Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. november 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-703
Haldusasi
OÜ Rexam Grupp kaebus Maksu- ja Tolliameti 24.01.2018 otsuse nr 12.2-3/037135-23 ning 08.03.2018 vaideotsuse nr 6-1/4017-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Rexam Grupp, volitatud esindaja v.adv Helmut Pikmets Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Karel Miisna ja Mari-Liis Reidi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. märtsi 2019. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Rexam Grupp apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.12.2019, välja arvatud lg 1 teises lauses sätestatud juhul ( lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-18-703 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-18-703 elamine, muutub korteriomand eluruumiks. JMC Consulting & Trading AB üürilepingu teiseks pooleks vormistamine oli vajalik üksnes selleks, et tekitada õigus üüriarvetele käibemaksu lisamiseks. OÜ Rexam Grupp ja JMC Consulting & Trading AB ei ole tegelikult omavahelist üürilepingut ka täitnud – üürimaksete tasumisega hilinetakse ning need on makstud osaliselt väiksemas summas kui ette nähtud. Seda eelkõige seetõttu, et üürilepingu täitmine ei olnudki pooltele eesmärgiks. Eeltoodut kinnitab ka JMC Consulting & Trading AB ja TO vaheline üürisuhte puudumine – lepingut pole maksuhaldurile esitatud ja puuduvad TO poolt üüri tasumist kinnitavad tõendid.
MTA palus 11.06.2018 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
Maksuotsus ja vaideotsus on õiguspärased, faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning puudub alus nende tühistamiseks. Kaebaja on korranud eriarvamuses ja vaides sisalduvaid seisukohti, millele on maksuhaldur maksuotsuse lehekülgedel 6‒9 põhjalikult vastanud. MTA on vaides toodud väiteid analüüsinud ja nendele vastanud, nõustudes paljuski maksuotsuses ja kontrollaktis tooduga. Vastustaja jääb nendele seisukohtadele neid üle kordamata.
3-18-703 (vt maksuotsuse p 2.1.3.2, kontrollakti p 1.1.3.2). Maksumenetluses on tuvastatud ka muud eraelulised asjaolud, näiteks kaebaja seadusliku esindaja sisenemine kõnealusesse korterelamusse koos kaebaja töötaja ja viimase tütrega; koera jalutamine kaebaja töötajaga; saabumine kõnealusesse kortermajja hilisõhtul vahetult peale Eestisse saabumist (vt kontrollakti p 1.1.3.2). Kokkuvõtvalt on kaebaja seaduslik esindaja käitunud viisil, mis on andnud kaebaja töötaja naabrile aluse pidada ka teda ennast kõnealuse korteri elanikuks (vt kontrollakti p 1.1.3.1 ja 1.1.3.2, AL 09.06.2016 suuliste seletuste protokoll). Kaebaja seadusliku esindaja seletused kõnealuses korteris viibimise asjaolude kohta (korteris viibimise lühiajalisus, vajadus suhelda töömeestega ja kontrollida näite) ei riimu muude maksumenetluses kogutud tõenditega (vt kontrollakti p 1.1.3.2), mistõttu pole usaldusväärsed ka kaebaja selgitused kõnealuse korteri üürimisega seotud muude asjaolude kohta. Eelkirjeldatud asjaoludel on maksuhaldur asunud põhjendatult seisukohale, et tegelik üürisuhe kaebaja ja JMC Consulting & Trading AB vahel, samuti JMC Consulting & Trading AB ja kaebaja tööaja vahel, puudub. Kaebuses on õigesti märgitud, et lähtuda tuleb asja tegelikust sisust ‒ seda maksuhaldur teinud ongi. Seega ei ole vastustaja KMS § 16 lg 3 p-i 1 vääralt tõlgendanud. Kaebaja on alusetult deklareerinud maksustavat käivet ja sellelt arvestatud käibemaksu. Asjaolu, et vastustaja on tõendeid hinnanud kaebajast erinevalt, ei anna alust rääkida tõendite hindamata jätmisest. Vastustaja on valiku tegemist vastukäivate tõendite vahel ratsionaalselt põhjendanud (vt maksuotsuse p 1). Näiteks on vastustaja veenvalt näidanud, miks ta ei pea kaebaja seadusliku esindaja selgitusi usaldusväärseteks (vt kontrollakti p 1.1.3.2). Samuti pole põhjendatud kaebuse etteheide Rootsi maksuhalduri kaasabil kogutud tõendite kaebajale tutvustamata jätmise kohta. Asjaolu, et MTA ja kaebaja vahelise 21.11.2017 dokumentide üleandmise-vastuvõtmise aktis positsioonides nr 97 ja 98 märgitud dokumentidel sisalduv informatsioon oli kaebaja maksustamise seisukohalt väheolulises osas kinni kaetud (tl 27‒28, 41‒42), ei oma praeguses vaidluses määravat tähtsust. Tähtsust ei oma ka muu Rootsi ametivõimudega peetud, kuid kaevatavate aktide aluseks mitteoleva infovahetuse kaebajale tutvustamata