Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1373
Haldusasi
Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus MTÜ Jäätmehalduskeskus 18. juuni 2019. a kvalifitseerimise otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2019. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) Eesti Keskkonnateenused AS, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja (hankija) MTÜ Jäätmehalduskeskus, esindaja Tõnu Tuppits
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Keskkonnateenused AS-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Eesti Keskkonnateenused AS-i apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 29. augusti 2019. a otsus asjas nr 3-19-1373. Teha uus otsus, millega rahuldada Eesti Keskkonnateenused AS-i kaebus ja tühistada MTÜ Jäätmehalduskeskus 18. juuni 2019. a kvalifitseerimise otsus pakkumuse nr 216109 kohta. Mõista MTÜ-lt Jäätmehalduskeskus Eesti Keskkonnateenused AS-i kasuks välja menetluskulud 2576 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 31. oktoobril 2019 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-19-1373 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.MTÜ Jäätmehalduskeskus (hankija) viib läbi avatud hankemenetlust „Teenuste kontsessiooni andmine korraldatud jäätmeveoks Lääne-Harju valla Paldiski linna haldusterritooriumil“ (viitenumber 205752).
2.Pakkumused tuli esitada 30. aprilliks 2019. Pakkumuse (nr 216109) esitas ka Eesti Keskkonnateenused AS (EK).
3.Hankija tunnistas 31. mai 2019. a vastavusotsusega (kell 12:46:29) EK-i pakkumuse vastavaks ja lükkas tagasi R-S Projekt OÜ pakkumuse, kuna hinnad ei vastanud hanke alusdokumentidele, ning Amartox OÜ pakkumuse, kuna pakkumus ei vastanud hanke alusdokumentidele (dtl-d 53–56).
4.Hankija otsustas 31. mai 2019. a kvalifitseerimise otsusega (kell 12:46:29) kõrvaldada EK-i. Hankija põhjendas otsust sellega, et pakkumus on kõrvaldatud seoses kõigi pakkumuses osalejate kõrvaldamisega. Samuti oli selles otsuses märgitud, et eduka pakkumuse teinud EKd ei kvalifitseerita, kuna ta rikkus keskkonna- ja tööõigust (riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 2) (dtl-d 57–58).
5.Hankija jättis 31. mai 2019. a edukaks tunnistamise otsusega (allkirjastatud kell 12:52; koostatud 12:46:29) EK-i pakkumuse edukaks tunnistamata, kuna pakkumus ei kvalifitseerunud korduvas ettevõtjate kontrollis (dtl-d 49–52).
6.Hankija tunnistas 7. juuni 2019. a otsusega vastavaks Ragn-Sells AS-i ja R-S Projekt OÜ ühispakkumised ja EK-i pakkumuse. Hankija ei tunnistanud Amartox OÜ pakkumust vastavaks (dtl-d 60–61).
7.Hankija avaldas riigihangete registris 18. juunil 2019 kell 00:29:43 koostatud kvalifitseerimise otsuse, millega kõrvaldati EK pakkumus, kuna kõigi osalejate pakkumus oli kõrvaldatud. Otsus avaldati registris .pdf dokumendina ja seda pole allkirjastatud (dtl-d 62–63).
8.Kaebaja esitas 28. juunil 2019 vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 18. juuni 2019. a kvalifitseerimise otsuse tühistamiseks.
9.VAKO jättis 8. juuli 2019. a otsusega nr 105-19/205752 EK vaidlustuse läbi vaatamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) EK-l ei ole vaidlustuse esitamise õigust ja vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata; 2) hankija ei ole otsust teinud. Otsus koostati töödokumendina ja ilmselt on see ekslikult EK-le avaldatud; 3) otsuse genereeris süsteem ja see on allkirjastamata. Hankija kinnitas, et otsused on 31. mai ja 7. juuni dokumendid, sest need on allkirjastatud; 4) kuna otsust pole, ei rikuta vaidlustaja õigusi (RHS § 192 lg 3 p 7).
