Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2019; Tallinna Halduskohus Haldusasja number
3-18-2030
Haldusasi
K. L ja U. U kaebus Häädemeeste Vallavalitsuse 15.05.2018 korralduse nr 195 tühistamise või õigusvastasuse tuvastamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebuse esitajad – K. L ja U. U, lepinguline esindaja Mehis Adamson; esindajad Vastustaja – Häädemeeste vald, esindaja vallavanem Karel Tölp
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 27.11.2019. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Häädemeeste Vallavalitsus võttis 15.05.2018 vastu korralduse nr 195, millega väljastati projekteerimistingimused Reinu kinnistule Kabli külas (21303:002:0226) elamu püstitamise projekti koostamiseks.
2.Reinu kinnistu naaberkinnistute omanikud U. U ja K. L esitasid vastavalt 24.08.2018 ja 28.08.2018 Häädemeeste Vallavalitsuse 15.05.2018 korralduse nr 195 peale vaided, mis jäeti aga Häädemeeste Vallavalitsuse 25.09.2018 korraldustega nr 387 ja 388 rahuldamata.
K. L ja U. U esitasid 25.10.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes Häädemeeste Vallavalitsuse 15.05.2018 korralduse nr 195 tühistamist või alternatiivselt selle õigusvastaseks ja tühiseks tunnistamist.
4.Tallinna Halduskohtu 29.11.2018 määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti vastamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks 15 päevane tähtaeg (tl 55). Kaebajad vastasid määrusele 17.12.2018. Täiendav riigilõiv kaebuselt tasuti 13.12.2018.
5.Tallinna Halduskohtu 18.01.2019 määrusega võeti kaebus menetlusse. Häädemeeste vald vastas kaebusele 18.02.2019.
7.Kaebajate arvates on vastustaja asunud põhjendamatult seisukohale, et projekteerimistingimused Reinu kinnistule Kabli külas elamu planeerimiseks võib väljastada ilma isikute, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada, arvamust küsimata ja ilma detailplaneeringut koostamata. Korraldus nr 195 riivab tugevalt kaebuse esitajate, kui Reinu kinnistu naaberkinnistu omanike õigusi rääkida kaasa Reinu kinnistule elamu planeerimise küsimuses. Vastavalt HMS § 11 lõike 1 punktile 3, millele viidatakse ka EhS § 2 lõikes 4, tuleb isikud, kelle õigusi otsus puudutada võib, kaasata igal juhul. Taotletav ehitis puudutab naaberkinnistu omanike õigusi ja huve, riivates ülemäära naabrite õigust privaatsusele (ehitatakse naaberkinnistutel paikenvatele hoonetele liiga lähedale oluliselt suurem ehitis (kõrgus 8,5m kuni 15m). Naabrite õiguse riive küsimust ei ole projekteerimistingimuste andmise korralduses mingilgi määral käsitletud. Vastustaja on läinud vastuollu ehitusseadustiku § 32 sätestatuga. Kaebajad selgitavad, et vahetus naabruses olemasolevate ehitiste kõrgus on kuni 6 m, korralduse nr 195 lisaks olevates projekteerimistingimustes on lubatud kavandada ehitis kõrgusega kuni 8,5 m katuseharjani. Lisaks on naaberkinnistute asukohta arvestades planeeritud erakordne asustustihedus alal, mille senine sihtotstarve on maatulundusmaa. Hoone planeerimiskohas on kinnistul pindalaks vaid 300 m2. Puudub ka vastustaja kaalutlus, miks Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 17 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu seletuskirjas toodud nõudeid ei pea korralduse nr 195 andmisel järgima. Antud paigas, Kabli külas, ajalooliselt välja kujunenud asustusstruktuur ei toeta Reinu kinnistu hoonestamist korralduses nr 195 toodud põhimõtetel. Reinu kinnistuga külgnevatel Kapteni ja Meripõllu kinnistutel puuduks pärast Reinu kinnistu hoonestamist juurdepääs kallasrajale (merele). Reinu kinnistut läbib ajalooline karjatee randa, mida külarahvas regulaarselt mere äärde pääsemiseks kasutab ning mille kinnistuomanik nüüd sulgeda soovib. Kaebuse esitajad osundavad siinkohal vallavanema enda sõnadele osaüldplaneeringu arutelult pidada lugu ala ajaloost ning ajaloolistest väärtustest külades. U. U on Kapteni kinnistu soetanud ja renoveerinud seal asuva elamu usus, et see piirneb päikesepoolsest küljest 16 meetri laiuse maatulundusmaaga. Enne 22.02.2018 oli Kabli külas tegemist hajaasustus alaga ja puudus teadmine ning vastustaja plaan tiheasustusala loomiseks. Vastasel korral poleks kaebuse esitajad teinud investeeringuid elamute soetamiseks ja renoveerimiseks. Reinu kinnistule planeeritav elamu oleks piirinaabrite elamutele liiga lähedal ja varjaks suurema osa päevasest valgusest mitte ainult Kapteni kinnistu lõunapoolsetele akendele, vaid ka õuealale. Ka poleks enam Kapteni ja Meripõllu kinnistute õuealadel vähimatki privaatsust. Kapteni kinnistu on vaid 500 m2, seega omaette olemine poleks enam võimalik.
