni isiku õiguste tegelik rikkumine ei ole veel selge. Isegi kui haldusmenetluse käigus menetlustoimingute tegemisel on esinenud vigu, ei tähenda see tingimata menetluse tulemuse õigusvastasust. Teatud laadi eksimusi saab vajaduse korral kõrvaldada ka menetluse hilisemas etapis, samuti võidakse menetlustoiminguid vigade parandamiseks korrata.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks ei ole praegusel juhul täidetud. Kaebaja näib määruskaebuses seostavat Maa-ameti 21.08.2019 vastuse kui menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks kohtusse pöördumise lubatavust hinnanguga, et kõnealune menetlustoiming on kaalutlus- või põhjendamisvigade tõttu ilmselgelt õigusvastane. Selline lähenemine on selgelt ekslik. Kaebaja on jätnud tähelepanuta, et lahendis nr 3-3-1-62-08 (p 10) märgitud rangemad nõuded menetlustoimingute põhjendamisele seonduvad nimelt selliste menetlustoimingutega, mis on iseseisvalt vaidlustatavad (konkreetses asjas näiteks planeeringumenetluse peatamine potentsiaalselt väga pikaks ajaks). Viidatud lahendist ei ole aga võimalik teha järeldust, et kui menetlustoimingut on põhjendatud ebapiisavalt või ebaõigesti, siis tekitab see täiesti iseseisva aluse menetlustoimingu vaidlustamiseks halduskohtus. Eeltoodu ei tähenda, et põhjendada tuleb üksnes selliseid menetlustoiminguid, mis on HKMS § 45 lg-st 3 tulenevalt eraldiseisvalt vaidlustatavad, vaid üksnes seda, et HKMS § 45 lg-ga 3 hõlmamata menetlustoimingute puhul ei ole kirjalike põhjenduste kohene esitamine samavõrra oluline. Lisaks tuleb tähele panna, et isiku nõudel on menetlustoimingute põhjendusi võimalik esitada ja täiendada ka tagantjärele (vrd haldusmenetluse seaduse § 108). Maa-ameti väidetav erapoolikus menetluse läbiviimisel ei kujuta endast kaebaja mittemenetluslike õiguste rikkumist, sest õigusvastane tagajärg saab avalduda ikkagi alles menetluse ebaõiges lõpptulemuses. Väited Maa-ameti erapoolikuse kohta saab kaebaja esitada katastrimenetluse lõpptulemuse vaidlustamisel. Kuna määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi sisulist põhjendust, kuidas rikub Maa-ameti 21.08.2019 vastus kaebaja õigusi iseseisvalt (st sõltumata menetluse lõpptulemusest) või kuidas tingib see vältimatult katastrimenetluse lõpptulemuse õigusvastasuse, siis ei ole ka halduskohtu poolt kaebuse muutmiseks ja täiendamiseks võimaluse andmata jätmine saanud mõjutada asja lahendamist.