10.EK palub halduskohtule esitatud kaebuses tühistada VAKO 8. juuli 2019. a otsus ja hankija 18. juuni 2019. a otsus. Kaebaja märgib kokkuvõtlikult järgmist:
2(8)
3-19-1373 1) otsus ei vasta RHS § 96 lg-le 5. Otsuses puuduvad põhjendused. Hankija ei jätnud kaebajat kvalifitseerimata, vaid kõrvaldas ta. EK on tunnistatud vastavaks ja ta osaleb endiselt hankemenetluses. Pakkuja kõrvaldamise aluseks pole asjaolu, et teised pakkujad on kõrvaldatud; 2) kui tegemist on kõrvaldamisega, näeb RHS § 96 lg 4 ette kaalutlusõiguse ja otsust tuleb põhjendada; 3) pakkuja kvalifitseerimise otsus on hankija otsus. RHS ei nõua, et otsus peaks olema (digitaalselt) allkirjastatud. HMS (sh § 54 lg 4) ei nõua, et elektroonilised haldusaktid peaksid olema digitaalselt allkirjastatud. Otsuse tegi hankija seaduslik esindaja. Kaebaja pöördus enne vaidlustuse esitamist hankija poole paludes tunnistada kvalifitseerimise otsus kehtetuks või see kõrvaldada see riigihangete registrist. Hankija pole kaebaja pöördumisele vastanud. Haldusaktina saab vaidlustada ka nõuetekohaselt vormistamata otsust; 4) VAKO otsus on vastuolus VAKO 3. juuli 2019. a otsusega nr 88-19/204752. Kvalifitseerimise otsus ei tekkinud iseenesest, vaid hankija tegevuse tulemusena; 5) VAKO 3. juuli 2019. otsusega tunnistati AS-i Ragn-Sells ja R-S Projektid OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus kehtetuks. Ilma kvalifitseerimisotsuseta oleks EK ainus allesjäänud pakkuja.
11.Hankija taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: 1) hankija pole hankemenetluses ühtegi otsust teinud. Hankija ei oska selgitada, miks EK-l tekkis juurdepääs dokumendile, mida pole allkirjastatud ega tahtlikult avaldatud; 2) EK kõrvaldati menetlusest 31. mai 2019 otsusega, mida pole tähtaegselt vaidlustatud.
12.Halduskohus jättis 29. augusti 2019. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas enda seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) pakkuja tuleb hankemenetlusest kõrvaldada või jätta kvalifitseerimata otsusega ja see tuleb kirjalikult vormistada; 2) hankija tegi kaebajale registris kättesaadavaks 18. juuni 2019. a kuupäevaga dokumendi, millel puudub elektrooniline, sh digitaalne allkiri; 3) kui tehing on tehtud elektrooniliselt, tuleb see elektrooniliselt allkirjastada (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 78 ja § 80); 4) Rahandusministeerium vastas kohtunõudele, et koostatud dokumenti saab allkirjastada, kui selleks on kasutatud vastavat funktsiooni. Samuti nähtub vastusest, et EK-d teavitati dokumendist ning teavitamiseks tuleb samuti kasutada vastavat funktsiooni; 5) vastustaja soovis teha muudatusi 31. mail 2019 loodud dokumendis. VAKO 8. juuli 2019. a otsusest ja vastustaja vastusest nähtub, et 18. juuni 2019. a dokument ei ole otsus ning see avaldati kaebajale ekslikult. 18. juuni 2019. a dokumenti pole allkirjastatud. Vastustaja ei alustanud 18. juunil 2019 uue dokumendi koostamist, vaid ta lõi 31. mai 2019. a dokumendis tehtud muudatuste salvestamise tagajärjel 31. mai 2019. a otsuse dokumendist uue versiooni. Kuna vastustaja väitis, et ta pole 18. juunil 2019 uut otsust andnud, ei saa seda käsitada hankija otsusena; 6) HMS-i kohaselt võib otsuse teha ka ilma digiallkirjata. HMS-s sätestatud erandi rakendamisel tuleb arvestada hankija praktikat riigihanke läbiviimisel. Vastustaja kinnitas, et ta pole otsust teinud ja ta pole tuginenud HMS § 55 lg-s 4 sätestatud erandile; 7) kuna vastustaja pole otsust andnud, ei tule analüüsida kaebaja väiteid selle kohta, miks väidetav otsus oli õigusvastane.