8.Täiendavas 30.10.2019 seisukohas selgitavad kaebajad, et jäävad varasemalt esitatud seisukohtade juurde kuid märgivad täiendavalt, et kaevatava korralduse objektiks oleva Reinu kinnistu osas pole
naabritele esitatud mitte ühtki eskiisi enne kaevatava korralduse koostamist või korralduse andmist. Osaüldplaneeringu plaanide ja üldiste eskiiside esitamine ei ole samaväärne detailse ning detailplaneeringuta ehitamiseks projekteerimistingimuste tutvustamisega. Kaebajad ei nõustu vastustaja planeeringuid rikkuva tegevusega, et mitte öelda korruptsioonilõhnalise käitumisega Kabli asumis ehitusnorme eirava tegevuse lubamisega. Kaebuse esitamise järel on kaebajaid ähvardatud suurte menetluskulude ja nii ehk naa ehitustegevuse lubamisega. Isegi kui vastustaja on ilmselgelt isiklikust kasust ajendatuna valmis olemasolevaid asumeid hävitama, peavad uusehitised arvestama ehitusnorme (nt lubatud hoonete vahelisi kujasid meetrites) ning ka seda, et uusehitised peavad sobituma olemasoleva hoonestusega naaberkinnistutel. Kaebajad jäävad kokkuvõttes seisukohale, et Reinu kinnistu omaniku poolt ilmselgelt survestatuna unustavad vastustaja asjakohased ametnikud ära planeeringute nõuded ning ehitusnormides kajastatud detailplaneeringu vajaduse, eelkõige Kabli asumi põliselanike kaasamise vajaduse ning lubatud tegevuse elanikega kooskõlastamise nõude vältimiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Vastustaja leiab, et korraldus ei riku kaebajate õigusi ega piira vabadusi. Projekteerimistingimuste väljastamisel on aluseks Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 17 kehtestatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering (edaspidi HvRAOÜP). HvRAOÜP-s sätestatud maakasutuse juhtfunktsioonid ja üldised ehitustingimused on aluseks projekteerimisel, ehitamisel ja maakorralduslike toimingute läbiviimisel. Rannaalade osaüldplaneeringu kehtestamisega ei muudeta koheselt maa-alade praegust sihtotstarvet ja maakasutuse funktsiooni, maaomanik saab maa-ala kasutada praegusel sihtotstarbel ja funktsioonil seni, kuni ta seda soovib. HvRAOÜP punkti 5.2.1 ”rannaalade üldised hoonestustingimused” alusel, on vajalik naabrite ühine kirjalik kokkulepe, kui toimub ehitamine naabermaaüksuse piirile lähemale kui 4 meetrit. Kaebajate väidet, et Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu alusel väljastatud projekteerimistingimused rikuvad kaebajate subjektiivseid õigusi, ei saa esitatud argumentide alusel lugeda piisavalt põhjedatuks. Vastustaja leiab, et kaebuse esitajad oma põhjendusi esitades on tõlgendanud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringut valikuliselt, sobivaid sätteid valikuliselt esile tuues, jättes arvestamata põhilise, et HvRAOÜP-ga on Reinu maaüksuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa – mis on elamute ehitamiseks ja antud kinnistu asub Kabli tiheasustusalal. Tiheasustusalana määratletakse selgelt piiritletava kompaktse asustusega territooriumi osa. Vastavalt HvRAOÜP punktile 5.4 kehtivad tiheasustusaladel punktides 5.1 ja 5.2 toodud rannaalade üldised ehitus- ja hoonestustingimused ja põhimõtted, mida järgides projekteerimistingimused on väljastatud. Kaebajate huvidega on arvestatud kehtivate õigusaktide alusel. Samuti olid kaebajad kaasatud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu menetlemise protsessi, millega antud ehitusõigus kehtestati. Viidates Riigikohtu otsuse punktile 17 asjas nr 3-3-1-64-02, leiab vastustaja, et ehitusloa andmisel ei saa olla takistuseks igasugune