jätmine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-18-703 kolmanda osapoole kasutusse, kes otsustab, kas ja kuidas ta äri edasi ajab. Põhjendatud ei ole järeldus, et sõltuvalt sellest, milline on äriühingu ja üürniku vaheline suhe, omab see otsest seost ka kaebajale. Oluline on vaadata neid suhteid, mis on kaebajal enda üürnikuga (JMC Consulting & Trading AB). See suhe on käibemaksuga maksustatav. Sellises olukorras on ka kunstlik nn näilike üürisuhete tuvastamine ja selle esile toomine maksusuhte ümberkvalifitseerimiseks, kuna keegi ei varja lõpptarbija poolt ruumide kasutamist eluruumina. Kaebaja on selgitanud ja esitanud vastavad tõendid (üürileping, arved, üürimaksed), et tema äriplaan on teenida korterilt käibemaksuga maksustatavad tulu, andes selle kolmanda isiku kasutusse ja maksustades sellise kasutuse käibemaksuga. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Rootsi maksuhaldur on kogunud ning ka JMC Consulting & Trading AB on kinnitanud kaebaja ja JMC Consulting & Trading AB vahelise üürisuhte olemasolu. See, et JMC Consulting & Trading AB annab ruume edasi elukondlikuks kasutuseks, ei oma viidatud Riigikohtu praktika valguses tähendust. Kaebaja on maksustatud käibe tekkimisele eelnevalt maksuhaldurit KMS § 16 lg 3 p-i 1 alusel teavitanud. Kaebaja lisab arvele üüriteenuse eest käibemaksu ja tasub käibemaksusumma riigieelarvesse. Maksuhaldur ei ole väitnud, et JMC Consulting & Trading AB ja TO vahelisest suhtest laekuks käibemaks riigieelarvesse või JMC Consulting & Trading AB saaks tema ja kaebaja vahelisest üürisuhtest sisendkäibemaksu tagasi. Kaebaja leiab jätkuvalt, et maksuhaldur ja kohus on KMS § 16 lg 3 p-i 1 vääralt tõlgendanud ning jääb kaebuses toodu juurde. Kohus ei ole kaebaja seadusliku esindaja alalist elukohta Eestis pidanud millekski ega pööranud piisavalt tähelepanu sellele, et kaebaja seaduslik esindaja viibib enamus ajast väljaspool Eestit, vaid on lähtunud asjakohatutest tõenditest (nt naabri, kes pole kordagi korteris viibinud, ütluste eelistamine; kaebaja seadusliku esindaja sõiduki kasutusõiguse andmine). Asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja on ühel või teisel põhjusel viibinud vaidlusaluses korteris, ei muuda seda rohkem või vähem eluruumiks ega anna alust väita, et keegi teine isik peale TO kasutab seda enda elukohana. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kinnisasja juriidiline kasutusotstarve ei ole taolistes vaidlustes määrav, vaid lähtuda tuleb asja tegelikust sisust (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-47-15, p 16). Maksuhaldur on asunud kaebajat diskrimineerima põhjusel, et kaebaja töötaja on nende ruumide lõpptarbija. Nii TO kui JMC Consulting & Trading AB on kinnitanud, et nende üürisuhe vastab turuhinnale. Samuti vastab turutingimustele kaebaja ja JMC Consulting & Trading AB suhe. Kaebaja palub ringkonnakohtul tähelepanu pöörata ka sellele, et antud aadressil kuulub kaebajale mitu korteriomandit, millest ainult üks on eluruum. Halduskohus ei ole selle küsimuse lahendamisel mingit seisukohta võtnud.
5(8)
3-18-703 Maksuhaldurile võib olla teatis eelnevalt esitatud, kuid sellele vaatamata ei kohaldu maksuvabastus, sest KMS § 16 lg 3 p 1 ja ka p 2 sätestavad expressis verbis käibemaksu vabatahtliku lisamise keelu. Oma olemuselt on KMS § 16 lg 3 üldreeglist (käibemaksuvaba) erandi sätestamine. Sellist erandit ei ole võimalik laiendada kaebaja soovitud viisil. Kaebaja teatis ei oma õiguslikku jõudu, kuna selle esitamise eeldus on vale – selle alusel ei ole võimalik saavutada olukorda, mida kaebaja soovib. Kaebaja maksustamise aluseks on MKS § 83 lg 4 ja KMS § 16 lg 3 p 1. Kaebaja välja toodud asjaolud, kas JMC Consulting & Trading AB ja TO vahelisest suhtest laekus käibemaks riigieelarvesse või JMC Consulting & Trading AB saaks tema ja kaebaja vahelisest üürisuhtest sisendkäibemaksu tagasi, ei ole eelnimetatud sätete koosseisu sisustamise seisukohalt olulised. Kaebaja omistab ebaproportsionaalselt suure kaalu kaebaja esindaja ja kaebaja töötaja suhtele. Vastustaja jääb selles osas vaideotsuse p-des 15‒16 toodu juurde.
3-18-703 vajalikuks, ei oleks korteri büroona väljaüürimine õiguslikult võimalik isegi juhul, kui praeguse vaidluse puhul ei oleks teada, et seda korterit kasutati faktiliselt alaliseks elamiseks.
7(8)
3-18-703
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.