3(8)
3-19-1373
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.EK palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning kaebus rahuldada. Apellant väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) kuna kvalifitseerimise otsus ei ole tehing, vaid haldusakt, ei tule juhinduda TsÜS-st. Kohaldamisele kuuluvad HMS § 55 lg-d 3 ja 4; 2) halduskohtu seisukoht on vastuolus HMS § 55 lg-ga 4. Võimalus jätta elektrooniline haldusakt allkirjastamata ei ole erand. Vaidlustatud otsuse tegi hankija pädev isik ja ta on turvalisel viisil tuvastatav. Seetõttu puudus vajadus sellele digiallkiri lisada; 3) halduskohus on tuginenud VAKO seisukohale, mida VAKO pole esitanud. Dokumendi allkirjastamist tuleb eristada selle avaldamisest; 4) RHS ei nõua otsuse allkirjastamist. Halduskohus pole analüüsinud, kas hankija otsus pidi olema allkirjastatud; 5) halduskohus ei analüüsinud, kas kvalifitseerimise otsus vastab haldusakti sisutunnustele, sh seda, kas haldusakti pole või see on tühine. Allkirjastamata jäetud otsus pole tühine (HMS § 63 lg 2). Allkirja puudumine ei tähenda, et otsust pole. Kvalifitseerimise otsus vastab HMS § 51 lg 1 tunnustele; 6) otsuse olemasolu ei sõltu vastustaja kinnitusest. Vastustaja pole tänaseni vastanud kaebaja pöördumisele, sh kõrvaldanud otsust riigihangete registrist; 7) kvalifitseerimise otsus ei vasta RHS § 96 lg-le 5. Vastustaja ei jätnud kaebajat kvalifitseerimata, vaid kõrvaldas ta menetlusest. Osalejate kõrvaldamine ei seondu RHS § 95 lg-tega 1 ja 4. Pakkumuses osalejaid pole kõrvaldatud. Kuna vastustaja tunnistas 7. juuni 2019. a otsusega ka kaebaja pakkumuse vastavaks, osaleb kaebaja hankemenetluses. RHS § 96 lg 4 näeb ette kaalutlusõiguse ja põhjendamiskohustuse, mida aga pole järgitud.
14.Hankija palub vastustes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) hankija tegi 31. mail 2019 pakkujate edukaks tunnistamise, vastavaks tunnistamise ja kvalifitseerimise otsused. Hankija tegi 7. juunil 2019 pakkujate vastavaks tunnistamise otsuse ning see oli nähtav AS-le Ragn-Sells ja ES Projekt OÜ-le, samuti teavitati otsusest ka AS-i Ek. Hankija pole muid otsuseid teinud; 2) hankija ei ole vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti võrrelnud, kedagi edukaks tunnistanud ega eduka pakkumuse teinud ettevõtet kontrollinud; 3) dokument, mille kaebaja leidis riigihangete registri menetluskeskkonnast 17. juunil 2019, ei ole hankija otsus. Hankijale tundub, et kaebaja sai ettevalmistamise seisundis olevale dokumendile automaatse ligipääsu läbi riigihangete registri tehnilise omapära. Kaebaja omas ligipääsu dokumendi eelmisele versioonile, mida hankija kommenteerida ei oska. Hankija koostab oma andmebaasides, sh riigihangete registris mitmeid dokumentide versioone, et neid haldusülesande andjale tutvustada enne, kui need allkirjastatakse ning avaldatakse; 4) pärast 31. mai 2019. a otsust ei osale kaebaja enam riigihankemenetluses. Riigihankemenetlus on praegu hindamise etapis.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas riigihangete registris olevat 18. juuni 2019. a dokumenti tuleb käsitada hankija otsusena RHS § 98 lg 5 mõttes.