naabri vara väärtuse vähenemine uue ehitise tõttu. Ka naabri omandiõigus ei ole piiramatu. Naabri huve riivava ehitusloa võib anda ka naabri nõusolekuta, kui ülekaalukamad omaniku või avalikud huvid seda tingivad. Naaber peab taluma ehitiste rajamist, mis on lubatud planeeringuga ja sobivad antud keskkonda. Seega ei saa kolmandate isikute õigusi rikkuda ainuüksi projekteerimistingimuste andmisega, kui projekteerimistingimused on kooskõlas õigusaktidega, sealhulgas ehitusnõuetega. Ehitusseadustiku § 7 kohaselt peab ehitis olema projekteeritud hea ehitustava kohaselt. Hea ehitustava hõlmab nõuet, et ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga. Vastustaja on seisukohal, et ei saa väita, et tegemist oleks ümbritsevast erineva arhitektuurse lahendusega. Ehitamine peab olema ka kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Naabri õigused ja huvid, mida tuleb arvestada, ei piirdu ainult AÕS §-des 143 kuni 154 sätestatuga. Kaebuse esitajad ei ole esile toonud ega tõendanud, mil moel nende poolt nimetatud kahjulikud mõjutused rikuksid kaebuse esitajate õigust omandi kaitsele ning mil määral need võimalikud kahjulikud mõjutused ületaksid
kehtivast õigusest tulenevaid piirmäärasid või muudaksid elukeskkonda läheduses sedavõrd, et saaksid endast kujutada kaebuse esitajatele subjektiivsete õiguste rikkumist. Kogu kaebajate poolt esitatud tühistamiskaebus ongi sisuliselt üles ehitatud väitele, et vastustaja korraldusega on rikutud kaebuse esitajate subjektiivset õigust.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Häädemeeste Vallavalitsuse 15.05.2018 korraldust nr 195, millega väljastati projekteerimistingimused Kabli küla Reinu kinnistule (21303:002:0226) elamu püstitamise projekti koostamiseks ning taotletud selle tühistamist või õigusvastasuse tuvastamist. Kohus käsitab seda tühistamisnõudena, sest vaidlustatud haldusakti tühistamine ongi võimalik üksnes siis kui see osutub õigusvastaseks, kusjuures haldusakti või toimingu õigusvastasuse konstateerimine ilma vastava haldusakti tühistamiseta kaebajate õigusi efektiivselt tagada ei aitaks, sest olenemata haldusakti õigusvastasuse (võimalikust) konstateerimisest jääks see taolistel juhtudel endiselt kehtima. Esialgses kaebuse on viidatud alternatiivses tähenduses veel ka korralduse (võimalikule) tühisusele, kuid arvestades haldusmenetluse seaduse § 63 lõikes 2 välja toodud haldusakti tühisuse tunnuseid, on kaebajate taoline seisukoht ilmselgelt põhjendamatu ning kohus sellel pikemalt ei peatu.
11.Vaidlustatavates projekteerimistingimustes on viidatud nende kooskõlale Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 17 vastu võetud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu kehtestamisele, mis on ühtlasi haldusasja materjalide juurde ka esitatud (tl 14-40). Vastustaja on seisukohal, et vaidlusaluses korralduses nr 195 on võetud aluseks kehtiva rannaalade osaüldplaneeringuga määratud kasutus- ja ehitustingimused, millest peab kogu menetluse kestel juhinduma. Vallavalitsus on lähtunud ka asjaolust, mille kohaselt asub Reinu kinnistu detailplaneeringu koostamise kohustuseta- ja Kabli tiheasustusalal ning maakasutuse juhtotstarbelt elamumaal, mistõttu oli projekteerimistingimuste väljastamine Reinu kinnistule elamu püstitamise koostamiseks kehtivate õigusaktidega kooskõlas. Nähtuvalt vaidlustatava korraldusega nr
väljastatud projekteerimistingimustest oli see kooskõlastatud ka Maanteeameti- ja Keskkonnaametiga. Eelnimetatus kui sellises ei ole vaidlust ka olnud.