13.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et Maa-ameti poolt Tartu Maakohtule 15.11.2019 esitatud taotlust enda kaasamiseks tsiviilasja nr 2-18-18949 menetlusse avalikku huvi kaitsma õigustatud asutusena ja tsiviilasjas toimuva kohtumenetluse peatamiseks Maa-ametis toimuva haldusmenetluse ajaks, ei saa käsitada Tallinna Halduskohtu 30.10.2019 määruses antud juhiste eiramisena. Halduskohus on küll leidnud, et põhjendatud oleks oodata enne katastrimenetluse lõpule viimist ära tsiviilasjas nr 2-18-18949 tehtava kohtulahendi jõustumine, kuid määruse põhjendavast osast ei tulene vastustajale ühtegi õiguslikult siduvat kohustust ega piirangut. Õigusaktid ei reguleeri ka pärast 01.07.2018 jõustunud muudatusi küsimust, kas ja millisele menetlusele tuleks omistada prioriteet olukorras, kus paralleelselt toimuvad nii MaaKS §-s 15 sätestatud katastrikande menetlus kui ka asjaõigusseaduse §-s 129 ettenähtud kinnisasja piiri kindlakstegemise menetlus tsiviilkohtus. Katastriüksuse moodustamise korra § 30 lg 3 p 1 ei kohusta katastripidajat kohtumenetluse ajaks katastrikande menetlust peatama, vaid annab selleks üksnes võimaluse. Ringkonnakohus möönab samas, et kui katastrikande menetluse ajal on sama vaidlusküsimuse lahendamiseks (s.o kinnisasjade vahelise piiri kindlakstegemiseks) algatatud tsiviilkohtumenetlus, oleks üldjuhul ilmselt otstarbekam lahendada küsimus lõplikult 5(6)
3-19-1782 tsiviilkohtus, mis hoiab ühelt poolt ära vajaduse algatada katastripidaja otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks täiendav halduskohtumenetlus ning annab seejuures ka avaramad võimalused piirivaidluse lahendamiseks. Kui MaaKS §-s 15 ettenähtud menetluse tulemuseks saab olla üksnes kinnisasjade vahelise piiri tegeliku asukoha kindlakstegemine (ja vajaduse korral katastriandmete vastavalt korrigeerimine), kuid mitte kindlaks tehtud piiri muutmine näiteks eesmärgiga tagada kinnisasjade otstarbekas kasutamine, siis tsiviilasjas tehtava kohtulahendiga (sh kinnitatud kompromissiga) oleks kinnisasja võimalik ka käsutada. See tähendab, et isegi kui Maa-amet teeb esmalt haldusmenetluses piiri asukoha kindlaks, ei välistaks see piiri muutmist tsiviilkohtumenetluses. Asjaolust, et katastripidajale on 01.07.2018 jõustunud muudatustega antud senisest ulatuslikum pädevus kinnisasjade piiri kindlakstegemiseks, ei järeldu samuti, et tsiviilkohtus toimuvas piirivaidluses poleks enam üldse võimalik katastrikande õigsuse eeldust ümber lükata (vt ka Riigikohtu 12.06.2012 otsus nr 3-2-1-67-12, p-d 23–27).
14.Kuna halduskohus tagastas XX kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt, siis jättis kohus põhjendatult rahuldamata ka kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, sest kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, mis on üks HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud esmastest tingimustest esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
15.Halduskohtu määrus on õiguspärane ka osas, milles kohus kaasas YY kolmanda isikuna praeguse haldusasja menetlusse. Halduskohus lähtus seejuures asjakohaselt Riigikohtu 21.03.2019 määruses nr 3-16-799 (p 8) toodud juhistest, mille kohaselt on kolmanda isiku nõuetekohane kaasamine vajalik muu hulgas selleks, et hoida ära vaidlusi selle üle, millised on korrektselt kaasamata, kuid asjast puudutatud isiku menetluslikud õigused (vt ka Riigikohtu 15.10.2015 määrus nr 3-3-1-21-15, p 12). Kaebajaga ei saa nõustuda, et kui halduskohtu hinnangul tuli kaebus tagastada, siis ei saaks asjas tehtava kohtulahendiga kuidagi otsustada kolmanda isiku õiguste või kohustuste üle. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud alus kolmanda isiku kaasamiseks ei sõltu mitte sellest, millise konkreetse lahendi plaanib halduskohus kaebuse kohta teha (nt kaebuse tagastada või jätta kaebuse rahuldamata), vaid üksnes sellest, millise sisuga lahendi tegemist on kaebaja halduskohtult taotlenud. See tähendab, et hinnata tuleb esmajoones seda, kas kaebuses esitatud nõude rahuldamine mõjutaks kaasatava isiku õiguste ja kohustuste mahtu või mitte. Arvestades, et praegusel juhul oli XX kaebuse nõudeks kohustada Maa-ametit peatama YY taotlusel algatatud katastrimenetlus tsiviilasja nr 2-18-18949 menetluse ajaks, milles lahendi jõustumine võib võtta pikka aega, on selge, et kaebaja taotletav otsus mõjutaks YY õigusi. HKMS § 20 lg 1 tingimustele vastava isiku menetlusse kaasamine ei ole kohtu õigus, vaid kohustus.
16.Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.10.2019 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.