16.Pakkuja kvalifitseerimata jätmise kohta teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse ning kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises riigihankes (RHS § 98 lg 5).
4(8)
3-19-1373
17.Vaidlust pole asjaolu üle, et hankija tegi 31. mail 2019 kaebaja kohta kvalifitseerimata jätmise otsuse. Samuti pole vaidlust asjaolu üle, et kaebajale sai elektroonilises riigihangete registris teatavaks hankija 18. juuni 2019. a dokument, mis oli pealkirjastatud kvalifitseerimise otsusena ning millel puudus allkiri. Nii 31. mai 2019. a otsuse kui ka 18. juuni 2019. a dokumendi sisu on sama: kaebaja pakkumus on kõrvaldatud seoses kõigi pakkumuses osalejate kõrvaldamisega.
18.VAKO oli seisukohal, et 18. juuni 2019. a dokument ei olnud hankija otsus, kuna tegemist oli töödokumendiga ja avaldatud kaebajale ekslikult, samuti puudus sellel allkiri. VAKO märkis, et hankija praktika oli selline, et kõik otsused olid allkirjastatud, seejuures kinnitas hankija, et tegemist pole otsusega. Halduskohus asus seisukohale, et tegemist polnud hankija otsusega, kuna hankija oli selle dokumendiga asunud muutma 31. mai 2019. a kvalifitseerimise otsust, hankija kinnitas korduvalt, et tegemist polnud otsusega ja see avaldati kaebajale ekslikult, ning ta pole elektroonilises riigihangete registris kasutanud allkirjastamise funktsiooni.
19.Üksnes asjaolust, et 18. juuni 2019. a dokumendil puudus allkiri, ei järeldu, et hankija tegevus pole kvalifitseeritav otsusena RHS § 98 lg 5 mõttes.
19.1.Reeglina on allkiri otsuse vormi puudutav küsimus (vt ka HMS § 55 lg 4). Üldjuhul tooks allkirja puudumine kaasa otsuse tühisuse, kui see seonduks haldusorgani pädevuse puudumisega (nt pädeva haldusorgani asemel on otsuse andnud muu isik või organ) (vt ka HMS § 63 lg 2 p 3). Samas on Riigikohtu praktikas asutud seisukohale, et allkirjastamise nõue ei ole igas olukorras pelgalt akti vormi küsimus ning sunnivahendit (s.o materiaalses mõttes halduse karistusotsust) ettenägev allkirjastamata haldusakt tuleb lugeda tühiseks HMS § 63 tähenduses (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. veebruari 2006. a otsus asjas nr 3-3-1-71-05, p-d 10 ja 13). Riigikohtu viidatud praktika kohaselt ei tähendanud allkirja puudumine seda, et haldusorgan poleks otsust selle andmise ajal teinud, vaid hiljem loeti algselt tehtud otsus tühiseks. Kuigi tühisuse tagajärjeks on, et otsus on kehtetu algusest peale (HKMS § 63 lg 1), ei muuda see otsust kui fakti olematuks.
19.2.Riigihangete register on andmekogu, mille eesmärk on mh võimaldada riigihangete elektroonilist menetlemist ja avaldada muud asjakohast riigihankealast informatsiooni (RHS § 181 lg 1 p-d 3 ja 5). Riigihangete registrisse kantakse ka elektroonilised dokumendid, sh otsused (RHS § 181 lg 2 p 5; Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määrus nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ (põhimäärus) § 6 lg 3 p 3). Kehtiva õiguse kohaselt võib haldusmenetluses haldusakti anda ka elektrooniliselt ja sellele ei pea lisama digiallkirja, kui haldusorgani juht või tema volitatud isik on turvalisel viisil tuvastatav (HMS § 55 lg 4). Kuigi riigihangete teostamine ei ole haldusmenetlus HMS-i tähenduses (HMS § 2 lg 2), ei ole sama põhimõtte kohaldamine riigihanke menetluses välistatud. Riigihangete registris on elektrooniline asjaajamine sisuliselt võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega (vt ka HMS § 5 lg 6). Seejuures nähtub 18. juuni 2019. a dokumendist, et selle koostajaks on hankija esindaja, kes kasutas selleks riigihangete registri keskkonda. Hankija pole nt väitnud, et riigihangete registri süsteemi oleks kuritarvitatud ning dokumendi oleks koostanud muu isik kui hankija esindaja.