12.Kaebajate puhul on tegemist naaberkinnistute omanike või kaasomanikega ning nende positsioon taandub kokkuvõttes sellele, et projekteerimistingimused väljastati naabrite arvamust küsimata ja ilma detailplaneeringut koostamata, et Kapteni ja Meripõllu kinnistute õuealadel ei oleks enam vähimatki privaatsust, et naabrite õiguse riive küsimust ei ole projekteerimistingimuste andmise korralduses mingilgi määral käsitletud, et ehitatakse naaberkinnistutel paikenvatele hoonetele liiga lähedale ja et ehitis kujuneb (võib kujuneda) lubatust oluliselt suuremaks. Kaebajad selgitavad, et vahetus naabruses olevate ehitiste kõrgus on kuni 6 m, kuid korralduse nr 195 lisaks olevates projekteerimistingimustes on lubatud kavandada ehitis kõrgusega kuni 8,5 m katuseharjani. Kaebajad on ka seisukohal, et vald on läinud vastuollu ehitusseadustiku paragrahvis 32 sätestatuga, et ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuur ei toeta Reinu kinnistu hoonestamist korralduses nr 195 toodud põhimõtetel ja et ka osaüldplaneeringu nõuded ei ole täidetud, sest vastavalt eelnimetatud planeeringu seletuskirjas toodud rannaalade üldistele ehitustingimustele (p 5.2) on oluline uute hoonete sobivus, maht, mõõtmed ja õige materjalide valik, kusjuures uued hooned ei tohiks olla olemasolevatest oluliselt suurema mahuga. Kaebajad viitavad ka osaüldplaneeringu seletuskirja punktile 5.2.3, mille kohaselt tuleb säilitada ajaloolised teed ja olemasolevad juurdepääsuteed randa ning avalikult kasutatavatele aladele, kuid Reinu kinnistuga külgnevatel Kapteni ja Meripõllu kinnistutel puuduks pärast Reinu kinnistu hoonestamist juurdepääs kallasrajale (merele). Kaebajad märgivad, et Reinu kinnistut läbib ajalooline karjatee randa, mida külarahvas regulaarselt mere äärde pääsemiseks kasutab ning mille kinnistuomanik nüüd sulgeda soovib ja et Reinu kinnistule planeeritav elamu oleks piirinaabrite elamutele ka liiga lähedal ning varjaks
suurema osa päevasest valgusest mitte ainult Kapteni kinnistu lõunapoolsetele akendele, vaid ka õuealale, kusjuures Kapteni kinnistu on vaid 500 m2, mistõttu ei oleks omaette olemine enam võimalik.
13.Lähtuvalt eeltoodust tuleb menetlusosaliste erinevaid seisukohti kaaluda, kuid arvestades asjaolu, et käesoleva vaidluse puhul on tegemist projekteerimistingimuste õiguspärasuse küsimusega, tuleb hinnata eelkõige ning peamiselt seda, et kas ja kuivõrd võivad projekteerimistingimused kaebajate õigusi rikkuda, sest kaebuse rahuldamiseks ei piisa üksnes projekteerimistingimuste vastuolust või võimalikust vastuolust Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringuga kui sellega ei kaasne kaebajate subjektiivsete õiguste piisavalt selget riivet. Avaliku huvi järgimise eesmärgil ei oleks kaebajatel võimalik teistele isikutele väljastatud projekteerimistingimusi vaidlustada. Avaliku huvi ning uute hoonete sobivuse, mahu ning mõõtmete aspekte hindab eelkõige siiski kohalik omavalitsus.
14.Vaidlustatud haldusakti andmise alusena on viidatud muu hulgas ehitusseadustiku § 26 lõigetele 13, mille kohaselt võib hoone püstitamise küsimuse lahendada projekteerimistingimustega kui detailplaneeringu koostamise kohustus pudub. Antud juhul on detailplaneeringu koostamise kohustus puudunud. Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2018 otsusega nr 17 vastu võetud Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu seletuskirja punkti 5.3 ja 5.4 kohaselt on Kabli piirkond määratletud tiheasustusalana ja detailplaneeringu koostamise vajadus on üksnes nendel juhtudel kui planeeritakse 4 või enam uut krunti, olulise mõjuga tööstusala või siis mõne muu põhjendatud vajaduse korral (tl 25). Reinu kinnistule elamu püstitamise projekti koostamise puhul eelkirjeldatud juhtumiga tegemist ei ole. Seetõttu ei olnud vaja korraldada projekteerimistingimuste andmist ka avatud menetlusena (EhS § 31 lg 1). Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lõikele 3 kaasatakse vastava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud menetlusse vajaduse korral, mis tähendab seda, et see ei ole ilmtingimata kohustuslik ning kaebajate sellekohane kriitika ei ole arvestatav, vähemalt mitte selles tähenduses, et nimetatud etteheitega peaks automaatselt projekteerimistingimuste tühistamine kaasnema. Antud juhul on vastustaja tuginenud sellele, et kogukonda teavitati Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringu menetluse raames ja pidanud seda piisavaks. Sellekohast teavitustööd ja vastavates väljaannetes avaldamisi on kajastatud 25.09.2018 korraldustes nr 387 ja 388 (vaideotsused), mida kaebajad ei ole küll vaidlustanud, kuid mis on haldusasja materjalide juures olemas ja milles ära toodud kirjeldust kohus siinkohal enam üle ei korda.