19.3.Eeltoodu tõttu ei tule dokumendi kvalifitseerimisel RHS-i tähenduses otsusena määravat tähendust omistada asjaolule, kas 18. juuni 2019 dokument oli allkirjastatud või mitte.
5(8)
3-19-1373
20.Hankija on seisukohal, et tal puudus tahe uut otsust teha ning tegemist on sisuliselt eksitusega.
20.1.Välistada ei saa olukorda, kus hankija avaldab otsusena vormistatud töösisese dokumendi ekslikult kolmandale isikule. Sellises olukorras lasub hankijal kohustus tõendada, et tegemist ei olnud hankija tahtega (s.o otsusega) ning see avaldati kolmandale isikule ekslikult. Kui hankija kolmandale isikule väljastatud otsus pole olnud hankija tegelik tahe, lasub tal kohustus kõrvaldada olemasolev tagajärg (RHS § 3 p 1), nt saab ta anda uue otsuse, millega tunnistab ekslikult avaldatud otsuse kehtetuks. Tõenäoliselt oleks tegemist kõige kohasema ja tõhusama meetmega eksituse kõrvaldamiseks (RHS § 3 p 5).
20.2.Hankija hiljem väidetud tegelik tahe ei pidanud kaebajale olema arusaadav. Tegemist oli otsusena pealkirjastatud dokumendiga, mis sisaldas kaebaja jaoks negatiivset resolutsiooni. Seejuures tuleb arvestada asjaoluga, et reeglina tuleb hankija otsust vaidlustada lühikese aja, s.o 10 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (RHS § 189 lg 1). Praegusel juhul ei nähtu 18. juuni 2019. a dokumendist, et see oleks näiteks mustand, tööversioon, asutuse sisene dokument või muu taoline dokument.
20.3.Võimalus väidetavalt ekslikult avaldatud otsus kehtetuks tunnistada pidi hankijale olema arusaadav. Pärast dokumendi kaebajale teatavaks tegemist pöördus kaebaja 20. juunil 2019 hankija poole, kuna talle oli 18. juuni 2019. a dokument arusaamatu ning ta palus see kas kehtetuks tunnistada või see riigihangete registrist eraldada ja kinnitada riigihangete registris, et see otsus on ekslik (dtl 72). Kaebaja väidete kohaselt pole hankija kaebaja pöördumisele vastanud. Seejuures pole hankija ka kohtumenetluses kaebaja väite kohta seisukohta avaldanud. Hankija pole väidetavalt ekslikult avaldatud 18. juuni 2019. a dokumenti kehtetuks tunnistanud. Eespool mainitu seab kahtluse alla hankija kohtus esitatud väite, et tegemist oli eksitusega.
20.4.Kohus ei saa võtta seisukohta küsimuses, kas hankija hiljem (s.o kohtumenetluses) väidetu võis ka tegelikkuses paika pidada. Hankija pole VAKO-le ega kohtule selgitanud, miks ta asus 18. juunil 2019 muutma oma 31. mai 2019. a kvalifitseerimise otsust olukorras, kus tema hinnangul selleks sisuline vajadus puudus, s.t kaebaja oli 31. mai 2019. a otsusega jäetud kvalifitseerimata.
20.5.Hankija hiljem esitatud selgitustele ei saa omistada määravat tähendust ka õiguskindluse ja efektiivse õiguskaitse tagamise kaalutlustel. Otsuse olemasolu või selle puudumine ei saa sõltuda üksnes hankija hiljem antud selgitustest. Teada pole, kas hankija oleks samale seisukohale asunud ka siis, kui isik poleks vaidlustuse või kaebusega kohtusse pöördunud.
21.Rahandusministeerium märgib oma 15. augusti 2019. a vastuses kohtunõudele, et hankija asus 31. mai 2019. a kvalifitseerimise otsust hiljem muutma valides funktsiooni „Muuda dokumendi sisu“ ning 18. juunil 2019 kell 00:29 on muutmise režiimis valitud funktsioon „Salvesta“, mille tõttu tekkis dokumendi uus versioon. Dokument oli pakkujale nähtav, kuna tegemist oli sama dokumendi [31. mai 2019. a kvalifitseerimise otsuse] uue versiooniga (dtl 110). Eelnevat kinnitas Rahandusministeerium ka oma 3. oktoobri 2019. a vastuses kohtunõudele. Viimases vastuses märkis Rahandusministeerium ka seda, et olemasolevaid dokumente pole võimalik kustutada, kui need on nähtavaks tehtud, vaid neid saab uuesti koostada. Rahandusministeerium lisas, et dokumendid muutuvad nähtavaks ainult siis, kui hankija valib
6(8)
3-19-1373 teavitamise funktsiooni, ning hankijal ei ole kohustust koostada dokumente üksnes registris. Vajadusel saab hankija väljaspool süsteemi koostatud otsusega lugeda varem tehtud otsus kehtetuks ning teavitada sellest pakkujat (dtl 153). Rahandusministeeriumi vastustest kohtunõuetele järeldub, et hankija asus riigihangete registris 18. juuni 2019. a dokumendiga muutma oma varasemat, s.o 31. mai 2019. a kvalifitseerimise otsust kaebaja kohta. Muudatus sai kaebajale teatavaks, kuna hankija kasutas salvestamise funktsiooni. Kui tegemist on varasema nt kvalifitseerimise otsuse muutmisega tuleb ka muudatust käsitada otsusena. Muutmisega väljendab hankija enda tahet ja see omab regulatiivset tähendust riigihanke menetluses, s.t kas isik kvalifitseerida või mitte (vt ka nt HMS § 64 lg 1, § 70 lg 1). Muudatus tehti seejuures pärast seda, kui kaebaja pakkumus oli uuesti vastavaks tunnistatud.
22.Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et hankija 18. juuni 2019. a dokumenti tuleb käsitada hankija otsusena, mida on võimalik vaidlustada, kui see rikub kaebaja õigusi.
23.Ringkonnakohus ei jaga hankija seisukohta, et kuna 31. mai 2019. a kaebaja kohta käiv kvalifitseerimata jätmise otsus kehtib, ei riku 18. juuni 2019. a dokument kaebaja õigusi.
24.Praegusel juhul pole hankija 18. juuni 2019. a dokumendiga tunnistanud 31. mai 2019. a kvalifitseerimise otsust kehtetuks. Samuti pole hankija 18. juuni 2019. a dokumendiga muutnud sisuliselt 31. mai 2019. a kvalifitseerimise otsuse resolutsiooni ega põhjendusi. 18. juuni 2019. a dokument kordab 31. mai 2019. a kvalifitseerimise otsust.