15.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, tulebki asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Projekteerimistingimuste tühistamise nõuetega seonduvad etteheited on osaliselt taolised, mis on omased nõndanimetatud populaarkaebusele, kuid üks kaebajate põhiseisukohtadest väljendub selles, et vastavalt osaüldplaneeringu seletuskirjas (p 5.2) toodud rannaalade üldisi ehitustingimusi ei ole järgitud, kuid selle etteheitega ei saa nõustuda. Rannaalade üldisi ehitustingimusi, hoonestustingimusi, teid ja läbipääsusid, piirdeid ning hoonestamise nõudeid loodusväärtuslikel aladel on kajastatud osaüldplaneeringu seletuskirja kolmel-neljal leheküljel ning kaebajate väide nende põhimõtete mittejärgimisest jääb ebakonkreetseks ning paljasõnaliseks. Mis puutub seletuskirja punktis 5.2.3. nimetatud põhimõttesse, et ajaloolised teed ja olemasolevad juurdepääsuteed randa ning avalikult kasutatavatele aladele tuleb säilitada, siis ei nähtu haldusasja materjalist seda, et Reinu kinnistule elamu püstitamiseks antud projekteerimistingimused eelnimetatud printsiipi kuidagi eiraks, kusjuures see ei saa tähendada ka seda, et iga kinnistu omanik peab võimaldama ilma igasuguste piiranguteta läbi oma kinnistu juurdepääsutee randa. Osaüldplaneeringu seletuskirja punktis 5.2.3. on seonduvalt eelnimetatuga märgitud, et juurdepääsuteed rannaaladele on välja toodud rannaalade osaüldplaneeringu kaardil ja et juurdepääsuteed rannaalale tagatakse (võidakse tagada) servituutide või lepingutega, mis peavad olema sõlmitud enne detailplaneeringu kehtestamist või ehitusloa väljastamist (tl 25). Vastuolu ei ole ka selles, et elamu kõrguseks on kavandatud 8,5 meetrit, sest osaüldplaneeringu seletuskirja punkti 5.2.1. kohaselt on põhihoone suurimaks lubatud kõrguseks 15 meetrit, kusjuures naabermaaüksuste piirile lähemale kui 4 meetrit või piirile ehitamine (sh piirdeaiad) võib toimuda naabrite ühise kirjaliku kokkuleppe alusel. Häädemeeste Vallavalitsus on selgitanud
25.09.2018 korraldustes nr 387 ja 388 (vastavad vaideotsused), et (eeldatavalt) jääks Reinu kinnistule kavandatava elamu kaugus naaberkinnistutele püstitatud hoonetest ühelt poolt 8 meetri ning teiselt poolt 11 meetri kaugusele. Siinkohal ei saa etteulatuvalt ka seda eeldada, et vastavates regulatsioonides ette nähtud 4 meetrilise vahemaa järgimise põhimõtet kavatsetakse eirata, kusjuures projekteerimistingimuste väljastamisega üldjuhul neid tagajärgi, mida mõnikord võidakse karta, veel ka ei kaasneks, sest puudutatud isikute subjektiivseid õigusi saaks rikkuda alles vastav ehitustegevus. Seoses eelnimetatuga ei peaks aga olema alust koheselt arvata, et vastavat kooskõlastusreeglistikku ning ehitamiseks ettenähtud norme ei järgita. See oleks ennatlik. Mis puutub naaberkinnistule ehitamist kui sellist, siis ei saa eeldada ka seda, et vastava kinnistu olemasolu korral sinna kunagi midagi ei ehitata ning täieliku privaatsuse tagamine ei saaks tiheasustusalade puhul ilmselt samuti võimalikuks osutuda. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuste rahuldamiseks alust, sest kaebuse esitanud naabrite subjektiivsete õiguste olemuslikku riivet ei ole ilmnenud.
16.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitajate kahjuks, kuid vald vastustajana ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.