25.Hankija tunnistas 31. mai 2019. a vastavusotsusega kaebaja pakkumuse vastavaks ning lükkas tagasi R-S Projekt OÜ ja Amartox OÜ pakkumused. Sama kuupäeva otsustega jättis hankija kaebaja kvalifitseerimata ja edukaks tunnistamata. Hankija viis seega riigihankemenetluses läbi nn pöördmenetluse, s.t, et ta tegi esmalt otsuse pakkumuste vastavuse kohta, siis tuvastas eduka pakkuja ning alles seejärel kontrollis kõrvaldamise aluseid ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist eduka pakkuja suhtes (RHS § 52 lg 3). Samas aga tunnistas hankija 7. juuni 2019. a otsusega vastavaks Ragn-Sells AS-i ja R-S Projekt OÜ ühispakkumised ning ka kaebaja pakkumuse. Kuna kaebaja pakkumus on uuesti vastavaks tunnistatud, tähendab see sisuliselt seda, et hankija on ka kaebaja suhtes läbi viinud nn uue pöördmenetluse RHS § 52 lg 3 tähenduses. Uue nn pöördmenetluse läbiviimine tähendab, et hankijal tuleb uuesti hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi ning kontrollida pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumist ja tema kvalifikatsiooni (vt ka RHS § 3 p-d 1 ja 2). Viimati märgitut tegigi hankija mh 18. juuni 2019. a kvalifitseerimise otsusega. Kui hankija tahteks poleks olnud kaebaja suhtes uut pöördmenetlust avada, ei oleks tulnud tal enam uuesti kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamist kontrollida.
26.Kuna hankija 18. juuni 2019. a otsusega on kontrollitud pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele, tuleb kohtul võtta seisukoht, kas vaidlustatud otsus on õiguspärane.
27.Hankija 18. juuni 2019. a kvalifitseerimata jätmise otsus on oma põhjendustelt sama mahukas kui 31. mai 2019. a otsus: kaebaja pakkumus on kõrvaldatud seoses kõigi pakkumuses osalejate kõrvaldamisega.
7(8)
3-19-1373 Hankija tunnistas 7. juuni 2019. a otsusega Ragn-Sells AS-i ja R-S Projekt OÜ ühispakkumised ning kaebaja pakkumuse vastavaks. Seega ei esine olukorda, kus riigihankemenetlusest oleksid kõik pakkujad kõrvaldatud. Tegemist poleks ka kaebaja kvalifitseerimata jätmise alusega RHS § 98 mõttes.
28.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hankija 18. juuni 2019. a otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada.
29.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et hankija märkis 31. mai 2019. a kvalifitseerimata jätmise otsuses lisaks veel asjaolu, et kaebaja tuleb jätta kvalifitseerimata RHS § 95 lg 4 p 2 alusel, kuna ta rikkus keskkonna- ning tööõigust. Viidatud asjaolule hankija 18. juuni 2019. a otsuses ei tugine. RHS § 95 lg 4 p 2 kohaselt võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on mh rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonna- või tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi. Tegemist ei ole pakkuja kohustusliku kõrvaldamise alusega, vaid norm kohustab hankijat oma otsust kaaluma. Seejuures tuleb hankijal enda otsust põhjendada ja esitada selles kaalutlused. Milles seisneb keskkonna- ja tööõiguse rikkumine ning miks tuli kaebaja kõrvaldada, neid põhjendusi ega kaalutlusi 31. mai 2019. a otsusest ei nähtu. Samuti pole neid esitatud kohtumenetluses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p 20).
30.Ülal esitatu tõttu rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning teeb uue otsuse, millega tühistab hankija 18. juuni 2019. a otsuse.
31.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kui kõrgema astme kohus teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebaja taotles halduskohtus hankijalt riigilõivu 640 euro ja õigusabikulude 648 euro (sisaldab käibemaksu) (kokku 1288 euro) välja mõistmist. Kaebuse koostamisele kulus 3 h-d ja 45 m. Kaebaja taotleb ringkonnakohtus hankijalt riigilõivu 640 euro ja õigusabikulude 777 euro ja 60 (sisaldab käibemaksu) sendi välja mõistmist. Apellatsioonkaebuse koostamisele ja VAKO 18. septembri 2019. a otsuse esialgsele analüüsile kulus 4 h-d ja 30 m. Praegusel juhul on seega apellatsiooniastme menetluskulud suuremad kui esimese astme menetluskulud, mis Riigikohtu praktika kohaselt pole reeglina põhjendatud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-14-13, p 19). Hankijalt on põhjendatud välja mõista kaebaja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 648 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 2576 eurot (640+648+640+648), mis tuleb hankijalt kaebaja kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.